Obsah (10)

§ 415§ 420§ 631§ 444§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 02. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-43796 AS Hansapank versus Jaan

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. AS Hansapank hagis Jaanus Mäesaare vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks: 1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista Jaanus Mäesaarelt AS Hansapank kasuks 49 654 (nelikümmend üheksa tuhat kuussada viiskümmend neli) krooni 80 senti, millest võlgnevuse põhiosa moodustab 40 887.54 krooni; 1.2 rahuldada hagi viiviste nõudes ja välja mõista Jaanus Mäesaarelt alates hagi esitamisest
2. oktoober 2007 põhinõudelt 40 887.54 krooni, kuni selle täitmiseni viivitusintress võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele kohaldatavas viimases intressimääras iga aasta enne
3. jaanuari ja
4. juulit (enne
5. jaanuari 2008 4%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Muud otsustused
6. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need Jaanus Mäesaare kanda ja välja mõista Jaanus Mäesaarelt menetluskulu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni AS Hansapank kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
7. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Hageja ja kostja vahel
2. novembril 2005 sõlmitud laenulepingu kohaselt andis hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni intressiga 18% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtajaga
3. november
4. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud, millega on rikkunud laenulepingu punkte 6, 7.1 ja 7.
5. Hageja on esitanud kostja vastu hagi laenulepingust tuleneva võla 49 654.80 (millest põhiosa võlgnevus 40 887.54 krooni, intressivõlgnevus 5 660.08 krooni, leppetrahv 761.73 kr, viivised põhiosalt 2 292.73 kr ja viivised leppetrahvilt 52.72 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks.
6. Menetluse käik Kohus on saatnud
7. veebruaril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
8. veebruar 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja elukohta kohtudokumendid edastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
9. Kohtu põhjendused 3.
10. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb järelduse, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga andmetel VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP-le kohaldatav viimane intressimäär enne 01. jaanuari 2008 on 4%.

§ 367

(Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõuete rahuldamise aluseks on

§ 367ja VÕS § 113 lg 1.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kohus peab kohus võimalikuks arvestades

§-des 173 ja 174 sätestatut ning hageja hagis esitatud taotlust menetluskuludes, välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 2 500 krooni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 3