2-07-10595/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. august 2007 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-07-10595 Hagi ese Menetlusosalised Põlvnemise tuvastamise ja elatise nõue Hageja: E A isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-x Kostja: A A isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxx x Kohtuistungi toimumise aeg 7.08.2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Lugeda tuvastatuks M A (xxxxxxxxxxx, sünd.xx.xx.xxxx.a. xxxxxxxxx, sünd registreeritud xx.xx.xxxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.xxxx) põlvnemine A Ast ja kanda A A (A p., isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. x.xx.xxxx.a. xxxxxxxxx) M A (xxxxxxxxxxx) sünniakti isana. Välja mõista A Alt E A kasuks M A (sünd.xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks igakuine elatisraha summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni M A täisealisuseni või kui ta jätkab täisealiseks saades õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. 2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-07-10595 kannab A A. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte lähisuhtest sündis xx.xx.xxxx.a. poeg M A. Peale lapse sündi poolte suhted katkesid ja hageja on käesoleval ajal abielus teise mehega. Kostja isadus M suhtes on tuvastamata ja ta ei ole aastate vältel lapse vastu mingit huvi ilmutanud. Hageja taotleb põlvnemise tuvastamist ja elatise väljamõistmist kostjalt M ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuus. Kuigi M saab kasuisaga hästi läbi, on ta kogu aeg teadnud, et tema bioloogiline isa on keegi teine. Hageja leiab, et kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laps vajab seda, kuna tema kulutused on aktiivse sporditegemisega seoses suured. 2500 krooni suurust elatise nõuet põhjendab hageja enda poolt tehtud arvestustega M igakuiste kulude kohta /t.l.1/. Kuna kulutusi on 5000 krooni ulatuses, peaks kostja kandma neist poole. Kostja seisukoht Peale DNA ekspertiisi tulemusi kostja põlvnemise tuvastamisele vastu ei vaidle. Kostja on nõus maksma hagejale M ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Hageja poolt nõutud summa on kostja hinnangul põhjendamatult suur. Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud tabelist nähtuvalt on 7-13-aastase linnalapse ülalpidamiskulu kuus 2182 krooni ja seega ühe vanema ülalpidamiskohustuse ulatus 1091 krooni. M ei ole erivajadustega laps, samuti on hageja kohtus kinnitanud, et tema majanduslik olukord on hea. Kostja on abielus ja peres kasvab kaks poegaxx.xx.xxxx.a. sündinud A A ja x.xx.xxxx.a. sündinud L A. Eelnimetatud tabeli aluseks võttes on kostja perekonna kulutused kahele lapsele kuus vähemalt 5392 krooni. Kostja ja tema abikaasa teenivad kuus kokku ca 15 000 krooni. Igakuised eluasemekulud on 4361 krooni. Kui kostja peab maksma M ülalpidamiseks rohkem kui 1500 krooni kuus, halveneks tema perekonna majanduslik olukord. Kostja palub elatise küsimuse lahendamisel lähtuda kõigi kolme lapse huvidest. Kohtu seisukoht ja põhjendused M A on sündinud vallaslapsena. Asjas kogutud tõendid, eelkõige ekspertiisiakt nr.GE-0938-07/2416 /t.l.21-22/ lubavad kohtul tuvastada, et M A bioloogiline vanem on A A, kes tuleb kanda M A sünniakti isana. Vastavalt PS § 60 lg.1 peab vanem ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg.1 kohaselt tuleb vanemalt, kes ülalpidamiskohustust ei täida, elatis välja mõista. PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatisrahana, lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kõnesoleval juhul on M vanemate majanduslikud võimalused ligikaudu võrdsed, so mõlema perekonna igakuine kogusissetulek jääb vahemikku 15 000 kuni 19 000 krooni ja mõlemas peres kasvab kaks last. Seoses suure laenukohustusega on kostja perekonna igakuised eluasemekulud märgatavalt suuremad hageja perekonna omadest. Õige on kostja seisukoht, et kolmanda lapse ülalpidamiskulud muudavad ligikaudset majanduslike 3 võimaluste tasakaalu veelgi kostja perekonna kahjuks. Põhjendatud on kostja seisukoht ka selles osas, et hageja on M igakuiste kulutuste määratlemisel „üle pakkunud“ või siis kohtu hinnangul liigselt ümardanud. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uurimuse (millele toetub ka kostja) kohaselt olid 2006.a. terve maalapse keskmised kulutused kuus 2265 krooni, seega poole väiksemad hageja poolt saadud (5000 krooni) summast. Suurimad erinevused uurimuse põhjal koostatud tabeli ja hageja arvestuse vahel on toidule ja vaba aja harrastustele kuluvates summades vastavalt 707 krooni ja 2000 krooni ning 498 ja 1000 krooni. Harrastustega seonduvad kulud võivad lastel olla väga erinevad ja kuna M on aktiivne sportlane, ei ole hageja poolt pakutud summas, so 1000 krooni kuus põhjust kahelda. Toidule tehtavad kulutused peaksid aga sama vanuseastme laste puhul olema enam-vähem võrdsed, mistõttu tuleks selles osas usaldada uurimust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatisraha M ülalpidamiseks PS § 61 lg.4 ettenähtud minimaalmääras, mis on käesoleval ajal 1800 krooni. Sama seaduse lg.6 ettenähtud aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla minimaalmäära kohus antud asjas ei näe. Kohtunik: Anne Randjärv Muudetud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu
4. a. otsusega nr 2-07-10595 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. augusti
7. a. otsus osaliselt elatise suuruse osas ja osas mis puudutab elatise väljamõistmist pärast lapse täisealiseks saamist.
8. Välja mõista A Alt (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x xxxxxx xxxxxxx) E A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx) kasuks igakuine elatis 2 400 krooni M A (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni M A täisealiseks saamiseni.
9. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.