KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1507 Haldusasi V.V. i kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.01.2007 korralduse nr 13-2.1/1262 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan)– Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus Lõuna maksu- ja tollikeskuse Vastustaja (kaebuse esitaja) – V.V. i RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- V.V. i esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.01.2007 korraldus nr 13-2.1/
- 26.01.2007 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus V.V. ile korralduse nr 132.1/1262 maksuvõlgade tasumiseks kokku summas 28 353 krooni. Korralduse andmise tingis asjaolu, et V. V i ei täitnud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-is 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustusest tulenevad summad selleks määratud pangakontole. Kuna V. V i ei saanud maksuhalduri korraldust maksuvõla tasumiseks kätte postiaadressil XXXXX Valga 68207, siis oli maksuhaldur sunnitud vastava korralduse V. V ile teatavaks tegema „Ametlike Teadaannete“ kaudu 20.02.2007 ja 07.03.
- V. V i ei asunud korralduses märgitud maksuvõlgasid tasuma ja maksuhaldur esitas 26.04.2007 kohtutäitur Aive Kolsarile avalduse nr 13-5.1/7765 V. V i suhtes täitemenetluse algatamiseks. Maksuhalduri andmetel on V. V i registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjaks 01.11.
- Käesolevaks ajaks ei ole V. V i teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, mistõttu määratakse V. V ile maksuhalduri poolt jätkuvalt tasumiseks FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Kaebuse kohaselt tegutses V. V i 2000 lõpust kuni 25.10.2001 Valga linnas FIE-na ning omas krunti Valgas Tambres Männi
- Tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana lõppes tal 25.10.2001 vahistamisega süüdistatuna kuriteos. Kuna Valga linnas asuv elamukrunt ja sellel asuvad hooned lakkasid peatselt pärast vahistamist tema omandis olemast ja vahistamise hetkest alates lõppes ka tema FIE-ks olemine, siis on võlgnevus 34 878 krooni põhjendamatu ja tuleb tühistada.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta V. V i kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole oluline ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na registreerimine maksukohustuslaste registris. Järelikult, kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud suuruses proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga. V. V i ei ole teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, mistõttu määratakse talle maksuhalduri poolt jätkuvalt tasumiseks FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- detsembri 2007 otsusega V. V i kaebuse ja tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.01.2007 korralduse nr 13-2.1/1262 ning mõistis Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt välja V. V i kasuks menetluskulu summas 200 krooni. Otsuse kohaselt on ebaõige vastustaja väide, et oluline ei ole ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na registreerimine maksukohustuslaste registris ja järelikult kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga. Riigikohus on asunud oma lahendis nr 3-3-1-35-03 seisukohale, et oluline on ka ettevõtlusega reaalne tegelemine, mitte ainult kanne vastavas registris. Tähtsust ei oma see, kas isik teatas 2 õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele. Kuigi V. V i ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, on antud asjas olemas tõendid selle kohta, et V. V i vahistati alates 25.10.2001 ja talle mõisteti 20 aastat vangistust, seega ei saanud V. V i ettevõtlusega tegelda ja tal puudub ka ettevõtlustulu alates tema vahistamisest 25.10.
- Kohus juhtis vastustaja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud korraldusest ei selgu, kuidas, mil viisil või millise aja jooksul on sotsiaalmaksu ja maamaksu võlg tekkinud, mistõttu korraldus ei ole kontrollitav. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta V. V i kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on halduskohus ekslikult lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-35-03, jättes tähelepanuta, et vastavas Riigikohtu lahendis on seisukoht sotsiaalmaksukohustuse tekkimise osas kujundatud enne 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse alusel. V. V i FIE sotsiaalmaksu võlg on aga tekkinud pärast 2001, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada 01.01.2001 jõustunud sotsiaalmaksuseadust, mis toob sisse FIE kohustuse tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ollakse registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega seob kehtiv sotsiaalmaksuseadus erinevalt varemkehtinust füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega tegelemise otseselt füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisega. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Halduskohus analoogses kohtuvaidluses nr 3-07-781; 2) ei ole oluline ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na registreerimine maksukohustuslaste registris. Järelikult, kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu SMS-is ettenähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga. 3) sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi lõikes 5 märgitu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-is 21 sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud riikliku pensioni saajaks. Vastavalt SMS §-ile 2 lg 7 kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-is 21 sätestatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga. 3 Vastavalt SMS §-ile 9 lg 3 p 1 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali
- kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel. SMS § 9 lg 5 kohaselt makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. SMS §-ist 2 lg 8 tulenevalt maksab füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.
- V. V i vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) läbivad sotsiaalmaksuseadust, maksukorralduse seadust ja tulumaksuseadust kolm läbivat põhimõtet - maksustamisel lähtutakse ettevõtlusega tegelemisest; maksustamisel lähtutakse ettevõtlusega teenitud tulu olemasolust; ei maksustata, kui ettevõtlusega ei tegelda ja tulu puudub. Vastavalt SMS §-ile 1 lg 1 p 5 maksab isik sotsiaalmaksu ettevõtlusega teenitud tulult, tegeldes iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega. Vastustaja pole aga alates 25.10.2001 iseseisva majandus- või kutsetegevusega tegeleda saanud seoses tema vahistamisega süüdistatuna kuriteos. Samuti pole tal selle aja jooksul tekkinud tulu, mida saaks vastavalt SMS §-ile 2 lg 1 p 5 sotsiaalmaksuga maksustada; 2) on MKS §-is 20 lg 1 kehtestatud nõuded isikule, kes soovib end FIE-na registreerida. Selleks peavad isikul olema elukoht, tegevusala ja -koht. Seega on FIE isik, kes elukohta omades teenib märgitud tegevusalal iseseisva majandus- või kutsetegevusega märgitud tegevuskohas tegeledes tulu, mida (peale tulumaksu) maksustatakse sotsiaalmaksuga. Et olla registreeritud tulu teenimiseks tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 14 mõttes, peab see isik kuskil elama ja tal peab olema tegevuskoht, et omal alal tegutseda MKS § 20 järgi, muidu ei saaks ta teenida tulu, mis kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga SMS § 2 alusel. Seega on FIE defineeritud tulu teenimisega ettevõtlusega tegeledes, mitte registreeritud olemisega. Lisaks sellele, et vastustaja pole selle aja jooksul, mille eest teda püütakse maksustada, tegelenud ettevõtlusega ja tulu teenimisega, puuduvad tal ka FIE-le vajalikud atribuudid: elukoht, tegevuskoht ja igasugused võimalused tegeleda oma tegevusalal. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, maksukorralduse seadusele ja tulumaksuseadusele ei ole vastustaja füüsilisest isikust ettevõtja olnud alates 25.10.
- 3) kustutab MKS § 20 lg 4 kohaselt maksuhaldur registrist FIE, kes ei tegele ettevõtlusega TMS § 14 tähenduses. Sel juhul maksuhaldur teavitab FIE-t kirjalikult tema nime kustutamise kavatsusest ja selle kustutamisest. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur seda teinud. Selle asemel on ta saatnud maksukorralduse kuus aastat pärast seda, kui kõnealuse FIE tegevus on lõppenud. Vastustaja ise ei saanud oma andmete muutumisest vastavalt MKS §-ile 23 lg 1 teatada, kuna kriminaalsüüdistuse esitamine oli tema jaoks ootamatu ja edaspidi muutis tema vanglas viibimine selle võimatuks; 4) jääb arusaamatuks apellandi viide võimalikele erinevustele SMS-is enne ja pärast 2001; 5) on kohus õigesti osutanud, et korraldusest ei selgu, kuidas, mil viisil ja millise aja jooksul on sotsiaalmaksu ja maamaksu võlg tekkinud, mistõttu korraldus ei ole kontrollitav. Arvestades, et FIE rahandusaasta on kalendriaasta ja, et vastustaja ettevõtlustegevus lõppes enne 2001 lõppu, siis peab kõik makseid puudutav olema arvestatud 2001 kohta. Seega piirdub vastustaja 4 maksuvõlg 2001 tasumata jäänud maksetega ega saa olla 27 734 krooni, nagu on märgitud korralduses; 6) jääb selgusetuks, kuidas on maamaksu võlg tekkinud
- Krunt Valgas Tambres Männi 2, millelt tasutava maamaksu vastustaja võlgu on jäänud, lakkas vastustaja omandis olemast ilma tema osavõtuta. Vastustajal puudub teave selle kohta, millal ja millistel tingimustel krunt tema omandis lakkas olemast. Vastustaja on väljendanud valmisolekut maamaksu võlg tasuda, kuid kuna see on kehtestatud samas korralduses koos FIE sotsiaalmaksuga, siis tuleks maksuhalduril koostada uus korraldus. Samuti on vastustaja väljendanud nõusolekut tasuda 2001 tasumata jäänud FIE sotsiaalmaksu kvartalimaksed, kuid maksuhaldur ei ole sellele tähelepanu pööranud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab , et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Lähtudes eeltoodud sättest, ei kontrolli ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega on tühistatud Maksu- ja Tolliameti 26.01.2007 korraldus nr 13-2.1/1262 maamaksu võla tasumiseks. Kuigi apellatsioonkaebuses on esitatud taotlus tühistada halduskohtu vaidlustatud otsus tervikuna, puuduvad kaebuses igasugused väited maamaksu võla tasumise osas, kõik kaebuse väited puudutavad sotsiaalmaksu võlga, ning seetõttu ei saa ringkonnakohus ka kontrollida, kas vaidlustatud korraldus ka maamaksu võla tasumise osas oli õigusvastane või mitte. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et maamaksu võlana on vaidlustatud korralduses märgitud 619 krooni, samas on pärast korralduse tegemist saadetud V. V ile 20.09.2007 maksuteade 2002 maamaksu kohta, mille kohaselt on tasumisele kuuluva maksu suuruseks 252 krooni, maamaksu võlg 20.09.2007 seisuga 312 krooni ja intressi võlg 351 krooni. Lähtudes eeltoodust on õige halduskohtu seisukoht, et maamaksu osas on arusaamatu selle suurus ja tekkimise periood. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on ekslikult lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-35-03, sest jättis tähelepanuta, et vastavas Riigikohtu lahendis on seisukoht sotsiaalmaksukohustuse tekkimise osas kujundatud enne 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse alusel. Riigikohtu viidatud lahendis on tõesti vaidluse all olnud enne
- jaanuari 2001 kehtinud Sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni kohaldamine, kuid selles esitatud seisukohad on ülevõetavad ka Sotsiaalmaksuseaduse hilisema redaktsiooni kohaldamisel.
- Antud asjas on vaidlus selle üle, kas füüsilise isiku sotsiaalmaksuga maksustamisel on määrav maksustamisperioodil ettevõtlusega tegelemine või vastava registri kanne selle kohta, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja. Vastavalt Sotsiaalmaksuseaduse §-ile 2 lg 1 p 5 (kehtib alates 01.01.2004) makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi 5 lg 5 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesolevas seaduse §-is 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt. Seaduse kohaselt tuleb tasuda sotsiaalmaksu ka neil ettevõtlusega tegelevatel füüsilistel isikutel, kes ei saanudki ettevõtlusest tulu. Seepärast on sotsiaalmaksu objektiks mitte üksnes tulu, vaid ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku puhul ka tema ettevõtlus. Seega eeldab füüsilise isiku Sotsiaalmaksuseadusest tulenev sotsiaalmaksukohustus ettevõtlusega tegelemist.
- Maksuamet on ebaõigesti asunud seisukohale, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks on ainuüksi V. V i registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastav registrikanne on vaid üks võimalik tõend selle kohta, et V. V i tegeles ettevõtlusega. V. V i väite kohaselt ta vahistati alates 25.10.2001 ja talle mõisteti 20 aastat vangistust. Seega alates 25.10.2001 ei saanud V. V i ettevõtlusega tegelda ja tema tegevus ei olnud sotsiaalmaksu objekt. Oluline ei ole kanne vastavas registris ning see, kas isik teatas õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele.
- Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka apellandi poolt viidatud Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 1, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma maksustamise maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksuja Tolliameti pangakontole iga kvartali
- kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel. Samuti ei muuda eeltoodud seisukohta SMS § 9 lg 5, mille kohaselt makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Viidatud paragrahvidega on sätestatud sotsiaalmaksu maksmise kord, kuid nendega ei ole muudetud sotsiaalmaksu objekti.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson