2-07-24727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007 kell 14.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja

) § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.

§ 38

lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

§ 38

lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 38

lg 4 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 4 2-07-24727

§ 87

sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 82 lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. PankrS § 83 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohus ära kuulanud pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on palunud tunnistada OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate 22.06.2007 üldkoosoleku otsus xxx nõudeavalduse mitte esitatuks lugemise osas tühiseks ning lugeda see esitatuks esialgse esitamise päevast, s.o 18.05.

1. Samas hagiavalduses on hageja märkinud, et vaidlusalune võlausaldajate üldkoosolek toimus 21.06.2007, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll (tl 18-20). Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja on ekslikult palunud tunnistada osaliselt tühiseks 22.06.2007 üldkoosoleku otsus ja silmas pidanud 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekut. Kostja leiab, et 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolek ei oma õiguslikku tähendust selles osas, kus otsuseid võeti vastu lihthäälteenamusega, kuna üldkoosoleku läbiviimisel rikkus pankrotihaldur oluliselt pankrotiseaduses sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimise korda. Kostja leiab, et 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega vastu võetud otsused on tühised algusest peale ja ei oma seetõttu õiguslikku tähendust osas, samas ei ole häälte arvu määramisel olulist tähendust nõuete kaitsmisel ja selles osas loeb kostja 21.06.2007 koosoleku kehtivaks. Harju Maakohtu 07.08.2007 kohtumääruse kohaselt (tl 36-37) on kohus asunud seisukohale, et kuna 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajad ei nõustunud pankrotihalduri määratud häälte arvuga ning kohtunik sellel koosolekul ei osalenud, mistõttu tal ei olnud võimalik hääli määrata, siis korraldas pankrotihaldur korduva võlausaldajate üldkoosoleku 07.08.
2. 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt ei nõustunud kolm koosolekul osalenud võlausaldajat neile pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga. Kostja leiab, et kuna tulenevalt PankrS § 82 lg 4 oleks vaidluse korral pidanud häälte arvu määrama kohtunik, keda aga nimetatud koosolekul ei viibinud, siis on

§ 87kohaselt 21.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised algusest peale.

Kohus leiab, et

§ 87

kohaselt ei tähenda vastuolu seadusega mitte alati automaatselt tehingu tühisust, sätestatud on pigem vastupidine eeldus – seadusega vastuolus olev tehing on tühine vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Selleks, et otsustada tehingu kehtivuse üle, tuleb esmalt jõuda selgusele, kas tegemist on imperatiivse õigusega ja sellele küsimusele jaatavalt vastates lahendama küsimuse, kas imperatiivse normi rikkumise tagajärjeks on tehingu või selle osa tühisus. Kohus leiab, et PankrS § 82 lg 4 on imperatiivne säte, kuna see tagab võlausaldajatele olulise õiguse, s.o enne nõuete kaitsmist võlausaldajale pankrotihalduri poolt määratud häälte vaidlustamisel häälte määramise kohtuniku poolt, sellest õigusest 5 2-07-24727 ilmajäämisel võib aga kogu võlausaldaja õiguslik positsioon muutuda küsitavaks. Kuna OÜ xxx (pankrotis) 21.06.2007 võlausaldajate üldkoosolekul rikuti imperatiivset normi ja otsuse vastuvõtmine toimus ebaseaduslikult määratud häälte alusel, siis on otsus xxx nõudeavalduse mitte esitatuks lugemise osas tühine. Hageja on esitanud hagi OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku vastu. Pankrotiseaduse 3. peatükk toob välja pankrotimenetluse organid, sama peatüki 3. jao kohaselt on pankrotimenetluse organiks võlausaldajate ülekoosolek.

§ 31

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.

§ 38

lg 4 kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Järelikult on asjas kohaseks kostjaks OÜ xxx (pankrotis), mitte aga hageja näidatud OÜ Agrata Avation (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Kuna hageja on esitanud hagi isiku vastu, kes ei saa käesolevas asjas olla kostjaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Muud menetlusosaliste seisukohad ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 6