TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-272 Otsuse kuupäev 31.03.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Niina Baškirova avaldus pensioniõigusliku s

), Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel 2 vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja viimase alusel antud määrustes. Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu 2 VII peatükis „Metalli töötlemine“
3. osas „Valutööd“ on märgitud ametikoht koodiga nr 18865 masinvormimise kärnitegija ja ametikoht koodiga nr 18867 käsivormimise kärnitegija.

§ 1

punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

§ 1

¹ kohaselt käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega arvestatakse tööperioodide summana.

§ 4

² kohaselt on naisel 2008 aastal õigus nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt 21-aastase pensionistaaži olemasolul, millest nimekirja nr 2 järgi on töötatud vähemalt 10,5 aastat. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1951 aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt

§ 1punktile 2, 57-aastaselt.

Toimiku materjalidest nähtuvalt jõudis Niina Baškirova nimetatud vanusesse 26.01.

1. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kaasatud isik leiab, et kohtule esitatud tööraamatu eesti- ja venekeelses osas ning arhiiviteatise vahel esinevad 1982 – 1987 aasta andmetes vasturääkivused ametinimetuste osas (tl 31). Kuna käesoleval juhul on avaldaja poolt esitatud tööraamat ja arhiivitõend, ei saa väita, et dokumendid Niina Baškirova pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud ning seetõttu ei kuulu antud asjas kohaldamisele tõendamise korra §
2. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks peab avaldaja tõendama, et tema ametikoht ja töötingimused on vastavuses loetelus 2 nimetatud ametikohaga, st et ta töötas Jõgeva EPT Mustvee valutsehhis käsivormimise kärnitegijana. Kaasatud isik leiab, et kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Niina Baškirova on eelnimetatud ettevõtetes töötanud, kuid ametinimetused ei ole täpses vastavuses soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva ametinimetusega. 3 Avaldaja selgituste kohaselt töötas ta Jõgeva EPT valutsehhis alates 26.05.1981 kuni 28.01.1992 käsikärnitegijana. Tööülesandeks oli alates 26.05.1981 valuvormide valmistamine käsitsi ning kärnide valmistamine valuvormide jaoks. Töö toimus käsitsi kuna automaatseadmed puudusid. Tulenevalt halduskohtumenetluse (HKMS) seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Niina Baškirova on avalduses nimetanud, et tema töötamist käsivormimise kärnitegijana saavad tõendada tunnistajad Natalia Putškova ja Leonti Baškirov. Avaldusest nähtub, et eelnimetatud isikud on töötanud samal ajal Jõgeva EPT-s, mistõttu on kaasatud isik seisukohal, et tunnistajad võiksid kohtule esitada ka nimetatud asjaolu tõendavad dokumendid, nt tööraamatud. Kaasatud isik juhib veel tähelepanu, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks loetelu 2 alusel peab Niina Baškiroval olema üldist tööstaaži vähemalt 21 aastat, millest vähemalt 10,5 aastat töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööalal. Kohtule esitatud dokumentide alusel on Niina Baškiroval täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, st tal on üldist pensionistaaži vähemalt 21 aastat. Tööraamatu ja arhiiviteatiste kohaselt moodustab Niina Baškirova soodusstaaž kokku 9 aastat 11 kuud ja 10 päeva, kui osutub võimalikuks arvestada soodusstaaži hulka töötamine kärnidevalmistajaõpilasena, siis moodustaks soodusstaaž 10 aastat 8 kuud ja 2 päeva. Järelikult on antud asjas küsitav, kas on täidetud

§ 1punktis 2 sätestatud soodusstaaži nõue 10 aastat ja kuus kuud.

Kui kohtus leiab tõendamist, et avaldaja töötas ajavahemikul 26.05.1981 – 17.03.1982, mil ta oli vormistatud kärnidevalmistaja-õpilaseks, täistööajaga käsivormimise kärnitegijana, hõlmab eelnimetatud staaž ka

§ 1punktis 2 esitatud soodusstaaži nõude.

