KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30592 Tsiviilasi LH’i hagi

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg.

1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas kohtule 21.08.2007.a. hagi ning palub muuta Harju Maakohtu 30.03.1998.a kohtuotsusega välja mõistetud elatist summas 275 krooni ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1800 krooni, pluss elatise tulumaks, tütar KE ülalpidamiseks. Harju Maakohtu otsusega oli kostjalt välja mõistetud 275 krooni. Hetkel maksab kostja hagejale igakuist elatist 500 krooni lapse ülalpidamiseks. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1120 krooni, kuna tema töötasu ei võimalda rohkem maksta. Hagejal on peale KE veel kolm last, kellest ühele ta maksab samuti elatist. Kostja keskmiseks sissetulekuks ühes kuus on 5600 krooni. Kostja leidis, et hageja ei ole põhjendanud kulutusi lapsele ühes kuus.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamisel oli vastavalt Vabariigi Valitsuse

2. 2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab 2 kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus leiab, et kuna hageja palub suurendada elatist 1800 kroonini, mis on 2007.a. miinimummääras, siis hagejal ei ole kohustust tõendada kulutusi lapsele ühes kuus. Hageja palus elatise suurendamise hagis kostjalt välja mõista elatis summas 1800 krooni kuus , lisades elatise tulumaksu, mis on 2008.a. summalt 1800 krooni 378 krooni lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohtuistungil kostja nõustus elatise suurendamisega ning nõustus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 1120 krooni kuus.

§ 136lg.

2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks esitati kohtusse

2. 2007.a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Kostja on aastaid maksnud elatist alla miinimummäära., mistõttu on hagejale jäänud suurem koormus laste ülalpidamisel ja kasvatamisel. Kostja ei ole kohtule tõendanud, millisele lapsele ta tasub veel ülalpidamist ja millistele lastele on ta tasunud tema esitatud vältimatute kulutustes arvestuses näidatud 1000 krooni. Kuigi kostjal on peale KE oma elukaaslasega 2 teismelise eas last, leiab kohus, et kostja on töövõimeline noor mees, sest vastupidist ta ei ole kohtule tõendanud, mistõttu peab ta suutma kõigile oma lastele andma piisaval määral ülalpidamist. Veel märgib kohus, et kostja ei ole hageja juures elavate ja kasvavate laste kasvatamisest lahuselatud aastate jooksul osa võtnud. Veel märgib kohus, et hageja taotleb elatise väljamõistmist tütre ülalpidamiseks alla praegu, s.o. 2008.a. kehtiva miinimummäära, seega vaid 1800 krooni, lisades elatisele tulumaksu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 1800 krooni pluss elatisele lisades tulumaksu määr 21 % 378 krooni, seega 2178 krooni tütar KE(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates
4. 2007.a. kuni KE täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3