← Eesti

2-05-422/11

Obsah (8)§ 478§ 553§ 436§ 550§ 477§ 559§599§ 319

2-05-422 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-422 Tsiviilasi

§ 478lg 3).

1 2-05-422 Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub (so Tallinna Perekonnaseisuamet). Menetluskulude nõuet avaldaja esitanud ei ole. Lapsele esindajaks määratud advokaadi tasu määruse kohus lahendab 19.06.2007 Harju Maakohtu määrusega esindaja tasu kohta. Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. PS-S(sünd. XXX) võib määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita (

§ 553lg 1).

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Avaldaja AS-Si ja asjast puudutatud isiku AVi abielust sündis XXX.a. poeg P. 1994.a. tekkis asjast puudutatud isikul lähisuhe uue naistuttavaga ning pooled asusid eraldi elama. Poja vastu, kes jäi avaldaja juurde, AV sel ajal mingit huvi ei ilmutanud ega ka tema ülalpidamisest osa ei võtnud. 1994.a. detsembris püüdsid pooled oma kooselu taastada, kuid see ebaõnnestus. Lapsega tegelemine jäi avaldaja hooleks, asjast puudutatud isikut laps ei huvitanud. XXX poolte abielu lahutati. Avaldaja koos pojaga elas oma ema majas ca 5 aastat, asjast puudutatud isik käis seal kolmel korral esimese paari nädala kestel. 2002.a. jaanuaris asus avaldaja elama Taani kuningriiki. Kuna lapse asumiseks Taani oli vaja lapse isa kirjalikku nõusolekut, otsis avaldaja asjast puudutatud isiku üles ning sai viimaselt vajaliku nõusoleku. Ka sel kohtumisel lapse emaga ei avaldanud isa soovi last näha ega pärinud tema elukäigu kohta. Kuni käesoleva avalduse esitamiseni pole asjast puudutatud isik, kellele endiselt oli teada avaldaja telefon, lapsest huvitunud ega tema ülalpidamisest osa võtnud. Seetõttu on laps isa täiesti unustanud ega tunne teda ära. Avaldaja soovib, et asjast puudutatud isikult võetaks ära vanema õigused nende poja Pu suhtes. Sellekohane nõue tuleneb eelkõige soovist, et asjast puudutatud isik, kes ei ole poja suhtes vanemakohust täitnud, ei saaks ajal, mil ta ise peaks abi vajama, seda pojalt seadusest tulenevalt nõuda ja poeg saaks täiskasvanuna ise otsustada, kas ja mil viisil ta oma bioloogilist isa toetab. Samuti soovib avaldaja välistada võimalust, et kui tema endaga peaks midagi juhtuma, saaks pojast mittehoolivast puudutatud isikust inimene, kes otsustab poja elukorralduse ja sealhulgas tema vara üle. Lisaks on avaldajal tekkinud probleeme suhtlemisel välismaiste ametiasutustega, kus nõutakse dokumentidel mõlema vanema allkirja, ka pole võimalik reisida koos lapsega maadesse, kus nõutakse EV kodanikelt viisat, kuna viisa taotlemisel läheb vaja mõlema vanema allkirja. Avalduse esitamise ajal on avaldajal uus pere, kus peale Pu kasvab veel avaldaja 2-aastane poeg. Avaldaja asub koos lastega oma elukaaslase juures Soome Vabariigis, kus viimane töötab, pere alaline elukoht on aga Eestis. Kuni noorema poja 3-aastaseks saamiseni on avaldaja töölt eemal ja kogu pere ülalpidamine on noorema lapse isa õlgadel. Avaldaja sõnul on ta seoses alla 3-aastse lapse hooldamisega sunnitud töölt eemal olema ja tal puudub igasugune rahaline sissetulek, samuti ei ole tal kinnisvara ega muud registrisse kuuluvat vara. Mõlemad lapsed on noorema lapse isa ülalpidamisel. 2 2-05-422 Asjast puudutatud isiku vastus Asjast puududutatud isik ei tunnista hagi õigeks. Asjast puudutatud isik on seisukohal, et puuduvad EV Perekonnaseaduses § 54 toodud asjaolud, mis saavad olla aluseks vanemlike õiguste äravõtmisel. Käesoleval juhul on asjast puudutatud isiku sõnul tegemist avaldaja sooviga võtta vanemlikud õigused isalt ära, et lapse ema saaks lapsega rahulikult ja takistamatult reisida. Asjast puudutatud isik nõustub avaldaja seisukohaga, et ta ei ole lapsega kohtunud alates abielulahutusest. Oma vastuses kirjeldab asjast puudutatud isik asjaolusid, miks ta arvab, et kõnealune laps ei ole tema bioloogiline järeltulija. Ka ei ole avaldaja teinud midagi selleks, et laps oma isa näeks. Abielulahutuse põhjuseks peab asjast puudutatud isik avaldaja armuromaani otsese ülemusega 1997.aastal. Asjast puudutatud isiku sõnul on nad avaldajaga kohtunud, et arutada lapse toetamise küsimust. Asjast puudutatud isik soovis isaduse tuvastamist DNA-testiga, mispeale kohtumine lõppes. Asjast puudutatud isik on andnud nõusoleku lapse perekonnanime muutmiseks ja allkirja dokumendile, mis lubab lapsel koos emaga välismaale sõita. Asjast puudutatud isik on seisukohal, et laps ei tunne oma isa, kuna ema pole talle isast rääkinud. AVi esindaja poolt on 22.05.2007 toimunud kohtuistungil esitatud AVi avaldus, et sai oma esindajalt istungiajast hilinemisega teada ja seepärast ei ole võimalik