TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2327 Otsuse kuupäev 31.01.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jüri Tött´i kaebus Tartu Vangla direktori 12.11.2007 käskkirjale nr. 1-4/1321 Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2008 Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Jüri Tött; Vastustaja Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Jätta Jüri Tött´i kaebus haldusasjas nr. 3-07-2327 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 31.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jüri Tött on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles vaidlustab distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr. 1-4/1321 12.11.
- Nimetatud käskkirjaga on otsustatud karistada kinnipeetav Jüri Tötti kartserisse paigutamisega 8 (kaheksa) ööpäeva Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.
- ja 7.1.2 nõuete rikkumise eest. Vastavalt Vangistusseaduse § 65 lg 2 alusel täitmisele pööramine edasi lükata 3 kuud tingimusel, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsiplinaarrikkumist. Tartu Vangla on juhindunud Vangistusseaduse § 63 lg 1 p.
- Distsiplinaarkaristuse käskkirja kohaselt on kinnipeetav Jüri Tött 16.10.2007 kella 14.55 ajal toime pannud järgmise teo: Eelvangistuse eluhoones jalutuskäigult tagasi tulles ei allunud Jüri Tött vanglaametnik E.Sankovski seaduslikule korraldusele seista läbiotsimiseks korrektselt seina ääres, mistõttu oli häiritud vanglaametniku E.Sankovski tegevus teenistusülesannete täitmisel, mis seisnes kinnipeetava läbiotsimisel keelatud asjade leidmiseks. Algatatud distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kinnipeetava poolne distsipliinirikkumine. Jüri Tött taotleb kaevatava käskkirja tühistamist, kuna on seisukohal, et pole süüliselt käitunud, mistõttu puudub alus karistuse määramiseks. Kaevatav käskkiri jätab lahti küsimuse, milles seisneb kaebaja süü ning esineb ebatäpsusi distsiplinaarkaristuse määramisel ja vanglaametnike ettekannetes. Tartu Vangla seisukohalt on kaebus alusetu ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele tulenevalt VangS 67 p. 1 ja Tartu Vangla Kodukord p. 7.1.1 sätetest. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning kaebajale antud kahel korral võimalus juhtunu kohta seletusi anda, mida ta ei kasutanud.. Kuna menetluse materjalid on piisavalt selged, ei pea Tartu Vangla vajalikuks vanglaametniku E.Sankovki t tunnistajana kohtusse kutsumiseks. Tartu Vangla on karistuse kohaldamisel arvesse võtnud varasemaid korduvaid distsiplinaarkorras määratud karistusi, sealhulgas karistuste määramist vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, seega on kohaldatud kaebajale rangeimat distsiplinaarkaristuse liiki. Kohtu seisukohad: Jüri Tött taotleb tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/1321 12.11.2007, millega on talle määratud distsiplinaarkaristus Tartu Vangla kodukord p. 7.1.1 ja 7.1.2 rikkumise eest. Jüri Tött´i väidete kohaselt ei ole ta rikkumist toime pannud ning karistuse määramiseks puudub alus. Kohus lähtub asja lahendamisel kaebaja ja vastustaja seletustest ning kohtule esitatud kirjalikest materjalidest. Tulenevalt Vangistusseaduse § 67 p. 1 kohaselt on kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikule korraldusele. Vaidlus võib tekkida selle üle, milline vanglaametniku poolt antud korraldus on seaduslik, milline mitte. Seaduslikuks korralduseks ei saa lugeda kõikvõimalikke käske, mida vanglaametnik jagab, kuid vanglaametnikul on õigus Vangistusseaduse § 68 lg 1 alusel kinnipeetava ja tema ruumide läbiotsimist teostada ning sellest tulenevalt on vanglaametnikul kohustus anda korraldusi läbiotsimise ajal teostatavate toimingute suhtes neid takistavate tegevuste lõpetamiseks. Antud juhul on kaebajale süüks pandud Tartu Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) p. 7.1.1 ja 7.1.2 nõuete rikkumine, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele ning mitte häirima vanglaametnikke ja –teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid. 16.10.2007 kella 14.55 ajal on Jüri Tött eelvangistuse eluhoones jalutuskäigult tagasi tulles mitte allunud vanglaametniku E.Sankovski seaduslikule korraldusele seista läbiotsimise ajal korrektselt seina ääres, millega oli häiritud vanglaametniku tegevus teenistusülesannete täitmisel, mis seisnes kinnipeetava läbiotsimisel keelatud asjade leidmiseks. Vangla Kodukord (III osa - Liikumine vangla territooriumil) p. 3.5 kohaselt otsitakse elusektsioonist väljudes ja sisenedes kinnipeetav läbi ning selleks on ta kohustatud asetama käed seinale. Seega tuleneb