Siinkohal leiab kaasatud isik, et pensioniamet oma varasema halduspraktika kohaselt ei ole arvestanud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka töötamist vastaval ametikohal õpilasena, kuna on mõistlik eeldada, et kutseala õpilane ei tee täistööajaga soodusstaaži hulka arvestatava ametikoha tööd. Lisaks märgib kaasatud isik, et pensioniamet saab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata töötamise ainult nendes asutustes ja ametikohtadel, mis on lülitatud loetellu nr 2. Õpilasena töötamist loetelu nr 2 ei kajasta. Juhul kui antud asjas soovitakse kohtus tõendada, et on tegemist eriolukorraga, kus kärnidevalmistaja-õpilane täitis täpselt samasuguseid tööülesandeid nagu käsivormimise kärnitegija, on vaja seda hoolikalt tõendada. Reeglina tõendatakse pensionistaaži dokumentaalselt. Käesoleva avalduse lahendamisel vajalikke asjaolusid tõendavad kõige paremini palgakontokaardid, millelt nähtuvad töötaja töötasustamise alused. Käesolevaks ajaks kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole Niina Baškiroval täidetud

§ 1

punktis 2 sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks. 4 Kaasatud isik (Pensioniamet) on seisukohal, et töötamist käsivormimise kärnitegijana on võimalik tõendada tunnistajate ütlustega, kuid samas leiab, et kärnidevalmistaja-õpilasena töötamist ei ole võimalik võrdsustada töötamisega täistööajaga käsivormimise kärnitegijana üksnes tunnistajate ütlustega, kuna tunnistajad eelduslikult ei mäleta vastavaid üksikasju piisavalt täpselt. Jõgeva Maa-arhiivis on arhiivitõendi kohaselt olemas palgakontokaardid, seega peab avaldaja enne asja otsustamist kohtus esitama arhiivitõendi palgakontokaardil sisalduvate andmete kohta tema töötasustamise osas ajavahemikul 26.05.1981 – 17.03.1982 ja mõned kuud alates 18.03.1982 selleks, et oleks võimalik võrrelda töötasustamise aluseid õpilasena töötamise ajal ja käsivormimise kärnitegijana töötamise ajal. Dokumentaalse tõendina on sobivad ka Niina Baškirovale väljastatud igakuised teatised palga suuruse ja selle koostisosade kohta, kui need on avaldajal vaidlusaluse perioodi kohta säilinud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistajate ütlused leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad tingimused, maksmise ja määramise kord on sätestatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (edaspidi

), Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja viimase alusel antud määrustes. Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu 2 VII peatükis „Metalli töötlemine“
3. osas „Valutööd“ on märgitud ametikoht koodiga nr 18865 masinvormimise kärnitegija ja ametikoht koodiga nr 18867 käsivormimise kärnitegija.

§ 1

punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

§ 1

¹ kohaselt käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega arvestatakse tööperioodide summana. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on vajadusel tarvis tõendada ka täistööajaga töötamise fakti.

§ 4

² kohaselt on naisel 2008 aastal õigus nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt 21-aastase pensionistaaži olemasolul, millest nimekirja nr 2 järgi on töötatud vähemalt 10,5 aastat. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63aastasel isikul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt meeste ja naiste vanaduspensioniea järkjärguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1951 aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt

§ 1punktile 2, 57-aastaselt.

Niina Baškirova jõudis nimetatud vanusesse 26.01.

1. 5 RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Soodustingimustel vanaduspensionile andva staaži tuvastamiseks peab avaldaja tõendama, et tema ametikoht ja töötingimused on vastavuses loetelus 2 nimetatud ametikohaga, see tähendab, et ta töötas Jõgeva EPT Mustvee valutsehhis käsivormimise kärnitegijana. Avaldaja N.Baškirova seletas kohtus, et ta töötas Jõgeva EPT valutsehhis alates 26.05.1981 kuni 28.01.1992 käsikärnitegijana. Avaldaja kirjeldas töö ülesandeid alates 26.05.1981 kuni 28.01.1992 ja see oli valuvormide valmistamine käsitsi ning kärnide valmistamine valuvormide jaoks. Töö toimus käsitsi, kuna automaatseadmed puudusid. Ta tegi alumiiniumi valu jaoks tinasid, pani vormidesse mulda, pani armatuuri peale, pööras need ümber, viis ahju ja kuivatas. Pronksvaluks segu tehti käsitsi erinevatest komponentidest ja pandi vormidesse. Ta hakkas kohe tööle, tööpäev kestis kl 08.00 – 16.
2. Valutsehhides oli kõigil üks tund lühem tööpäev. Avaldaja töötas sellel tööl täistööpäeva ja keegi teine ei ole tema tööd teinud. Tal ei olnud ühtegi juhendajat ega õpetajat ning ta ei teadnud, et tööle oli ta vormistatud mingil perioodil õpilasena. Palk oli tal kogu aeg sama, nii, nagu tunnistaja N.Putškoval, kes tegi sama tööd (tl 52 ja 82).