istungile ilmuda, kuid soovib anda oma seletuse. AVi esindaja on seisukohal, et kuna laps elab välisriigis, ei saa AV näidata üles sellist hoolitsust kui samas riigis elades. Esindaja on väitnud apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu 15.06.2006 otsusele, et vanema õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud, kuna tekitatakse olukord, kus isa ja poja vahelised suhted lõpetatakse täielikult. Aasta või paari möödudes võib lapsel tekkida teistsugune arvamus ning soov suhelda isaga, kuid selle väljendamine võib olla pärsitud. AV esindaja ei toeta kohtuistungil avaldust, jääb 20.05.2005 esitatud seisukohtade juurde (tl 33-35 I kd). Eestkosteasutuse Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukoht Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist vestles 23.01.2006 PS-Siga ja AS-Siga ning 25.01.2006 AViga. Eestkosteasutuse hinnangul ei kahjusta vanema õiguste äravõtmine puudutatud isikult, lapse huve ja on õigustatud. Puudutatud isik ei ole 8 aasta jooksul mõjuva põhjuseta last kasvatanud ega tema eest hoolitsenud, ta ei ole last külastanud, talle helistanud ega kirjutanud, ei ole teda meeles pidanud sünnipäevadel ega muudel tähtpäevadel. Laps ei ole selle aja jooksul kordagi puudutatud isikut näinud ja ei mäleta teda, tal puudub puudutatud isikuga emotsionaalne side. Puudutatud isiku mainet kahjustab ka see, et ta on täitmata jätnud seadusjärgsed kohustused oma alaealise lapse ees. Eestkosteasutuse hinnangul ei saa mõjuvaks lugeda kostja selgitusi põhjuste kohta, miks ta ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt PKS § 44 võib isik, kes on sünniakti kantud lapse isa või emana vanemate kohta tehtud kande vaidlustada kohtus, kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada kande ebaõigsusest. Kohtule esitatud vastuses väidab asjast puudutatud isik, et kahtlus isa kande õigsuses sünniaktil oli tal juba 1992. aastal, kui laps sündis. Seega ei ole eestkosteasutuse hinnangul põhjendatud asjast puudutatud isiku soov seoses käesoleva kohtuasjaga DNA-analüüsi tegemiseks. Vastavalt PKS § 64 tekib täisealiseks saanud lapsel ülalpidamiskohustus oma abi vajava töövõimetu vanema suhtes. P peab sel juhul täisealiseks saades täitma seadusest tulenevat kohustust asjast puudutatud isiku kui oma vanema ees, mida ei saa pidada õiglaseks, kuna asjast puudutatud isik ei ole täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi. Eestkosteasutus leiab, et avaldus asjast puudutatud isikult vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. 3 2-05-422 Lapse esindaja seisukoht Vestlusel oma esindajaga avaldas laps, et ei tunne oma isa. Mäletab varasest lapsepõlvest, et isa ei olnud hea ja mõnikord lõi teda. Isaga seoses positiivseid mälestusi ei ole. Laps ei ole ema käest kuulnud halba isa kohta. Tähtpäevadel ei ole isa teda meeles pidanud. Laps on teadlik kohtu menetluses olevast nõudest ja leiab, et vanema õiguste äravõtmine isalt on põhjendatud. Ta ei taha isaga suhelda, teda näha, ega seda, et asjast puudutatud isik on ta isa. Laps tunneb end solvatuna, et isa pole teda aastate jooksul näha tahtnud ega tema tegemistest osa saada. Samuti peab ta solvavaks seda, et isa ei usu, et ta tema poeg on (P käis DNA analüüse andmas isaduse vaidluses). Ta leiab, et isal ei ole õigust tema elu korraldada, kuivõrd lapse elu isa tegelikult ei huvita. Seoses kohtumenetlusega on P teadlik, et isa ei ole teda rahaliselt toetanud, samas on laps teada saanud, et isal oli raha kalli ameerika auto ostmiseks, sellest kirjutati ajakirjas. Arvab, et isa vaidleb pigem oma renomee säilimise pärast kui lapse pärast. Laps ei soovi oma isaga kohtuda. P on teadlik vanema õiguste ära võtmise õiguslikest tagajärgedest ning kaebeõigusest. Leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Arvestades asjas kogutud tõendeid leiab lapse esindaja, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjast puudutatud isik on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata vanemakohused, ei ole osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Lapse suhtes isa huvi ei tunne. Olemasolevate andmete kohaselt ei ole isa pöördunud asjaomaste ametite poole oma vanema õiguste rikkumises abi saamiseks, seega ei ole tema väited ema poolt takistuste tegemises lapsega suhtlemises tõsiselt võetavad. Asjast puudutatud isikul on olnud töökohti, ka tasuvaid, kuid vaatamata sellele ei ole ta lapsele ülalpidamist andnud. Seega on tal puudunud reaalne huvi lapse olukorra suhtes ning tema kasvatamiseks. Lapse esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine asjast puudutatud isikult poja suhtes on lapse huvides ja tema kaitseks. Kohtuotsuse põhjendused

§ 436lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja avaldaja esindaja, puudutatud isiku esindaja, lapse esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.

§ 477

lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Käesolevas asjas vaidlust selles osas, et puudutatud isik on lapse bioloogiline isa, ei ole, kuna Eesti Kohtuliku Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 060204 järgi on puudutatud isik lapse bioloogiline isa. Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest poja kasvatamisel, jättes lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Avaldaja arvamusest selgub, et AV ei ole aastate jooksul lapse vastu huvi tundnud ega teda majanduslikult toetanud (tl 52-54 I kd). Laps peab isaks avaldaja elukaaslast – MH`i ning nendevahelised suhted on väga head. 24.11.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on puudutatud isikult välja mõistetud lapse ülalpidamiseks elatis (tl 143154 I kd). Järelikult ei ole puudutatud isik lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning alus vanema õiguste ära võtmiseks on seega olemas. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu toetab puudutatud isikult vanema õiguste äravõtmist. Nõmme Linnaosa valitsuse arvamuse kohaselt (tl 86 I kd) ei kahjusta vanema õiguste äravõtmine lapse huve ja on õigustatud. Lapse isa ei ole mõjuva 4 2-05-422 põhjuseta last kasvatanud ega tema eest hoolitsenud, ta ei ole last külastanud, talle helistanud ega kirjutanud, ei ole teda meeles pidanud sünnipäevadel ega tähtpäevadel. Laps ei ole selle aja jooksul kordagi kostjat näinud ja ei mäleta teda, tal puudub kostjaga emotsionaalne side. P on teadlik ema esitatud avaldusest AVilt vanema õiguste äravõtmise nõudes, ta on sellega nõus olnud 11.05.2006 kui toimus kohtus lapse ärakuulamine (tl 107 I kd). Laps on nõus ka käesoleval ajal, mida kinnitab temale määratud esindaja 22.05.2007 kohtule esitatud arvamus AVilt vanema õiguste äravõtmise kohta. Laps ei taha isaga suhelda, teda näha, ega seda, et AV on ta isa. P tunneb end solvatuna, et isa pole teda aastate jooksul näha tahtnud ega tema tegemistest osa saada. Samuti peab ta solvavaks seda, et isa ei usu, et ta tema poeg on ( P käis DNA analüüse andmas isaduse vaidluses). Ta leiab, et isal ei ole õigust tema elu korraldada, kuivõrd lapse elu isa tegelikult ei huvita.

§ 559

lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kuna eestkosteasutus on PS-Si üle kuulanud, on kohus seisukohal, et eestkosteasutuse arvamusega on tõendatud, et AV`ilt on põhjendatud vanema õigused PS-Si suhtes ära võtta.

§ 559lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.

Kuna laps on antud tsiviilasjas juba oma seisukoha öelnud 11.05.20006 toimunud lapse üle kuulamisel ja 22.05.2007 veelkord kinnitanud oma nõusolekut oma isalt ära võtta vanemlikud õigused tema suhtes, leiab kohus, et lapsele on antud võimalus

§599lg 2 mõistes oma seisukoha avaldamiseks.

Lapsele määratud esindaja hinnangul võimaldab lapse vaimne ja emotsionaalne arengutase arvestada tema arvamusega. Lapsele määratud esindaja arvamuse kohaselt laps on teadlik vanema õiguste ära võtmise õiguslikest tagajärgedest ning kaebeõigusest. P leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Sellel seisukohal on ka lapsele määratud esindaja, et vanema õiguste äravõtmine AVilt poja suhtes on lapse huvides ja tema kaitseks. Kohus möönab, et lapse isale oli seoses avaldaja välismaal viibimisega, suhtlemine pojaga raskendatud. Samas kohus tõdeb, et välismaale lahkus avaldaja lapsega alles 2002 aastal ja lapse isa teadis avaldaja telefoninumbrit. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et lapse isa vastulause kohaselt toimusid poolte kohtumised pärast abielulahutamist alati avaldaja initsiatiivil. Kaasaegseid kommunikatsioonivõimalusi arvestades oli ja on suhtlemine pojaga siiski võimalik. Kohtu hinnangul on oluline märkida, et isegi kohtumenetluse ajal ei pidanud lapse isa vajalikuks suhteid pojaga taastada. Lapse isa ükskõikset suhtumist käesoleva tsiviilasja menetlusse ja isegi pahatahtlikku suhtumist kinnitab AVi esindaja poolt 22.05.2007 toimunud kohtuistungil esitatud AVi avaldus, et ta sai oma esindajalt istungiajast hilinemisega teada ja seepärast ei ole võimalik istungile ilmuda, kuid soovib anda oma seletuse. Kohtu toimikus olevatele materjalidele tuginevalt on AVi esindaja Tanel Pürn 22.05.2007 kohtuistungi kohtukutse kätte saanud 28.02.2007 (tl.23 II kd), seega ligi 3 kuud enne istungit.

§ 319

kohaselt menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Sellest lähtuvalt kohus saab ainult üheselt järeldada, et AVile oli menetlusdokument kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et isiku soovi korral istungil osaleda olid kõik võimalused olemas. Kuna AVile oli menetlusdokument so kohtukutse kättetoimetatud isegi piisava ajavaruga oma igapäevast elu korraldada ja istungil osaleda, jätab kohus teiste menetlusosaliste seisukohti arvestades AVi taotluse (22.05.2007) tähelepanuta. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule EV 5 2-05-422 Lastekaitseseadus § 8. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Nimetatud kohustuse rikkumise korral vanema õigusi ei kaitsta ja seadusest tuleneval alusel võib vanemalt vanema õigused lapse suhtes ära võtta. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. AVi puhul ei ole tõendatud mõjuvaid põhjuseid, mis oleks õigustanud tema poolt vanema kohustuste täitmata jätmist. Vastavalt PKS § 64 tekib täisealiseks saanud lapsel ülalpidamiskohustus oma abi vajava töövõimetu vanema suhtes. P peab sel juhul täisealiseks saades täitma seadusest tulenevat kohustust AVi kui oma vanema ees, mida ei saa pidada õiglaseks, kuna lapse isana ei ole ta täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus, laps ise ja lapsele määratud esindaja. Kohus ei nõustu AVi esindaja väitega, et vanema õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud, kuna tekitatakse olukord, kus isa ja poja vahelised suhted lõpetatakse täielikult. PK § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Seega AVil on võimalus olemas suhted pojaga taastada, ülalpidamiskohustust täita ning vanema õigused kohtu kaudu taastada. PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulude nõuet avaldaja esitanud ei ole. Lapsele esindajaks määratud advokaadi tasu määruse kohus lahendab 19.06.2007 Harju Maakohtu määrusega esindaja tasu kohta. Lukiina Vismann Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.