6 § 633 lg. 7). 1 Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 18.10.1998 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.04.1999.a. seisuga hagejale 1386.90 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 4.1.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 20 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p. 7.5). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p. 7.6). Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas. Viivise võlgnevus, mida hageja on kostja kasuks vähendanud on summas 1385,90 krooni. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (VÕS §100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2772.80 krooni, millest põhinõue moodustab 1386.90 krooni ning viivis 1385.90 krooni. Hageja taotleb ka riigilõivu 250.00 krooni ning esindajale makstud õigusabi eest 2000.00 krooni väljamõistmist kostjalt. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, arved, võlanõue, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskiri, volikiri II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid aadressile xxxx, , mis on ka kostja rahvastikuregistri järgseks aadressiks ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kohtule tagastatud teatega, et kostja on lahkunud elama Kohtla valda. Kohtla valla teatel elab kostja Kohtla vallas aadressil xxxx. Nimetatud aadressilt on materjal kostja poolt 2 isiklikult vastu võetud 13.03.2008.a., mille kohta andis ta allkirja. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 27.03.2008.a.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. mail mail 2008.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.