Määruse kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, kuna O. B ul on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitaja on kohtueelselt pöördunud antud küsimuse lahendamiseks vaide korras kohtueelse(välise) menetleja (Justiitsministeeriumi) poole, samuti ei ole kaebusele lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks vaide esitamist. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla poolne selgitustaotlusele vastamine, mis ei ole aga tõendiks vaide esitamise ning kohtueelse menetluse alustamise ja läbiviimise kohta.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 alates 01.01.2008 jõustunud redaktsiooni kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
§-ile 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse selle esitajale. 7. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kaebuse esitaja väide, et kuna Justiitsministeerium ei mõista välja hüvitisi, siis tuleks tal Justiitsministeeriumi poole pöördumise järel ikkagi kohtusse pöörduda.
lg 31 p 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et vangla toiminguga on talle tekitatud kahju, on tal eelkõige õigus taotleda kahju hüvitamist vanglalt ja alles seejärel pöörduda vastava kaebusega halduskohtusse. Antud juhul materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja taotlenud vanglalt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Agu Timmi Maili Lokk 3 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.