KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- märtsil 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-39152 Tsiviilasi MK hagi SM vastu põlvemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: MK(i k XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Julia Poljanskaja esindajad Kostja: SM(i.k.XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Aleksander Vares Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2008.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks, et MK XXX.a. sündinud poeg RK(sünd registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX) põlvneb SM.
- Välja mõista SM elatusraha tema poja RK, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks MK kasuks perioodi 24.09.2007.a. (hagi esitamine) kuni 28.03.2007.a. (kohtuotsuse tegemine) summas 11.000.- (üksteist tuhat) krooni ja alates 01.04.2008.a. 3500.- krooni kuus kuni XXX.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas summas 2175.- krooni kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta MK menetluskuluks olev hageja esindaja kulu täies ulatuses SM kanda.
- Jätta SM menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
- Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 2005.a. maist kuni kuni
- augustini. Hageja rasestus ja XXX sündis tal poeg RK. Isa kohta andmeid RK sünniakti kantud ei ole.
- 24.09.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus MK tuvastada, et temal XXX.a. sündinud poeg RK põlvneb SM ja välja mõista SM elatusraha RK ülalpidamiseks igakuiselt 3000.- krooni kuus alates 01.07.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni..
- 04.03.2008.a. toimunud kohtuistungil suurendas hageja kostja vastu esitatud elatise nõuet 3500.- kroonini kuus. Hageja väidetel kasvas lapse lasteaiamaks alates 2008.a.
- jaanuarist 790.- kroonini kuus, mistõttu peab kostja maksma ka elatist suuremas summas kui esialgselt nõutud.
- Hageja väidetel ei andnud kostja lapse ülalpidamiseks raha alates lapse sünnist kuni 2006.a. detsembrikuuni, siis 2007.a. jaanuarist kuni juunini 2007.a. andis kostja igas kuus 1000.krooni, kuid alates juulist 2007.a. ta jällegi hagejat lapse ülalpidamisel ei toetanud. Pärast hagi esitamist hakkas kostja maksma lapsele elatist igakuiselt 2000.- krooni kuus alates 2007.a. novembrist ning on teinud seda kuni käesoleva ajani. Hageja nõustub, et makstud elatist tuleb arvestada kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel.
- Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad hageja väidetel: a.) söögirahast 1500.krooni, b.) kulutustest mänguasjade ostmiseks summas 350.- krooni, c.) kulutustest raamatute ostmiseks 250.- krooni, d.) ravimite, vitamiinide ja hügieenitarvete ostmiseks summas 500.krooni, e.) kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1000.- krooni f.) kommunaalkuludest 350.- krooni ja lasteaiamaksust summas 790.- krooni.
- Hageja on seisukohal, et kuna tema õpib XXX II kursusel päevaõppes ja maksab õppemaksu 1375.- krooni ning töötab seetõttu vaid osalise koormusega , s.o. 20 tundi nädalas ning tema palga suuruseks on 29 krooni tunnis, peaks kostja kandma 2/3 lapse ülalpidamiskuludest ja hageja enda kanda peaks jääma 1/3 lapse ülalpidamiskuludest.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast, tõendi koolist hageja õppimise kohta XXX II Lk 2
(5)kursusel, arved Lasteaiast lasteaiatasu suuruse kohta, KÜ Loo arved mis on väljastatud hageja isale PK, elanike registri väljavõtte isikute kohta kes elavad aadressil XXX, ostutšekid, palgatõendi hageja tööandjalt D OÜ-lt, Tallinna Pensioniameti tõendi hagejale makstavate riiklike peretoetuste kohta, tõendi ARK-ist selle kohta, et hageja nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja võttis kohtule 22.10.2007.a. esitatud kirjalikus vastuses hagile õigeks hageja nõude põlvnemise tuvastamiseks.
- Kirjalikus vastuses hagile tunnistas hageja tema vastu esitatud elatise nõuet summas 1800.krooni. Kohtuistungil antud ütluste käigus jäi kostja selle juurde, et üle 2000.- krooni ei saa ta kindlasti lapsele kuus elatist maksta. Oma seisukohta põhjendas kostja sellega, et tal puuduvad vahendid mille arvelt hagejale hagetavas summas elatist maksta. Kostja väidetele töötab ta ehitajana N OÜ-s ning tema palga suuruseks on kuus netos 5000.- krooni. Kuna tal on võetud laen Hansapangast ja laenu tagasimakse suuruseks on 2800.- 3000.- krooni, pole tal võimalik rohkem elatist maksta kui 2000.- krooni.
- Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele mõista elatis välja alates 01.07.2007.a. ning ei vaidlustanud ka hageja poolt lapsele tehtavaid kulutusi. 11 Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma palgatõendi N OÜ-st, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast, vastuse ARK-ist ja Harju Maakohtu kinnistusjaoskonnast selle kohta, et talle ei kuulu ei sõidukeid ega kinnisasju, Hansapangaga sõlmitud laenulepingu tagasimakse graafiku, ning GT ja SM vahel sõlmitud laenulepingu. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis asub seisukohale, et rahuldamisele kuulub nii hagi põlvnemise tuvastamiseks kui ka hagi elatise väljamõistmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga, tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et kostja hagi õigeksvõtt ning tema poolt lapsele elatise maksmine enne hagi esitamist, mille üle pooltel vaidlus puudub, võimaldavad kohtul jõuda järeledusele, et hagejal XXX.a. sündinud poeg RK põlvneb kostjast.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või Lk 3
(5)igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesolevala ajal on 2175.- krooni. Lisaks eeltoodule juhindub kohus materiaalõigusnormina veel PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust ning sama seaduse lõikest 2, mis sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid.
- Tulenevalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad poolte ühise poja ülalpidamiskulusid, samuti seda, et kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutusi, tuleb pidada poolte ühise lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus summat 4740.- krooni, sest hageja on märkinud hagiavalduses ja selle täpsustuses, et lapse ülalpidamiskulud koosnevad söögirahast 1500.krooni, kulutustest mänguasjade ostmiseks summas 350.- krooni, kulutustest raamatute ostmiseks 250.- krooni, ravimite, vitamiinide ja hügieenitarvete ostmiseks summas 500.krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1000.- krooni, kulutustest kommunaalkuludele summas 350.- krooni ja lasteaiamaksule summas 790.- krooni. .
- Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte palgatõendid, poolte pangakontode väljavõtted, Tallinna Pensioniameti tõend hagejale makstavate riiklike peretoetuste kohta, tõendid ARK-ist selle kohta, et poolte nimele ei ole registreeritud sõidukeid, tõend Harju Maakohtu kinnistusjaoskonnast selle kohta, et kostjale ei kuulu kinnisasju, Hansapangaga sõlmitud laenulepingu tagasimakse graafik, millest nähtub, et kostja teostab laenu tagasimakseid Hansapangale 2849,59 krooni kuus ning GT ja SM vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on kostja laenanud laenuandjalt 65.000.- krooni. Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõendid nende varalise olukorra tõendamiseks lubavad kohtul asuda seisukohale, et kostja majanduslik olukord on tunduvalt parem kui hagejal, kelle juures elab poolte alaealine laps. Kostja töötab ehitusettevõttes ehitajana ja saab väidetavalt netos palka 5000.- krooni kuus. Hageja seevastu töötab osalise koormusega (20 tundi nädalas) kohvikus ja tema palk on 29.krooni tunnis. Seega on hageja brutopalk kuus ligikaudu 2320.- krooni ehk üle kahe korra väiksem kui kostjal. Kohus leiab, et põhjendatuks tuleb pidada asjaolu, et hageja töötab osalise koormusega, sest hageja õpib vastavalt esitatud tõendile II kursusel päevases osakonnas. Pealegi sai poolte alaealine laps RK käesoleva aasta märtsikuus alles 2-aastaseks, mistõttu oleks hagejal õigus olla käesoleval ajal hoopis lapsehoolduspuhkusel. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et tal on sõlmitud laenulepingud Hansapangaga ja GT, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmiseks väiksemas summas nagu leiab kostja. Vastupidi, nimetatud tõendid tõendavad, et kostja on Lk 4
(5)hinnanud oma majanduslikke võimalusi niivõrd heaks, et ta suudab paralleelselt kahe laenulepingu alusel tagasi maksta nii võetud laene kui tasuda intresse laenuandjatele. Lisaks sellele tuleb tal elada ka ise ning anda ülalpidamist ka oma lapsele. Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks jätta poolte alaealise lapse ülalpidamiskuludest suurema osa kostja kanda ja väiuksema osa hageja kanda. Kostja ei ole kogu menetluse käigus kohtu arvates esile toonud ühtki mõistlikku põhjendust miks ta ei saaks teenida kas suuremat palka või teha lisatööd, et tagada oma alaealisele lapsele piisavas suuruses ülalpidamine vastavalt lapse vajadustel. Tulenevalt asjaolust, et hagejal kui füüsilisel isikul tuleb kohtuotsuse alusel kostjalt saadavalt elatiselt maksta ka tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt, tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 3500.- krooni. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus kostja poolt kohtumenetluse käigus tasutud elatise suurusega. 16.. Lõpuks võtab kohus seisukoha selles alates mis asjast kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et RK põlvnemine kostjast tuvastatakse alles käeoleva kohtuotsusega ja nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud koos põlvnemise tuvastamise hagiga, puudus kostjal enne hagi esitamist juriidiliselt kohustus elatist lapse ülalpidamiseks maksta ning elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule vastavalt PkS § 70 lg 1 sätestatule. Menetluskulude jaotamine. 17. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hageja nõude täielikult, tuleb hageja kohtuvälisteks menetluskuludeks olevad esindaja kulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Sama seadusesätte alusel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik: Lk 5
(5)