järgi teise isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milleks ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu poleks esinenud ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 järgi on varaline kahju on otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt
peab kahju hüvitamise eelduseks olema kõigepealt tõendatud kahju tekkimine, tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, alles siis saab kontrollida, kas tegu oli õigusvastane ja kas isik on süüdi. Kahju tekkimist, põhjuslikku seost kahju ja toimepandud teo vahel ning tegu peab tõendama hageja. Kohus tegi ettepaneku hagejal tõendada, et kostja lõhkus ära hagejale kuuluva garaažikompleksi klaasist välisukse, kuid hageja ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja esitas kohtule küll enda koostatud tõendi (tõend märts 2007, mille on väljastanud GÜ V juhataja), mille kohaselt on justkui kostja lõhkunud hagejale kuuluvat vara, ent märgitud tõend ei saa kinnitada nimetatud asjaolu, sest see ei saa olla TsMS § 272 lg 1ja § 299 lg 1, 2 mõtte kohaselt tõendiks ja millele on kohus hageja tähelepanu ka oma määruses 05.12.2007 juhtinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime hageja vara suhtes teo – lõhkus hagejale kuuluva garaažikompleki klaasist ukse 12.01.07 aadressil Astangu 29, Tallinn, mistõttu on välistatud ka kostja vastu kahjunõude rahuldamine. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb jätta jätte menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.