vanglaametniku poolt antud korraldused läbiotsimise käigus seadusest, ning kinnipeetav on kohustatud täitma vastavaid nõudeid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vanglaametnike E.Sankovski ja R. Śitsi ettekannetega ning E. Sankovski ütlustega distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et J.Tött on 16.10.2007 kell 14.55 jalutuselt tagasi tulles eiranud vanglaametniku E.Sankovski korraldust seista seina ääres korrektselt, et tagada läbiotsimine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on J. Tött seistes seina ääres pööranud end ümber vanglaametniku poole enne läbiotsimist ning hakanud küsimusi esitama. Mitmetele korduvatele seaduslikele korraldustele vaatamata J. Tött ei allunud, tehes kohapeal erinevaid segavaid liigutusi, millega oli takistatud vanglaametniku teenistuskohustuste täitmine. Kohtuistungil väidab kaebaja, et ta seisis seina ääres käed seinal ning möönas, et talle anti korraldus seista jalad harkis, mille peale kaebajal tekkis arusaamatus ja ta pööras end ümber ning küsis vanglaametnikult, et mis toimub ning vanglaametnikult tuli korraldus , et tuleb ümber pöörata ja käed seinale asetada. Kaebajale on süüks arvatud , et kaebaja ei ole allunud vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele, mistõttu oli häiritud vanglaametniku teenistuskohustuste täitmine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale , et kaebaja ei täitnud koheselt vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, seista seina ääres läbiotsimise käigus nõuetekohaselt, et oleks tagatud vanglaametniku töö läbiotsimise teostamisel. Jüri Tött ise ei ole distsiplinaarmenetluse käigus soovinud seletust anda öeldes kohtuistungil, et ta teostas oma õigust ja ei soovinud asja kohta seletust anda. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et J.Tött´i poolt distsiplinaarrikkumise toimepanek 16.10.2007 on tõendamist leidnud. Tulenevalt Vangistusseaduse § 63 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub Vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristused on : l) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Jüri Tött´ile on määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 8 (kaheksa) ööpäevaks. Vastavalt Vangistusseaduse § 65 lg 2 kohaselt on karistuse täitmine edasi lükatud 3 kuud tingimusel, kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kehtiv õigus ja Vangistusseadus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt karistusliku meetme sisu. Vangistusseaduse § 63 lg 1 näeb ette ka leebemaid distsiplinaarkaristuse liike. Antud juhul on määratud karistus kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks tingimuslik ning J.Tött ei ole reaalselt karistust kandma asunud. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peab olema täidetud Haldusmenetlusseadustiku nõuded õigusliku ja faktilise aluse ning kaalutluste märkimiseks. Kaalutlused tuleb märkida reeglina karistuse valiku tegemisel. Antud juhul on arvestatud karistuse määramisel raskendava asjaoluna, et Jüri Tött on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning toime pannud samalaadseid rikkumisi ning saanud distsiplinaarkorras karistada ning kinnipeetav ei ole suutnud enda jaoks mingeid järeldusi teha ning on jätkanud distsipliinirikkumisi. Hinnates 16.10.2007 toimepandud kaebaja teo raskust ja laadi , on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldatud karistus on eesmärgipärane ja õiglane. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale haldusasjas 3-07-41 (Jüri Tött´i kaebus Tartu Vangla vastu), et VangS § 63 lg 3 alusel võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki ning üheks vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava suunamine paranemise teele, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Kindlasti näitab kinnipeetava suhtumist õiguskorrasse ka tema käitumine kinnipidamiskohas ning kohus asus järeldusele, et Jüri Tött´i puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, arvestades distsiplinaarkaristuste hulka. Kinnipeetav ei ole teinud eelmistest karistustest enda suhtes mingeid järeldusi. Antud asja materjalide juurde on lisatud akt kinnipeetav Jüri Tött´i kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta , kus nähtub 38 distsiplinaarkaristuse loetelu (tl. 20). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav käskkiri tuleb jätta muutmata, kuna distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaevatav haldusakt on õiguspärane ja kaalutletud ning eesmärgipärane. Eeltoodu alusel kohus jätab kaebuse rahuldamata ning lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks