KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22312 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2007.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi HA(isikukood XXX

§ 650

lg.1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavust. Kostja ei vaidle vastu garantiiaja jooksul ja 19.detsembri 2005.a. Objekti ülevaatuse aktis fikseeritud vigade parandamisele. Hageja ei soovinud, et kostja parandaks vead enne kohtuotsust. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kohustada kostjat likvideerima 19.detsembri 2005.a. objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused kuuluvad rahuldamisele.

§ 641

lg.1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg.2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja vedas elektritööde hulgas telefonikaabli, mida hageja vajas telefoni ja internetiühenduseks. Kostja vedas küll telefonikaabli, kuid esimesel korrusel puudub telefoni signaal. Kohus asub seisukohale, et hageja ei vajanud mitte kaabli panemist, vaid kaabel oli vajalik telefoniühenduse saamiseks. Töö vastuvõtmisel hageja ei saanud kontrollida kaabli nõuetele vastavust. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue paigaldada esimesele korrusele telefonikaabel, mis võimaldaks telefoniühendust esimesel korrusel, kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on maja üks välisseintest lubatust rohkem loodist väljas, maja alusvundamendis on praod ja mõrad. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumente ja poolte vahel sõlmitud lepingut, on seisukohal, et pooled ei ole leppinud kokku Soomes kehtivates RYL kvaliteedinõuetes. Vastavalt Lepingu p.2.2 pidi ehitis vastama Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Kuna Eesti Vabariigis puuduvad seinte kõrvalekaldele esitatavad täpsed nõuded, siis puudub kohtul alus väita, et kõrvalekalle on lubatust suurem (välisseina kõrvalekalle välisseina teljel A erineb sirgjoonest 11 mm.) Hageja ei ole tõendanud, millist Eesti kehtivat ehitusnormi kõrvalekalle ületab. Ka ei ole hageja esitanud nõuet nimetatud kõrvalekalde kohta. Kohus leiab, et seina kõrvalekalle püstsirgest ei kuulu garantiikorras kõrvaldatavate puuduste hulka. 19.12.2005 teostatud ülevaatusel, mis toimus hageja juuresolekul , maja alusvundamendis pragusid ja mõrasid ei tuvastatud. Kostja märgib, et mikropragude tekkimine betoonvundamendi pealiskihis ei ole ehitise puuduseks ning ei mõju ta ehitise püsimist, kvaliteeti ega kasutamisomadusi. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Vastavalt kokkuleppele kliendiga tutvus AS V meister objektil akendega ja tuvastas, et akna vee äravoolu kanalid on puhtad, vihmavesi voolab nõuetekohaselt ära, seega aken on korras ning vee kogunemine aknalauale võib olla seotud kondensaadi kogunemisega aknal. Ülevaatuse ajal aken oli kuiv. Samas vajas aken reguleerimist, mille tegi meister ära. Kuna akna reguleerimine ei kuulu garantii alla, esitati hagejale arve. (toimiku lk. 75-78). Kohus leiab, et hageja nõue akende garantiiremondi nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata Hageja nõudeks on ehitusgarantii pikendamine kahe aasta võrra.

§ 230

sätete kohaselt peatub garantiiaja kulg ajal, mil tellija ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud, et hageja ei saanud ehitist kasutada mõne katkise ja lühema voodrilaua tõttu. Kohtul puudub seaduslik alus pikendada garantiiaega kõigi ehitustööde osas, mistõttu nimetatud hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt arve 3/700 järgi tasutud summa 48 649,91 tagastamist., põhjendades seda sellega, et arvel puudus selgitus, tema nõusolek ja allkiri. Kohus leiab, et mulla- ja täitetööde tasumise kohustus tulenes Lepingus ja selle lisas nr. 2 toodud kokkulepitud tööde mahtudest. Vastavalt Lepingu Lisale nr. 2 kuulus lepinguliste tööde hulka vundamendi killustikalus paksusega 150 mm. Mullatööde tegelik maht pidi täpsustatama tööde käigus ning nende eest kohustus tasuma täiendavalt peale 1.etapi lõppemist.(toimiku lk.15) Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni mulla-täitetööde mahtude ega kulude osas ja tasus eelarve järgi koostatud arve 3/700 ettenähtud tähtajal 11.11.

1. Lepingu p.14.2.
2. kohaselt tuli tööde etapi vastuvõtmine vormistada üleandmisevastuvõtmisaktiga ning juhul kui tellija mingis osas akti ei aktsepteeri, on ta kohustatud 2 tööpäeva jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Nimetatud aktide aktsepteerimine Tellija poolt on Töövõtjale aluseks vastava arve esitamiseks Tellijale. I etapi tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisel hageja mingeid vastuväiteid ei esitanud, seega on hageja nõue mulla ja täitetööde eest tasutud summa tagasimaksmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.-1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdelistes osades. Menetluskulude jaotuse määramisel arvestab kohus, et kostja oli nõus kohtuväliselt 19.detsembri 2005.a. Objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused kõrvaldama. Hageja seda ei soovinud, põhjustades sellega kostjale põhjendamatud kohtukulud. Kohus leiab, et menetluskuludest 1/3 tuleb jätta hageja ja 2/3 kostja kanda. Maie Seppo kohtunik