3-07-1931/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1931 Otsuse kuupäev 27.detsember 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Linnavalitsuse viivistasu otsuse nr TA038416 ja Tartu Linnavalitsuse 28.08.2007 korralduse nr 494 peale Asja läbivaatamise kuupäev 11.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Linnavalitsuse esindajad Piia Kulm, Doris Reva ja Martin Simmermann Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX parkis 06.08.2007 sõiduki VW registreerimisnumbriga 709 AVD Tartus Tiigi tänav 6, tasulisel parkimisalal C-piirkonnas. AS Falck Lõuna-Eesti parkimiskontrolör Marilin Uibo märkas 06.08.2007 kella 15.14 ajal eelnimetatud sõidukit, millel oli parkimise algusaeg märkimata ning puudus parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Kell 15.34 vormistas parkimiskontrolör viivistasu otsuse nr TA-038416, millega määras XXX liiklusseaduse § 502 lg 1 ja Tartu Linnavolikogu määruse „Parkimistasu“ p 5 alusel viivistasu summas 240 krooni. 06.08.2007 esitas XXX Tartu Linnavalitsusele vaide määratud viivistasu otsuse nr TA-038416 muutmiseks või tühistamiseks. Tartu Linnavalitsuse 28.08.2007 korraldusega nr 494 jäeti XXX poolt esitatud vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks viivistasuotsuse, vaidemenetluses tehtud toimingute ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määruse nr 47 „Parkimistasu“ õigusvastasus. Kaebuse kohaselt parkis ta oma sõiduauto Tiigi tn Raamatukogu külastamiseks, märkides parkimise alguse parkimiskellal ja paigutades selle auto armatuurlauale, kuid ta ei saa siiski välistada ka võimalust, et parkimiskell autoukse sulgemisel põrandale libises. Kaebaja väidab, et kuigi liiklusseadus ja linnavolikogu määrus „Parkimistasu“ reguleerib vaid parkimisdokumendi, tasutud aja või parkimise algusaja kirjaliku teatise asukoha autos, ei ole parkimiskella paigutamise kohta õigusaktides formaalselt fikseeritud. Kaebaja peab oma õiguste rikkumiseks seda, et ta ei saanud vaideotsust koheselt pärast selle tegemist e-kirja teel, vaid tähitud kirjaga alles 6.septembril

1. Kaebaja hinnangul sisaldab vaideotsus kaalutlusvigu ja ta palub anda kohtul hinnang, kas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond võib olla LS § 503 nimetatud linnavalitsuseks ja kas selleks piisas linnavolikogu vastavast määrusest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, sest ei nõustu kaebuses esitatud väidetega. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kaebajal õigust taotleda halduskohtult Tartu linna määruse õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsuse tegemine oli õigustatud, vaidemenetluses ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kuigi vaie lahendati 22 päeva jooksul ja see saadeti kaebajale tähitud postiga koju, ei riku see kaebuse esitaja õigusi, sest vaide lahendamine pikema aja jooksul kui 10 päeva ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond on õigustatud viivistasu otsuse peale esitatud vaideid lahendama, vaideotsus ei sisalda kaalutlusvigu, sest selle määramise käigus ei viida läbi väärteo- ega kriminaalmenetlust ning ei kohaldata vastavaid seadusi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja parkis esmaspäeval, 06.08.2007 talle kuuluva sõiduki VW reg nr 709 AVD Tartus Tiigi tänavale peaaegu täiesti tühjale C-kategooria parkimisalale. Vaidlus puudub ka selle üle, et parkimiskella sõiduki armatuurlaual tõesti ei olnud. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas viivistasu otsus ja vaideotsus on õiguspärased, samuti palub kaebaja anda kohtul hinnang Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määruse nr 47 „Parkimistasu“ õiguspärasuse kohta. 2 Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Parkimistasu maksmist Tartu linna tasulistes parkimispiirkondades reguleerib Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määrus nr 47 „Parkimistasu“. Nimetatud määruse § 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Sama määruse § 5 lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt ja loetavalt ning paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Sama määruse § 5 lg 6 p 6 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus lõikes 4 sätestatud tingimustel 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest või pikeneb 60 minuti võrra lõikes 5 toodud tingimustel. Seega Tiigi tänaval (lõigul Kitsas-Pepleri) tekib maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kaebaja väited, et „ta märkis parkimise alguse parkimiskellal ja paigutas selle auto armatuurlauale, kuid palava suveilma tõttu olid ta auto küljeaknad paokil ning parkimiskontrolöril või kolmandatel isikutel oli võimalus parkimiskell maha lükata“, on paljasõnalised ja ei ole kohtu jaoks usutavad. Kohtule esitatud parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus kaebaja sõidukist tehtud fotodelt ( tl 43-44) nähtub, et parkimiskell ei olnud asetatud sõiduki esiklaasi taha ega armatuurlauale nähtavale kohale, seega ei olnud parkimise algusaeg vormistatud vastavalt Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 parkimistasu määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestatud nõuete kohaselt. LS § 502 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Kohus on seisukohal, et kuna parkimistasu oli maksmata, siis oli viivistasu otsuse tegemine parkimiskontrolöri poolt vastavalt LS §-le 502 põhjendatud. Kuna aga kaebaja rikkus parkimistasu maksmise korda esmakordselt, siis määras parkimiskontrolör viivistasu vastavalt eelnimetatud määruse nr 47 § 6 lg 2 p 3 kohaselt summas 240 krooni, õigesti. Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, mis kell XXX helistas AS-i Falck, sest pärast viivistasu otsuse tegemist AS-le Falck esitatud nõue, et kontrolör oleks pidanud tulema tagasi kohapeale paikvaatluse tegemiseks, veendumaks, et parkimiskell oli armatuurlaualt maha lükatud või libisenud, aga parkimisaja algus oli ka sellises asendis nähtav, on põhjendamata ja aluseta. Kohus on seisukohal, et keeldumine paikvaatluse tegemiseks oli õigustatud, kuna sellist nõuet, et parkimiskontrolör peaks uuesti sõiduki juurde tagasi koos sõidukijuhiga minema, veendumaks, kus parkimiskell sõidukis asus, ei tulene ühestki seadusest. LS § 503 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. 3 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorgani siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Tartu Linnavolikogu 13.05.2004 määrusega nr 68 „Volituste andmine LS § 503 lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks“ antakse linnamajanduse osakonna juhatajale volitus viivistasu otsustele esitatud vaiete allkirjastamiseks. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond on õigustatud viivistasu otsuste peale esitatud vaideid lahendama. HMS § 84 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile ja lg 2 sätestab, et kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX viivistasu otsuse peale 06.08.2007 Tartu Linnavalitsusele vaide. Tartu Linnavalitsuse 28.08.2007 korraldusega nr 494 lahendati viivistasu otsuse nr TA-039416 peale esitatud vaie, seega hiljem kui on sätestatud seaduses. Asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Linnavalitsus oleks vaide esitajat teavitanud vaide läbiviimise tähtaja pikendamisest. Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja rikkus vaide läbivaatamise tähtaega ja ei edastanud tähtaja pikendamise teadet vaide esitajale posti teel, ei ole see oluline menetlusnormi rikkumine ja ka vaide esitaja õigused ei ole pikema kui 10 päevase menetlusega rikutud. Eelnimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist ega viia asja väärale lahendamisele. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja õigusi rikub või vabadusi piirab asjaolu, et ta ei saanud vastustaja korraldust kohe e-kirja teel kätte, vaid alles tähitud kirjaga 6.septembril
2. Kohus asub seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ja tema vabadusi ei piira asjaolu, et talle ei edastatud vaideotsust e-maili teel, vaid saadeti posti teel. Kaebaja õigusi ei riku aga ka see, et ta sai vaideotsuse kätte tähitud kirjaga alles 6.septembril
3. Väär on kaebaja väide, et vaideotsus sisaldab kaalutlusvigu, kuna karistuse määramisel ei ole arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning nende arvestamata jätmine on kaalutlusviga. Kohus nõustub vastustajaga, et viivistasu puhul ei ole tegemist trahviga, selle määramise käigus ei viida läbi väärteo- ega kriminaalmenetlust ning ei kohaldata ka vastavaid seadusi. Viivistasu otsuse määramisel ning sellele esitatud vaiete lahendamisel lähtutakse liiklusseaduse ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määrusest nr 47, seega ei ole tegemist isiku karistamisega ning kergendavate- ja raskendavate asjaolude arvestamine ei ole nõutav. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määrus nr 47 „Parkimistasu“ on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 2, kohalike maksude seaduse § 5 p 10 ja § 141 ja liiklusseaduse § 50 lg 5 ja §-de 501, 502 ja 503 alusel. Nimetatud 4 parkimistasu kui üldakt ei riku XXX subjektiivseid õigusi ning juhul, kui konkreetset üldakti punkti kaebaja suhtes kohaldatakse, on kaebajal õigus kaitsta oma õigusi konkreetses asjas, mida XXX on ka teinud. Halduskohtu pädevusse ei kuulu Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määruse nr 47 „Parkimistasu“ õigusvastasuse tuvastamine. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et ükski kaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud viivistasu otsuse ega vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus leiab, et viivistasu määramine on käesolevas asjas toimunud õiguspäraselt, vaide läbivaatamisel ei ole vaidemenetleja teinud olulisi menetlusvigu, mille tagajärjed võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 5