← Eesti

3-07-1510/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1510 Haldusasi I.N. kaebus Ravimiameti peadirektori
  2. mai 2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra ja
  3. mail 2007 läbiviidud liisuheitmise tulemuste peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I.N. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar 2008 Menetlusosalised Apellant I.N. Vastustaja Ravimiamet, esindajad Andrus Varki, Inge Mäe Kolmandad isikud OÜ Koduapteek, OÜ Aptesel, esindaja advokaat Margit Lahevee RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  6. oktoobri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  7. veebruarist
  8. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Vastavalt ravimiseaduse (RavS) § 421 lg 1, 4, 5 avaldas Ravimiamet 12.04.2007 teabe kahe üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. Kuna taotlusi üldapteegi avamiseks laekus rohkem kui oli vabanenud tegutsemiskohti (kokku 59 taotlust), toimus 29.05.2007 RavS § 421 lg 6 ja ravimiameti peadirektori 21.05.2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra kohaselt liisuheitmine. Liisuheitmise tulemused tehti teatavaks 29.05.2007 Ravimiameti veebilehel. I.N. esitas 25.04.2007 Ravimiametile nõuetekohase taotluse, milles avaldas soovi ühe üldapteegi avamise õiguse saamiseks Tallinna linnas. 21.05.2007 teavitas vastustaja I. N. t elektronposti teel liisuheitmise toimumise ajast ning palus teavitada vastustajat liisuheitmise juures viibimise soovist. 26.05.2007 teatas I.N. vastustajale, et ei soovi viibida liisuheitmise juures ning samas avaldas soovi tutvuda liisuheitmise läbiviimise korraga. 28.05.2007 tutvustati kaebajale elektronposti teel liisuheitmise korda. 31.05.2007 esitas I.N. Ravimiametile vaide, milles nõudis Ravimiameti peadirektori 21.05.2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra ja nimetatud korra kohaselt 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmise tulemuste tühistamist ning uue vastava korra väljatöötamist ja selle alusel uue liisuheitmise korraldamist. Ravimiamet jättis 29.06.2007 otsusega nr JUR-5/2215 vaide rahuldamata. I.N. esitas halduskohtule kaebuse ning taotles Ravimiameti peadirektori 21.05.2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra ja 29.05.2007 läbi viidud liisuheitmise tulemuste tühistamist, ettekirjutuse tegemist uue ravimiseaduse paragrahvis 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra väljatöötamiseks ning uue liisuheitmise korraldamist. Kaebaja leidis, et vaidlusalune liisuheitmise kord on vastuolus PS § 12 ja rikub tema põhiseaduslikku õigust olla võrdselt koheldud ning käskkirja alusel toimunud liisuheitmise tulemused on õigustühised. Kehtiva korra kohaselt läbiviidud liisuheitmisel on igal kahe apteegikoha taotlejal (kahe ümbrikuga liisuheitmises osalejal) võrreldes ühe apteegikoha taotlejaga (ühe ümbrikuga osalejaga) kaks korda enam võimalusi saada apteegi avamise õigus. Ühe avamisõiguse väljaloosimisel ei tekita kehtiv liisuheitmise kord ebavõrdse kohtlemise momenti, küll aga mitme koha loosimisel.
  10. Ravimiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune liisuheitmise kord vastab HMS § 54 sätestatud tingimustele, on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega nimetatud kord ei riiva kaebaja põhiõigust, mis on sätestatud PS §
  11. Liisuheitmise korra väljatöötamisel ei saa hinnata pelgalt osalejate võimalikke „võiduvõimalusi“ ning kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmisel osalejate arvust. Liisuheitmise toiming peab olema läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ja kontrollitav. Vastustaja on seda kõike arvestanud ning eelkõige lähtunud põhimõttest, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Liisuheitmise korra punktide 13, 14, 15 ja 16 kohaselt määras liisuheitmise komisjon komisjoni liikmete seast liisutõmbaja, kes lahkus sedelitega ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist. Liisuheitmiseks kanti tegutsemiskoha taotluste esitajate nimed sedelitele. Sedelid asetati eraldi ümbrikutesse, mida ei olnud võimalik väliselt eristada. Liisutõmbaja võttis ümbrike hulgast kaks ümbrikku, mis koheselt avati ja milles olevale sedelile kantud tegevusloa taotluse esitaja nimi loeti ette. Kaebaja pakutud liisuheitmise läbiviimine on vastuoluline. Kui liisuheitmine viia läbi eraldi voorudena vastavalt vabanenud kohtadele, tekib põhjendatud küsimus, miks taotleja, kes 2 soovis saada ühe apteegi avamise õigust, peaks saama osaleda oma ühe sedeliga kõikides voorudes, samas kui taotleja, kes soovib avada mitut üldapteeki, saab osaleda ainult nii mitmes voorus kui mitut sedelit ta omab (st kui mitut apteeki ta soovib avada). Kaebaja pakutud lahenduse korral (eraldi voorude korraldamisel) peaks ühe üldapteegi avamise õiguse taotleja osalema ainult ühes voorus, olenemata asjaolust, kas üldapteegi avamise õigus on konkreetselt määratletud või mitte. 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmisel osales kaebaja hääl mõlema üldapteegi avamise õiguse saamisel.
