) § 428 lg 1 p-le 2 tuginedes menetluse lõpetamist. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Vastavalt ITLS § 25 lg-le 1 jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust maakohtusse. Kostja märgib, et käesoleval juhul on hageja esitanud hagi Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poolt 10.04.2007.a töövaidlusasjas nr 9.03-02/269-07 tehtud otsusega mittenõustumise tõttu. Töövaidlusasja materjalidest (TVK toimikust) nähtuvalt on hageja töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 16.04.2007.a. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et TVK otsusega mittenõustumisel oli hagejal võimalus esitada vastav hagi Harju Maakohtule ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 16. mail 2007.a (kell 24:00). Hageja ei esitanud kohtule hagi seadusest tuleneva tähtaja jooksul (hiljemalt 16.05.2007.a), mistõttu on TVK otsus töövaidlusasjas nr 9.03-02/269-07 jõustunud. Kostja osundab seejuures täiendavalt ka
lg-le 3, milles tuleneb, et hagiavalduse esitamise ajaks loetakse selle kohtusse jõudmise aeg. Samuti viitab kostja oma seisukohtade põhjendamisel Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 32-1-35-03, 3-2-1-83-03, 3-2-1-86-98 ja 3-2-159-05. 14.01.2008.a eelistungil avaldas kostja esindaja, et kostja jääb 27.07.2007.a esitatud kirjaliku taotluse juurde menetluse lõpetamiseks. Kostja esindaja selgitas täiendavalt, et juhul kui käsitleda ITLS § 24 lg-s 1 sisalduvat tähtaega aegumistähtajana, oleks hagi aegunud. Hageja leidis eelistungil, et hagi on esitatud tähtaegselt. Kohus teavitas menetlusosalisi, et lahendab kostja taotluse menetluse lõpetamiseks kirjalikus menetluses ning teeb vastava kohtumääruse 25.01.2008.a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada.
lg 1 p-s 2 sätestatut arvestades kuulub menetlus asjas lõpetamisele ka juhul kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus (kui jõustunud lahend kohtueelses menetluses). ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse 2 läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Käesoleval juhul on hagi esitatud mittenõustumise tõttu TVK 10.04.2007.a otsusega, millega jäeti rahuldamata avaldaja (hageja) avaldus kostja vastu keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest. TVK asja materjalidest nähtuvalt sai hageja kõnealuse otsuse ärakirja
lg-le 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 esimesest lausest tuleneb, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsÜS § 137 lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades, pidi hagiavaldus käesoleval juhul kohtusse jõudma hiljemalt 16.05.2007.a kell 24.00. Nimetatud tähtaja järgimiseks piisanuks hagiavalduse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, kui dokumendi originaal oleks esitatud kohtule esimesel võimalusel (
). Seevastu ei saa kehtiva õiguse kohaselt lugeda dokumenti tähtaegselt esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00 nagu seda võimaldanuks teha kuni 31.12.2005.a kehtinud
Riigikohtu poolt 11.01.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 tehtud määruse punktis 10 sisalduvast selgitustest võib järeldada, et juhul kui kohus on võtnud hagi menetlusse ning vastaspool taotleb aegumise kohaldamist kohtule esitatud hagiavalduse suhtes, peab kohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise
3 Kohtu hinnangul saab kostja 27.07.2007.a avalduses sisalduvat taotlust menetluse lõpetamiseks kostja esindaja poolt 14.01.2008.a eelistungil esitatud selgitusi arvestades lugeda aegumise kohaldamise taotluseks. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Taotluse rahuldamine toob kaasa TVK poolt 10.04.2007.a töövaidlusasjas nr 9.03-02/269-07 tehtud otsuse jõustumise, mistõttu tuleb hagimenetlus
Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Nimetatust lähtudes jätab kohus menetluskulud käesolevas asjas hageja kanda. Kooskõlas
lg-ga 1 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (
Määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse
lg 2 kohaselt avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.