§ 11

kohaselt käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aeg arvestatakse tööperioodide summana. Nimetatud sättest tulenevalt on vajadusel tarvis tõendada ka täistööajaga töötamise fakti. Kohtule esitatud dokumentide alusel on avaldaja N.Baškiroval tõendatud üldine nõutav pensionistaaži nõue – pensionistaaž vähemalt 21 aastat. Tööraamatu ja arhiiviteatiste kohaselt moodustab N.Baškirova soodusstaaž kokku 9 aastat, 11 kuud ja 10 päeva. Tunnistaja Natalja Putškova ütlustega on tõendatud, et õpilasena avaldaja töötas täistööpäeva jooksul käsivormistamise kärnitegijana (kärnidevalmistajana) ja seega soodusstaaž kokku on 10 aastat 8 kuud ja 2 päeva. Tunnistaja N.Putškova oma kirjalikus avalduses (lk 4) ja kohtus (tl 54) seletas, et ta töötas 01.09.1978 – 28.10.1991, so 13 aastat käsitsi vormidel kärnide valmistajana. Ta ei olnud õpilane ja hakkas kohe tööle. Kellega töötas eelnevalt koos, läks pensionile ja tema võttis viimase töö üle ning N.Baškirova hakkas tema tööd tegema. Seal oli pronks ja alumiinium. Tema läks pronksi peale, aga N.Baškirova tegi tinasid alumiiniumist. Nad töötasid ühes tsehhis, ta ei olnud N.Baškirova juhendaja. N.Baškirova töötas 7 tundi päevas, samamoodi nagu temagi. Palgavahet nendel ei olnud. Ta ei teadnud järkude omamisest üldsegi midagi. Õpilastasu ei makstud, palka maksti töö eest. Alguses oli palk väiksem. Tunnistaja N.Putškova esitas kohtule oma tööraamatu (tl 60-64), millest nähtub, et ta töötas 01.09.1978 – 28.10.1991 EPT Jõgeva Rajoonikoondises kärnide valmistajana käsitsi vormidel valutsehhis. 6 Tunnistaja L.Baškirov seletas kohtus, et ta töötas Jõgeva EPT-s alates 1981.a ja N.Baškirova siis juba töötas seal, ei olnud õpilane, ta töötas käsitsi. Tsehh oli peamiselt käsitsehh. N.Baškirova oli üks viimaseid, kes tsehhist töölt ära läks. Ta ei olnud õpilane, läks kohe brigaadi. Uusi töötajaid õpetab kogu brigaad, õpetamise eest lisatöötasu ei makstud. Uued töötajad tegid alguses lihtsamat tööd, siis juba keerulisemat. Tunnistaja L.Baškirov esitas kohtule oma tööraamatu (tl 57-59), millest nähtub, et ta töötas EPT Jõgeva Rajoonikoondise valutsehhis 19.10.1981 vähemalt kuni 01.10.1990. Ülaltoodu alusel on

