Obsah (6)

§ 9§ 11§ 33§ 76§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-20561 Tsivi

) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgniku kohustuse täitmist.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamisel teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 8. Asjaolu, et poolte vahel on võlasuhe, on tõendamist leidnud hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga 13.05.2005.a. „Sõiduki ostu-müügi eelleping“ (t lk 5), millele kostja esindajana on alla kirjutanud AS.

§ 33

lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Hagejal ja kostjal oli tahe sõlmida ostu-müügileping, kuid selleni ei jõutud. Samas on kostja esitanud hagejale esmase arve nt37/302 (t lk 6) summas 160 000 krooni, mille hageja on ka tasunud usus, et ka kostja täidab endale eellepinguga võetud kohustuse. 9.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Eellepingu kohaselt pidi kostja tooma hagejale välismaalt sõiduauto XXX. Hageja pidi nimetatud sõiduauto eest tasuma 227 000 krooni. Hageja pidi ostusumma tasuma kahe osamaksena, millest esimese summas 160 000 krooni lepingu allakirjutamise hetkel ja 67 000 krooni hiljemalt 03.06.2005.a. Hageja on 13.05.2005.a. tasunud kostja arveldusarvele 160 000 krooni. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja lisanud maksekorralduse (t lk 7). Kostja ei ole aga tõendanud, et pole hagejalt raha saanud ning samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oleks hagejale üleandnud lepingus märgitud sõiduauto. 10.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd hageja on oma kohustuse, s.t tasunud esimese osamakse summas 160 000 krooni, kostjale täitnud, tekkis kostjal kohustus muretseda hagejale lepingus kokkulepitud sõiduauto. Kostja ei ole aga seda teinud. Seega tuleb kostjal BOÜ-l tasuda hagejalt saadud 160 000 krooni hagejale tagasi.

1. Asjaolu, et MR ja MR ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud eellepingu ajal BOÜ juhatuse liikmed, ei oma tähtsust. Seda eelkõige seetõttu, et hageja sõlmis eellepingu osaühinguga mida esindas juhatuse liige AS. Vaatamata sellele, et M ja MR ei olnud lepingu sõlmimise hetkel kostja juhatuse liikmeteks, on hagi käesoleval hetkel esitatud õige isiku vastu, kelle eest vastutavad äriregistrisse kantud juhatuse liikmed. Kohus peab vajalikuks märkida, et hetkel olevatel juhatuse liikmetel on võimalus nõuda varem osaühingu juhatusse kuuluvatelt isikutelt osaühingule tekitatud kahju hüvitamist. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatuse või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt.
2. Arvestades eeltoodut ning tsiviilasja materjale, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu summas 160 000 krooni, on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulu
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja BOÜ kanda. Kohtunik Ene Tsefels