  12. Kolmandad isikud OÜ Koduapteek ja OÜ Aptesel palusid jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et liisuheitmise kord on õiguspärane, arusaadav ja tagab kõigi liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. Kolmandad isikud nõustusid vastustajaga, et kaebaja väljapakutud liisuheitmise kord on vastuoluline. Kui isik soovib kahe apteegi avamist ja saab kahe taotlusega osaleda, siis ei teki tegelikult vastuolu taotleja soovitava eesmärgi ja selle võimaliku saavutamise tõenäosuse vahel, võrreldes ühe ümbrikuga osalenud isiku vastavate võimalustega. Isikul võis olla kaks korda suurem võimalus saavutada ühe apteegi avamisõigus, kuid mitte õiguse kahe apteegi avamiseks, nagu oli vastava taotleja poolt soovi avaldatud. Kaebaja hääl osales mõlema apteegi avamisõiguse loosimisel, mistõttu tal oli kahel korral võimalus valituks osutuda. Seega ei piiratud liisuheitmisega kaebaja seadusega tagatud õigusi ega huve. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Liisuheitmise korra väljatöötamisel ei saa hinnata pelgalt osalejate võimalikke võiduvõimalusi ega ka üksnes niisugust olukorda, mille puhul loositakse kahte vabanenud apteegikohta, kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmisel osalejate arvust. Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming peab olema läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Kohus oli seisukohal, et vaidlusalune kord on lähtudes liisuheitmise eesmärgist (apteegi avamise õigus antakse juhusliku valiku põhimõttel) õiguspärane, arusaadav ja tagab kõigi liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. Liisuheitmise kord ja selle alusel 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu puudub kohtul alus teha Ravimiametile ettekirjutus uue ravimiseaduse § 42l ettenähtud ülesannete täitmise korra väljatöötamiseks ning selle alusel uue liisuheitmise korraldamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. I.N. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsusega Ravimiameti peadirektori 21.05.2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra ja nimetatud korra kohaselt 29.05.2007 läbiviidud liisuheitmise tulemuste tühistamist, uue, RavS § 421 kooskõlas oleva, samuti HMS § 107 lg 2 ja PS § 12 määratletud võrdse kohtlemise põhimõttel baseeruva ja juhuslikkuse osakaalu täiel määral tunnistava korra väljatöötamist ning uue korra kohaselt uue liisuheitmise korraldamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli jagamisel kaks apteegi avamisõigust ning kummagi õiguse saamiseks oleks tulnud korraldada eraldi voorud, nii nagu on sätestatud ka RavS §
  15. Kuna protseduur korraldati johtuvalt Ravimiameti peadirektori 21.05.2007 3 käskkirjaga nr 16 kinnitatud liisuheitmise korrast ühevoorulisena ja osal taotlejaist oli n-ö kaks häält, siis oli osadel taotlejatel eelis avamisõiguse saamiseks, võrreldes ühe häälega osalejatega, ning samas vähendati juhuslikkuse osa toimingus. Mõlemas voorus oleks pidanud kõigil osalejatel olema vaid üks hääl. Teises voorus poleks osalenud vaid esimeses voorus avamisõiguse saanu, kui ta pretendeeris vaid ühele avamisõigusele. Sellega oleks tagatud ka võrdse kohtlemise põhimõte ja liisuheitmise olemuseks olev juhuslik valik. Liisuheitmise kord on vastuolus RavS § 421, PS § 12 ja rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust olla võrdselt koheldud ning käskkirja alusel toimuva liisuheitmise tulemused on õigustühised. Ka riigihangete seaduse §-s 3 määratletakse üheselt osalejate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise vajadust. Korra punkt 15 on vastuolus RavS § 421 toodud põhimõttega, mille järgi iga üldapteeki või selle struktuuriüksust käsitletakse üksikjuhtumina, ja sama korra punktiga 14, mis näeb samuti ette tegutsemiskoha taotlejate nimede kandmist sedelitele, samuti teiste punktidega, milles nimetatakse avamisõigusega seotud üksikasju. Ravimiameti poolne seaduse tõlgendamine viib võrdse kohtlemise printsiibi eiramiseni teatud olukordades, protseduuriga taotletud juhusliku valiku vähenemiseni. Juhul, kui Ravimiameti poolt avalikustatakse korraga mitme üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse taotlemise võimalus, siis korra punkti 15 kohaselt käsitletakse liisuheitmisel mitut erinevat avamisõiguse taotlust ühtsena, mitte eraldi võetuna, nagu see on fikseeritud RavS §-s 421 ja korra kõigis punktides peale punkti
  16. See tähendab, et suureneb süsteemsus ehk ühele või mitmele osapoolele eeliste andmine, mitte pelgalt võiduvõimaluste suurendamine. Sellise korraga on mindud liigse lihtsustamise teed ning vähendatud oluliselt taotletavat juhuslikkust toimingus, mindud vastuollu RavS § 421 määratletud avamisõiguse üksikjuhtumina käsitlemisega ning HMS § 107 lg 2 ja PS § 12 määratletud võrdse kohtlemise põhimõttega. Korra seadusega kooskõlla viimise, selle läbipaistvuse, üheselt mõistetavuse ja kontrollitavuse ning erinevates olukordades, sõltumata osalejate ja vabanenud kohtade arvust, kasutatavuse ja maksimaalse juhuslikkuse kindlustab iga juhtumi eraldi käsitlemine. Selleks tuleks muuta korra punkti 15 sõnastust selliselt, et kaotataks sulgudesse jääv märkus (mitme üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse olemasolul vastava arvu ümbrike) ja lisada asjakohane RavS § 421 tulenev punkt, mis määratleks iga avamisõiguse juhtumi eraldi käsitlemise.
  17. Ravimiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei sätesta RavS § 421 lg 6 regulatsioon nõudeid liisuheitmise läbiviimiseks. Tegemist on HMS § 2 lg 1 sätestatud haldusorgani poolt läbiviidava haldusmenetluse toiminguga ja tulenevalt HMS § 5 lg 1 on liisuheitmise korra väljatöötamine pädeva haldusorgani – Ravimiameti – ülesanne. Nimetatud korra puhul on tegemist halduse siseaktiga. Liisuheitmise kord vastab HMS § 54 sätestatud tingimustele, on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kõnealuse korra väljatöötamisel ei saa hinnata pelgalt osalejate võimalikke „võiduvõimalusi“ ning kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmisel osalejate arvust. Ravimiameti poolt läbiviidav liisuheitmise toiming peab olema läbipaistev, kõigile osalejatele üheselt arusaadav ning kontrollitav. Vastustaja on seda kõike arvestanud ning eelkõige lähtunud põhimõttest, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Kõnealune kord ei riiva kaebaja põhiõigust, mis on sätestatud PS §-s
  18. Kehtivaid seadusi on kohaldatud kõigile ühtviisi. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud ka asjaolu, et liisuheitmise läbiviimisel oleks kaebajat koheldud erinevalt võrreldes teiste osalejatega või kehtiva liisuheitmise korraga. Samuti ei tekita kõnealune kord vastuolu taotleja soovitava eesmärgi ja võimaliku saavutamise tõenäosuse vahel. Taotlejal, kes esitas 4 taotlused kahe üldapteegi avamiseks, on kahe üldapteegi avamise õiguse saamise tõenäosus sama suur kui taotlejal, kes soovis avada ühte üldapteeki. Riigihangete seadus ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna Ravimiamet ei telli apteegiteenust, vaid korraldab apteegiteenuse osutamist, väljastab vastavaid tegevuslubasid apteegiteenuse osutamiseks ning teostab järelvalvet apteegiteenuse osutamise üle.
  19. OÜ Koduapteek ja OÜ Aptesel vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on PS § 12 järgi kõik seaduse ees võrdsed. Seega tuleb kehtivaid seadusi kohaldada kõigile ühtviisi. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et teda on koheldud erinevalt võrreldes teiste liisuheitmisel osalenud isikutega. Kolmandad isikud nõustuvad vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja väljapakutud alternatiivne liisuheitmise kord vastuoluline. Taotlejad, kes avaldasid soovi kahe apteegi avamiseks, said õigustatult loosimisel osaleda kahe loosisedeliga. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks temal pidanud olema õigus osaleda ühe sedeliga kahes eraldi läbiviidavas loosimisvoorus. Kaebaja väitel omas iga kahe ümbrikuga liisuheitmises osaleja võrreldes ühe ümbrikuga osalejaga kaks korda enam võimalusi saada apteegi avamise õigus. Kui isik soovis kahe apteegi avamist ja saab kahe taotlusega osaleda, siis ei teki tegelikult mingit vastuolu taotleja soovitava eesmärgi ja selle võimaliku saavutamise tõenäosuse vahel, võrreldes ühe ümbrikuga osalenud isiku vastavate võimalustega. Isikul võis olla kaks korda suurem võimalus saavutada ühe apteegi avamisõigus, kuid mitte kahe apteegi avamiseks, nagu oli vastava taotleja poolt soovi avaldatud. Kaebaja hääl osales mõlema apteegi avamisõiguse loosimisel, mistõttu tal oli kahel korral võimalus valituks osutuda. Seega ei piiratud liisuheitmisega mingil moel kaebaja seadusega tagatud õigusi ega huve. Kolmandad isikud on seisukohal, et liisuheitmise kord on õiguspärane, arusaadav ja tagab kõigi liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. Kaebaja väide, justkui rikuks liisuheitmise kord RavS § 421, on alusetu. Ravimiseadus ei sätesta nõudeid liisuheitmise läbiviimiseks, mistõttu määratakse see kindlaks Ravimiameti kui haldusorgani kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vastav halduse siseakt tema subjektiivseid õigusi rikub. Kaebaja esitatud võiduvõimaluste analüüs ei anna arusaadavat ülevaadet liisuheitmise korra väidetava ebaõigluse osas ning ei oma tõenduslikku väärtust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  21. oktoobri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. RavS § 421 lg 6 alusel, kui nõuetekohaseid taotlusi laekus rohkem kui üks, eelistatakse üldapteegi avamise taotlust. Kui üldapteegi avamise taotlusi laekus rohkem kui üks, heidetakse nende esitajate vahel liisku. Kui laekuvad ainult üldapteegi avamise taotlused, heidetakse liisku nende esitajate vahel. Liisuheitmise tulemused tehakse Ravimiameti veebilehel teatavaks kolme tööpäeva jooksul. Ravimiameti avaldas
  22. aprillil 2007 RavS § 421 lg 1, 4, 5 alusel teabe kahe üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks Tallinnas. Kuna taotlusi üldapteegi avamiseks laekus rohkem kui vabanenud tegutsemiskohti (59 taotlust), siis toimus
  23. mail 5 2007 RavS § 421 lg 6 ja ravimiameti peadirektori käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra kohaselt liisuheitmine. Selle tulemused tehti teatavaks
  24. mail 2007 Ravimiameti veebilehel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et liisuheitmise olemuseks ja sisuks on juhuslik valik. Väljatöötatud kord peab võimaldama korraldada liisuheitmist erinevates olukordades, sõltumata vabanenud kohtade ja liisuheitmises osalejate arvust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et ravimiameti poolt väljatöötatud kord on õiguspärane arusaadav ja tagab kõikide liisuheitmises osalejate võrdse kohtlemise. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et väljatöötatud kord on vastuolus RavS §-ga
  25. RavS vastavast sättest ei tulene, et kui on avaldatud mitme üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õigused, siis tuleks liisuheitmine toimetada igaühe osas eraldi. Ravimiameti peadirektori
  26. mai 2007 käskkirjaga nr 16 kinnitatud Ravimiseaduse paragrahvis 421 ettenähtud ülesannete täitmise korra p 15 kohaselt liisutõmbaja võtab ümbrike hulgast ümbriku ( mitme üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse olemasolul vastava arvu ümbrikke), mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud tegevusloa taotluse esitaja nimi loetakse ette. Sedelit näidatakse kohaviibijatele. Seega on liisuheitmine kõigile osavõtjatele üheselt arusaadav ja kontrollitav. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kui üks osavõtja osaleb mitme sedeliga, siis on tal võimalus võita suurem kui isikul, kes osaleb ühe sedeliga. Samas on ringkonnakohtu arvates võimatu välja töötada korda, mis annaks neile võrdse võiduvõimaluse. Sellist olukorda ei lahenda ka apellandi poolt väljapakutud võimalus, et iga tegevusloa puhul viidaks läbi eraldi liisuheitmine. Ringkonnakohus ei näe siin vastuolu PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kõigil huvitatud isikutel on õigus esitada taotlus tegevusloa saamiseks, kui nad vastavad kehtestatud tingimustele. Asjaolu, et ainult üks või mitu neist saavad oma võimaluse realiseerida, ei anna veel alust väita, et tegemist on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmandad isikud menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.