§ 1

punktis 2 sätestatud soodusstaaži nõue 10 aastat ja 6 kuud N.Baškirova puhul tõendatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et avaldaja perioodil 26.05.1981 – 17.03.1982, kui oli vormistatud kärnidevalmistaja – õpilaseks, töötas täistööajaga käsivormimise kärnitegijana. Töötamine sellel ametikohal on lülitatud loetellu nr 2 ja asja materjalidega on tõendatud, et kärnidevalmistaja – õpilane täitis täpselt samasuguseid tööülesandeid nagu käsivormimise kärnitegija ning seda tööle asumisest kuni töölt vabastamiseni. N.Baškirova tegi ühte ja sedasama tööd – käsivormimise kärnitegija. Rahvusarhiivi 09.01.2008 Arhiiviteatisest nr 18-7-5.4/55 nähtub, et avaldaja oli alates 26.05.1981 tööle võetud õpilaseks – kärnide valmistajaks Mustvee valutsehhi ning 23.03.1982 oli talle omistatud kärnitegija II, III järk ja 30.08.1987 käskkirja nr 128-k alusel on N.Baškirovale vormistatud käsikärnitegija II järk (tl 5). 01.10.1990 N.Baškirova on käsikärnitegija ja 28.01.1992 vabastatud töölt töökoja Mustvee valutsehhi käsikärnitegija kohaselt (tl 6). Avaldaja tööraamatu osas, mis oli vormistatud vene keeles on märgitud, et ta töötas õpilasena kärnide valmistajana käsitsivormimisel 26.05.1981 ja 01.10.1987 sai kärnide valmistajaks käsivormimisel II järgu valutsehhis ning 01.10.1990 kande alusel alates 02.07.1990 on ta valutsehhis käsikärnitegija (tl 10). Arhiiviteatise kohaselt (tl 6) on arhiivifondi töötajate palgakonto kaartidel märgitud, et N.Baškirova oli 1981.a kärnidevalmistaja-õpilane, 1982.a – kärnitegija III järk kuni 1988, alates 1988 – 1992.a käsikärnitegija II järk. Ülaltoodu alusel järeldab kohus, et Jõgeva EPT töötajate kaadrialased sissekanded olid vormistatud puudulikult, ebakorrektselt ja vastuoluliselt (lk 10 ja lk 16 – eestikeelsed sissekanded ei kajasta, et alates 26.05.1981 oli N.Baškirova käsivormimise kärnitegija). Jõgeva maa-arhiivist edastatud dokumentidest nähtub, et N.Baškirova oli alates 26.05.1981 Mustvee valutsehhis kärnidevalmistaja-õpilane täistööpäeva ulatuses (tl 41-44) ja tunnistaja N.Putškova ütlustega on tõendatud, et avaldaja alates tööle vormistamisest algusest peale valmistas täistööpäeva jooksul käsitsi valuvorme ning kärnid valuvormide jaoks valmistas samuti käsitsi. Arhiivist edastatud arvestuskaardi (tl 45) kohaselt oli avaldaja Mustvee valutsehhi kärnide valmistaja-õpilane ja seejärel käsikärnitegija valutsehhis. Toimikus oleva EPT Jõgeva rajoonikoondise 26.03.1982 käskkirja nr 10 kohaselt sai N.Putškova tootmisalase väljaõpetamise eest tasu 42 rubla 22.05.1981 töölepingu eest ja see on praktiliselt samaväärne N.Putškova poole kuupalgaga (tl 78). Usaldusväärne ei ole, et 9,5 7 kuu vältel on N.Baškirova juhendamise eest määratud nii väike kompensatsioon. See asjaolu kinnitab veelkord seda, et N.Baškirova oli vaid formaalselt vormistatud tööle õpilasena1. See summa on välja makstud ühekordselt – instruktoritasu ja kinnitab avaldaja ja tunnistaja N.Putškova ütlusi, et algusest peale avaldaja iseseisvalt töötas täistööpäeva ulatuses vaatamata sellele, et oli tööle vormistatud õpilasena. Ülaltoodu alusel ning tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et tõendatuks saab lugeda asjaolu, et avaldaja N.Baškirova töötas 26.05.1981 – 28.01.1992 Jõgeva EPT Mustvee valutsehhis käsivormimise kärnitegijana ja perioodil 26.05.1981 – 17.03.1982 töötas täistööpäeva valutsehhis käsivormimise kärnitegijana. Nimetatud tööd vastavad loetelu nr 2 VII peatükis „Metalli töötlemine“ 1. osas „Valutööd“ ametikohtadele koodiga nr 18867 käsivormimise kärnitegija ja vastavad loetelu nr 2, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kuulub N.Baškirova avaldus täies ulatuses rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 8