2-06-21466/8

1 2 – 06 – 21466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „15“veebruar 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 21466 Tsiviilasi: N S hagi Y K vastu alaealise lapse: R K (isikukood: xxx, sündinud: „xx “veebruaril xxx .a.) ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: N S (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: Y K (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: R K (isikukood: xxx , elukoht xxx ) Kohtuistungi toimumise aeg: „28“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, N S ning kostja, Y K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista Y K (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: R K (isikukood: xxx , ülalpidamiseks 2 175.krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „xx “jaanuarist xxx a. kuni „xx “veebruarini xxx .a. so kuni alaealise lapse: R K (isikukood: xxx ), täisealiseks saamiseni N S (isikukood: xxx , elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna Y K kanda. Välja mõista Y K (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) riigilõiv 1 250.- krooni (üks tuhat kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) riigituludesse. Y K tasuda väljamõistetud 2 summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr.xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „Y K, tsiviiltoimik nr. xxx , riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Y K ja N S elasid, vastavalt hagiavaldusele, faktilistes abielulistes suhetes alates 1999.aastast. Poolte kooselust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.5), alaealine laps: R K (isikukood: xxx ), kes, hagiavalduse kohaselt, on hageja, N S, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, Y K, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Palub hagi rahuldada ning alaealise lapse: R K (isikukood: xxx ) ülalpidamiseks Y K välja mõista elatusraha, suurusega 2 000.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „xxx “augustist xxx a.. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, Y K, kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.15), vaidles hagile osaliselt vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt on Y Kl võimalik maksta elatusraha ainult „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses kuus, kuna Y K on võtnud pangalaenu, samuti üürib Y K täiendavalt endale elamiseks korterit. Y K palk moodustab 6 000.- krooni kuus, millest pärast laenumaksete ja kommunaalmaksete mahaarvamist ei jää järele rohkem raha selleks, et maksta alaealise lapse R K (isikukood: xxx ) ülalpidamiseks elatusraha üle „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruse kuus. 3 HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, N S, palub kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub Y K välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses alates kohtuistungi päevast so. alates „xx “jaanuarist xxx a.. Hageja, N S, selgitab kohtule kohtuistungil, et tema ja Y K elasid faktilistes abielulistes suhetes alates 1999.aastast, poolte kooselu lõppes 2006.a. juulis, kui Y K lahkus pere juurest. Y K lapse kasvatamisest osa ei võta ning lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Pärast hagiavalduse kohtusse esitamist hakkas Y K maksma igakuuliselt elatusraha 1 500.- krooni kuus, mille tõttu loobus hageja osaliselt hagist. Kohtukulud palus hageja panna Y K kanda. Kostja, Y K, vaidles kohtuistungil alguses hagile vastu. Kohtuistungi käigus nõustus Y K maksma alaealise lapse, R K (isikukood: xxx ), ülalpidamiseks elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses, millises ulatuses palus hagi rahuldada. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealise R K (isikukood: xxx ) sünnitunnistusega (tl.5). Järva Tarbijate Ühistu teatisega 01.augustist 2006.a. (tl.6) N S palga suuruse kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist Y K kohta (tl.8). Viru Maakohtu määrusega 14.augustist 2006.a. (tl.9). Y K kirjaliku vastusega hagile (tl.15). Y K laenulepinguga ja laenu tagastamise graafikuga (tl.16-22). N S kirjaliku omakäelise avaldusega hagist osalise loobumise kohta (tl.30). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust 4 muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, Y K, lapsevanemana ei täida alaealise lapse, R K (isikukood: xxx ), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, N S, nõudel Y K välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna Y K ei täida ülalpidamiskohustust ning arvestades N S osalist loobumist hagist, mõistab kohus Y K elatise välja alates kohtuistungi päevast. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista Y K riigituludesse 1 250.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik