2-07-46955/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-46955 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu xxx, volitatud esindaja T Z Narva linna avaldus eestkoste seadmiseks A B üle Asjast puudutatud isikud A B xxx T B xxx S B xxx L B xxx Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2008.a Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja T Z Asjast puudutatud isik T B Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat V M Resolutsioon
2. Avaldus rahuldada.
3. Seada A B xxx üle eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks ja määrata A B eestkostjaks T b xxx tähtajaga kolm aastat.
4. Keelata A B iseseisvalt tehingute tegemine.
5. T B eestkostja ülesannete ringi jätta kõik A B olulised majandusliku ja õigusliku valdkonna küsimused. Eestkostja ülesannete täitmisel peab T B lähtuma 1 eestkostetava huvidest.
6. Tunnistada A B valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 08.11.2007.a kohtule esitatud avalduse kohaselt A B on töövõimetuspensionär 90% töövõimekaotusega. Tal on peaajutraumajärgne epilepsia. Tarvitab alkoholi. Juunis 2007 oli tal raske peaajutrauma, mille tõttu opereeriti teda Tartu Ülikooli Kliinikumis. Pärast traumat oli häiritud kõne; peavalu. Haiguse ja alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekivad tal mälulüngad, kuupäevade, sündmuste ja oma käitumise kontollimatus. Ta ei ole suuteline enda eest hoolitsema, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid. Ta ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Ei saa aru oma tegudest, vajab abi suhtlemisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. Ta vajab pidevat kõrvalabi, järelevalvet ja hooldust. Tal on alkoholisõltuvus, traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Pärast peaajutraumat olid vormistatud tundmatu isikuga SMS-laenud A. B nimele tema nõusolekuta, mille alusel Ida Politseiprefektuuri Narva politseisakonnas on alustatud kriminaalmenetlus nr
7. Sellest asjast ei mäleta ta midagi. A.B elab koos abikaasa T B kahetoalises korteris aadressil xxx, mille omanikuna on kantud 31.10.2006.a Viru Maakohtu kinnistusosakonnas A.B tütar L. A B ei oma kinnis-ja vallasasju. T B on vanaduspensionär, töötab AS-s Narova-Pine lihttöölisena. Osutab abikaasale vajalikku hooldust ja järelevalvet. Ta andis kirjaliku nõusoleku abikaasa A.B eestkostja määramiseks. A. B tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks ja kontrolli tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. A.B on 2 täiskasvanut last: S B, registreeritud aadressil xxx, vabaabielus, elab aadressil xxx, kes andis kirjaliku nõusoleku ema T.B eestkostjaks määramiseks isa A B üle L B on registreeritud aadressil xxx, vabaabielus, elab aadressil xxx, ei tööta. Ta on nõus ema A.B eestkostja määramisega isa A.B üle. Perekonnavahelised suhted on väga head. Arvestades T.B omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on vajalik määrata T B abikaasa A B eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, temale kuuluva vara haldamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. 11.oktoobil 2007.a kodukülastamise ajal avaldas A. B soovi enda üle eestkoste seadmisest abikaasa T.B poolt. Arsti 16.08.2007.a tõendi nr 3357 ja psühhiaatri 16.08.2007.a tõendi kohaselt on T.B terve ja võib olla eeskostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa A.B mingeid tehinguid teha. Avaldaja palub määrata T B abikaasa A B eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. Alexander Babakini psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 26.11.2007.a määruse alusel SA N H ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 2 Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Avaldaja esindaja palub määrata A B eestkostjaks T B tähtajaga kolm aastat. T B kinnitas oma nõusolekut eestkostja ülesannete täitmiseks. A B esindaja vandeadvokaat V M toetas esitatud avaldust. T B hoolitseb oma abikaasa eest. Ta on puhas, korter on korras. Suhted on soojad. A B on haige, ta ei suuda oma tegudest aru saada, ei suuda ise riietuda. Esindaja vestles A B kodus. Mure oli laenude pärast. Ta on nõus, et tema eestkostja oleks abikaasa. Vandeadvokaat palub määrata A B eestkostjaks tema abikaasa T B tähtajaga 3 aastat. Kõik õigused olme suhtes ja õiguslikud kohustused tuleb anda T B. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 17.12.2007.a ekspertiisiakti kohaselt tuli komisjon järeldusele, et A B kannatab ajutraumajärgse ajukahjustussündroomi all, mälu ja intellekti alanemisega. Peale selle esineb tal ka alkohoolsõltuvus ja epilepsia ning tserebraalne ataksia.Vaimne seisund ei võimalda A B adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. A B seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda võiks ära kuulata tavalises keskkonnas, kuigi see võib ajutiselt tema seisundit halvendada. Uuritava suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, pesema, koristama, aitama hügieeni nõuete täitmisel jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, korraldama tema rahaasju. Peale selle peab eestkostja pidama järelvalvet, et uuritav ei kasutaks alkoholi, kuna see halvendab seisundit veelgi. Eestkostet vajaks A B esialgu 3 aastat. Siis oleks vajalik psüühilist seisundit uuesti hinnata. A B esindaja vandeadvokaat V M toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Kohus loobub A B ärakuulamisest, kuna ekspertarvamuse kohaselt peale A B ärakuulamist ka tavalises keskkonnas võib tema psüühiline seisund halveneda. A B tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Kohus leiab et A B järjekordne ärakuulamine kohtu poolt ei ole põhjendatud, kuna A B psüühiline seisund võib peale seda halveneda. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A B abikaasa T B on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. T B oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. 3 A B lapsed S B ja L B ei esitanud vastuväiteid oma isa üle eestkoste seadmisele. Nad on nõus Tatiana Babakina eestkostjaks määramisega A B. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A B eestkostjaks tema abikaasa T B kolmeks aastaks. A B tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Eelpooltoodu alusel, PKS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, 528 lg 1, 530 lg 3, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4