2-08-3502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-3502 Otsuse kuupäev Jõhvi, 26. märts 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi G. S. hagi R. Š.`e vastu laste ülalpidamiseks nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20. märts 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja G. S.; Kostja R. Š.. elatise Resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista R. Š.´elt (isikukood Leedu Vabariigi passi järgi xxx, Eesti isikukood xxx, elukoht xxx) G. S. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis poja D. Š.´e (sünd. 01.12.1998.
- a)ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus ning poja R. Š.´e (sünd. 21.02.2003.
- a)ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga lapse kohta kuus, alates 01.02.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni. 3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt kuni otsuse tegemiseni hagejale elatisena makstud 8 000 (kaheksa tuhat) krooni. Edasikaebamise kord 1
(4)2-08-3502 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- jaanuaril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 01.12.1998.a sündinud poeg D. Š. ja 21.02.2003.a poeg R. Š.. Abielu on lahutatud ja pooled elavad lahus. Viru Maakohtu
- juuni 2006.a maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärustega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni kuus lapse kohta, kokku 4 000 krooni kuus. Hageja soovib saada elatusraha ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.
- Hageja palus vastavalt PkS § 60 lg 1, § 61 lg 4 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis iga lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. KOSTJA VASTUS
- veebruaril 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole tal võimalust maksta elatist hageja poolt nõutud suuruses. Kostja on senini kohaselt täitnud 16.06.2006.a kohtumääruseid ja maksnud elatist 2 000 krooni kuus lapse kohta. Seoses rakse majandusliku olukorraga ei ole kostjal võimalik maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Kuna kostja sissetulek moodustab kokku 3 450 krooni kuus, palus kostja vähendada maksmisele kuuluvat elatise summat, lähtudes tema võimalustest. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja seletuste kohaselt kostja väide, et ta maksab elatist pidevalt, ei vasta tõele, sest 10.01.2008.a seisuga kostjal on elatise võlgnevus 4 000 krooni. Hageja leidis, et kostja varjab oma sissetulekuid ja palus alates 01.02.2008.a välja mõista kostjalt elatis kahe lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valituse poolt kehtestatud minimaalmääras.
- Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja seletuste kohaselt töötab ta osalise tööajaga ja tal ei ole võimalust maksta elatist hageja poolt nõutud suuruses. Maja võõrandamise eest saadud rahast 270 000 kroonist maksis kostja elatist 4 000 krooni kuus. Nüüdseks saadud raha on kulutatud. Kostja teoreetiliselt nõustus hagiga, kuid leidis, et praktiliselt puudub võimalus seadusega kehtestatud minimaalmääras elatist maksta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Sünnitunnistuste järgi on laste D. Š.`e ja R. Š.`e vanemateks hageja ja kostja (t.lk. 2, 3). Viru Maakohtu 16.06.2006.a maksekäsu kiirmenetluse määrustega tsiviilasjades 2-06-10156 ja nr 206-10159 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha mõlema lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni kuus, kokku 4 000 krooni kuus (t.lk. 5-10). Kostja on vastavalt kohtumäärustele elatist maksnud. Kohus jätab hinnangut andmata hageja väitele kostjal 4 000 krooni ulatuse 2
(4)2-08-3502 elatise võlgnevuse tekkimise kohta, sest võlgnevus on tekkinud enne elatisehagi esitamist ja hageja tagasiulatuvalt elatist ei nõua.
- Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
- See, et kostja kohtumäärustega väljamõistetud ulatuses elatuse maksab, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Tulenevalt PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008.a 2 175 krooni kuus.
- Hageja nõuab elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks laste vajadusi üldse välja selgitada. Millised olid poolte varalised seisundid elatise väljamõistmise ajal, ei ole teada, sest maksekäsu kiirmenetluses seda üldse ei tuvastata. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas ka poolte varalised seisundid varasemate kohtulahendite tegemise aja seisundiga võrreldes on muutunud või mitte. Sellepärast vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut poolte praegustele varalistele seisunditele ja analüüsib, kas kostja on võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses ning kas tema suhtes esinevad PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
- Hageja töötab ühe tööandja juures. Eesti Põlevkivi AS-i 11.03.2008.a tõendi kohaselt hageja keskmiseks brutosissetulekuks on 9 440 krooni kuus. Pärast maksude mahaarvamist saab hageja puhtalt kätte 7 821 krooni (t.lk. 31). Lisaks on hageja sissetulekuks kahele lapsele määratud lastetoetus 600 krooni ja kostja poolt väljamakstav elatis 4 000 krooni. Seega kokku hageja netosissetulek on 12 421 krooni (7 821 + 600 + 4 000). Teisi alaelisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole. Hageja seletuste kohaselt tema varaks on elumaja, asukohaga Xxx, ning selle kõrval asuvad 2 iseseisvat krunti suurustega 400 m2 ja 1500 m
- Hagejal on kohustus AS-i Hansapank ees summas 24 000 EUR, millest ta tagastab igakuiselt 3 000 krooni (t.lk. 34).
- Kostja töötab kahe tööandja juures. Kiviõli Vene Gümnaasiumi 20.03.2008.a tõendi kohaselt kostja saab netosissetuleku keskmiselt 1 139 krooni kuus (t.lk. 30). Töölepingu ja OÜ Punapaju 19.02.2008.a tõendi kohaselt töötab kostja autolukksepana osalise tööajaga ja saab sissetuleku 2 250 krooni, millest tulumaksu ei peeta kinni (t.lk. 20-22, 33). Seega kostja sissetulekuks on kokku 3 639 krooni (1 139 + 2 500). Kostja varaks on sõiduauto Renault Espace 2.2.D, väljalase 1998.a; veoauto MAZ, väljalase 1986.a; 85% OÜ RGD-FLY osakutest (80 000 kroonist). Teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kohustusi kostjal ei ole (t.lk. 34).
- Lisaks hageja on väitnud, et kostjal on sõiduauto Reanult Laguna, väljalase 1995.a, mis ei ole tehniliselt korras. Kostja aga on väitnud, et hagejale kuulub 15% OÜ RGD-FLY osakutest. 3
(4)2-08-3502
- Eeltooduga tuvastas kohus, et hageja varaline seisund on palju parem, kui kostja varaline seisund. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ülalpidamisel ei ole teisi alaelisi lapsi, mistõttu ei esine tema suhtes PkS §61 lg5 sätestatud alust elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. Kostja sisstuleku suurust ei saa kohus PkS §61 lg1 p3 alusel tunnistada mõjuvaks põhjuseks elatise määra vähendamiseks, sest kostjal on lahusvara, mille võõrandmisest saadava tulu arvelt saab ta elatist maksta. Tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni. Seega hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel, tegelikult maksab kostja kahele lapsele elatusraha vaid summas 3 397 krooni (4 300 – 21%). Tulumaksu saab kostja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi.
- Kostja seletuste kohaselt elumaja võõrandamise eest saadud 270 000 krooni ei ole enam olemas. AS-i Eesti Krediidipanga tõendi kohaselt kandis kostja hagejale elatisena kokku 84 152 krooni (t.lk. 18). Kostja ei esitanud tõendeid tal pangakontol rahaliste vahendite puudumise kohta, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja varaks on ka pangakontol olevad vahendid, mille suurust ei ole teada.
- Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt nõutud ajast ja ulatuses, s.o alates 01.02.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Pärast hagi esitamist kostja on tasunud hagejale kahe kuu eest elatisena 8 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)