HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-39332 Otsuse kuupäev 14.märts 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi VL´i (isikukood XXX, XXX) hagi L-IL´i

§ 64

lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat.

§ 64lg 2 sätestab, et kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1.

lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundit ja vanema vajadusest. Hageja väitis kohtuistungil, et vajab rahalisi vahendeid prillide, hambaproteeside ja ravimite ostmiseks. Vastavalt OÜ H teatisele läheb hageja pensionist (3 279 EEK) 85 % ülalpidamiskulude katteks hoolduskodule. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud 15 % pensionist (492 EEK) peetakse alates augustist 2007 kinni kohtutäituri poolt. Seega ei saa käesoleval ajal hageja oma pensionist isiklikuks kasutamiseks kätte midagi. Kohus leiab, et hageja elatise nõue on põhjendatud. Hageja soovib muretseda endale prille, hambaproteese ning vajadusel lisa ravimeid. Pisikulutuste tegemine prillide, ravimite või mistahes muu ostmiseks on põhjendatud ning vajalik selleks, et hooldekodus elav hageja võiks tunda ennast inimväärselt.

§ 64lg 4 kohaselt võib kohus jätta elatise käesoleva paragrahvi 1.

lõikes nimetatud isikult välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Kostja vastuväited, et hageja hoidis kõrvale vanema kohustuste täitmisest, ei ole kohtu arvates piisavalt tõendamist leidnud. Hageja endine abikaasa RL küll selgitas, et hageja ei toetanud peret, oli alkoholilembeline ning tal olid abieluvälised suhted. Tunnistaja ütlused on üldsõnalised. Abikaasad elasid koos kuni 1994 aastani, abielu lahutati . Ei ole tõendanud, et ajal mil kostja oli alaealine poleks hageja peret materiaalselt üldse toetanud. Juhul kui hageja oleks jätnud laste ülalpidamiskohustuse täitmata, oleks teisel vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise väljamõistmise nõudes. Kohtu kaudu lastele ülalpidamist ei ole RL hagejalt nõudnud. Vaidlus puudub selles, et hageja loobus oma ema pärandist laste kasuks ning samuti selles, et hageja kinkis XXX vallas asuva suvila (RL´i ja VL´i ühisvara) kostjale. 2 Tähtsust ei oma antud juhul asjaolu, mis põhjustas pärandist loobumise või kinketehingu tegemise. Ka nimetatud tehingutest saadut saab lugeda hageja poolseks panuseks vanema kohustuse täitmisel. Samuti on üldsõnalised ka teiste tunnistajate ütlused ning nendest ei saa järeldada üheselt, et hageja hoidis täiesti kõrvale vanema kohustuse täitmisest. Tunnistajad seletavad, et hageja oli alkoholilembeline ning tal oli mitmeid abieluväliseid suhteid, millest üksi ei saa järeldada, et hageja peret üldse materiaalselt ei toetanud ning laste kasvatamisest osa ei võtnud. Samas arvestab kohus asjaoluga, et kostja on ise isik, kes vajab abi. Seda tõendab Arstliku ekspertiisi otsus 12.09.

1. Otsusest nähtub, et kostjal on keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema töövõime kaotuse protsent on
2. Kostja seletuse kohaselt ta hetkel töötab, kuid see võib olla ajutine. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et elatis hageja kasuks kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kuid arvestades kostja tervislikku seisundit, kus ta ise vajab abi ning hageja tegelikke vajadusi, mis piirduksid hooldekodus elamise ajal pisikulutustega, kuuluks elatis välja mõistmisele summas 500 krooni kuus. Elatis kuulub välja mõistmisele alates hagi kohtusse esitamise ajast, so 24.septembrist
3. Hageja arveldusarve Hansapangas on XXXXXXXXXXX. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3