3-07-1933/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1933 Haldusasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori
2. oktoobri 2007 käskkirja nr 1-4/1127 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant J.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. novembri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. Tartu Vangla direktori 02.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1127 karistati J.T. i kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks 27.09.2007 kell 22.10 erakorralise loenduse ajal toime pandud distsipliinirikkumise eest, mis väljendus selles, et J.T. ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele voodist püsti tõusta, rikkudes sellega vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 13.
6. J.T. esitas 08.10.2007 halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 02.10.2007 käskkirja nr 1-4/1127 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kaebaja magas ning ärkas käskluse peale püsti tõusta. Kuna loendusele omaseid protseduure – kõlaritest etteteatamist ja pistikutest voolu väljalülitamist ei olnud toimunud, ei saanud ta aru, miks on vaja üles tõusta. Valvur vastas tema küsimisele, et on kontrollkäik, kuid ei selgitanud, mida kontrollitakse. Kuna kaebaja magas, ei olnud ta riides, vaid aluspükstes ning ta ei pidanud võimalikuks selliselt naisvalvurite ees voodist tõusta. Kogu protseduur kestis umbes 15 sekundit, siis valvurid lahkusid. Automaatselt käskluse peale reageerimata jätmine tähendas korralduse eiramist ja distsiplinaarkaristuse saamist. Loenduse korraldamine õhtusel ajal pärast kella kümmet on ebaõige.
7. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajale anti kahel korral võimalus anda seletusi – vahetult pärast sündmust, s.o 27.09.2007, ja pärast distsiplinaarmenetluse algatamist 01.10.2007, kuid ta keeldus sellest ja menetlus viidi läbi teiste kogutud tõendite põhjal. Kaebajal ei olnud märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta, nõustudes sellega menetluse käiguga. HMS § 38 lg 3 tuleneb menetlusosalise kohustus teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seletusest keeldumisega rikkus kaebaja hoolsuskohustust, nõustudes juba ette sellega, et menetluse tulemus ei pruugi olla tema huvides. Kaebaja ei soovinud distsiplinaarmenetluse vältel omapoolset seletust anda, seega on kõik hilisemad selgitused tõendusliku tähenduseta. Kaebaja isiklik arusaam vangla sisekorrast ei vabasta teda vanglaametnike korralduste täitmisest. Nimetatud põhimõtet on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-103-
8. Antud juhul oli vanglaametniku korraldus ja selle täitmise viis kaebajale ilmselge ja juhul, kui kaebajal ei olnud mingil põhjusel võimalik korraldust täita, oleks tulnud sellest korralduse andnud ametnikku koheselt teavitada. Viimast kaebaja ei teinud. Käskkirja tühistamiseks puudub alus. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Otsus on kaalutletud ja määratud karistus proportsioonis üleastumise raskusega. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et kaebajat on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks kohaldada distsiplinaarkaristust. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jättis 30.11.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebajat karistatud vanglaametnike seaduslike korralduste täitmata jätmise eest õiguspäraselt ning alus käskkirja tühistamiseks puudub. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud kaebaja enda seletuse ning distsiplinaarmenetluse protokolli ja valvurite ettekandega. Kaebaja rikkus 27.09.2007 süüliselt VangS § 67 lg 1, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; punkt 13.4 kohustab kinni peetavat vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Vastustaja selgituste kohaselt oli 27.09.2007 õhtul Tartu Vanglas erakorraline olukord (kriisireguleerimise õppus), mistõttu ei viidud kinnipeetavate õhtust loendust läbi vangla kodukorras sätestatud ajavahemikul (kell 20.00 – 20.30), vaid direktori suulise korralduse alusel kell 22.
10. Tartu Vangla kodukorra punkt 1.3 lubab vangla direktoril eriolukordades 2 kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. See tähendab, et vangla direktori korraldusel oli erakorraliselt õigus ühekordselt viia loendus läbi teisel ajal kui on sätestatud kodukorras. Vanglatöötajate Milvi Ojala, Laivi Õkva ja Elar Tarkuse kirjalike ettekannetega on tõendatud, et kaebajale anti 27.09.2007 õhtul M. Ojala poolt mitmel korral korraldus püsti tõusta, mida kaebaja ei täitnud. M. Ojala ettekande järgi vastas kaebaja, et ta ei pea üles tõusma, kuna loendus on kell 20.
11. Seega on ebaõige kaebaja väide, et talle ei öeldud ja ta ei saanud aru, et toimub õhtune loendus, vaid teatati, et on kontrollkäik. Juhul kui kaebajal ei olnud võimalik riietuse tõttu voodist tõusta, oleks ta saanud vastavast asjaolust valvureid informeerida. Seda kaebaja ei teinud. Kaebaja keeldus nii samal õhtul kui ka
12. oktoobril seletuse andmisest. See tõendab veel kord, et kaebaja tahtlikult eiras vanglatöötajate korraldust, mitte ei jätnud korraldust täitmata seetõttu, et magas või polnud sobivalt riides või ei saanud korraldusest aru. Põhjendatud on vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-103-06, milles Riigikohtu halduskolleegium märkis, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega oli kaebaja kohustatud alluma vanglaametniku korraldusele püsti tõusta, sõltumata sellest, et õhtune loendus ei toimunud kodukorras määratud kellajal. Asjaolu, et kaebaja teadvalt eiras korralduse täitmist, kinnitab kaudselt ka see, et kaebajat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras korralduste eiramise ja allumatuse tõttu. Tartu Vangla koostatud akti järgi on kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 34, neist enamus korralduste eiramise tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. J.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja tegevus 27.09.2007 õhtul kell 22.10 süüline. Erakorraline ülelugemine ei vastanud ülelugemise tavadele ega nõuetele. 10-15 minutit enne iga ülelugemist teatatakse kõlaritest, et on tulemas ülelugemine ja vahetult enne ülelugemist lülitatakse pistikutest vool välja. Kontrollkäiku teostanud vanglaametnik teatas kohtus, et „…oleks võinud öelda, me oleks hiljem tulnud…“ Seega oli tegemist nõrgemate nõudmistega. Igapäevaelus on välistatud võimalus paluda hilisemat tulekut. Erakorraline ülelugemine või kontrollkäik peab olema vangla kodukorras täpselt kirjeldatud. Kaebaja ei ole varem kokku puutunud erakorralise ülelugemisega öisel ajal. Apellant palub ringkonnakohtul mitte toetuda vanglaametnike ettekannetele, kuna need erinevad oluliselt üksteisest. Valvur märgib ettekandes, et kaebaja olevat lubanud justiitsministeeriumisse kaevata, mis on vale, kuna kaebaja pole sinna kirjutanud aastast 2003, kuna ei näe sellel mõtet. Teised valvurid sellist asja ei kuulnud. Sellist ütlemist võis valvur kuulda kusagilt mujalt kambrist. Vangla süüdistab vastuskirjas kaebajat kaasvangide õhutamises allumatusele. Siit järeldub, et kaebaja ei olnud ainuke, kes magas. Kaebaja ei mäleta, et pärast erakorralist ülelugemist oleks talle seletuskirja kirjutamise võimalust pakutud. Kaebaja ei välista, et seda tehti, kuid ettekandes puudub kaebajapoolne reaktsioon. Nähtavasti seda polnud, kuna kaebaja magas jälle. Vale on vangla väide, et kaebajal on 34 kehtivat distsiplinaarkaristust. Inimõiguste seisukohalt on vale vange karistada kartseriga, mis on nõukogude vangilaagrite igand. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee REC