lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on 4 Kohtuasi nr 2-07-46641 juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik F.S. on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi üle 9 960 889,24 krooni. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest 4 200 000,00 krooni. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on
Kohtu arvates puuduvad
Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei anna alust pidada võlausaldaja nõuet ebaselgeks ning sel alusel keelduda pankroti väljakuulutamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võlgnik oli ja ka on praegusel ajal Hansahouse OÜ juhataja. Samuti on võlgnik OÜ Hansahouse ühe osaniku (OÜ HansaHouse Investment ja Management (registrikood10862613)) juhataja ja ainuosanik. Seetõttu kohus leiab, et käendades enda juhitavat äriühingut, ei tegutsenud võlgnik mitte tarbijana, kelle õiguste kaitse on ka VÕS järgi prioriteetne, vaid kui oma ärialal tegutsev isik ning VÕS § 143 lg 2 piirangud ei ole siin kohaldatavad. Riigikohus on samale seisukohale asunud ka oma lahendis nr 3-2-18-06. Kohtu arvates on võlgniku viited sellele, et käendusleping on tühine eksimuse tõttu, kuna võlgnik kirjutas alla selle oskamata eesti keelt, otsitud ja alusetud. Kohtu arvates ei ole võlgnik tõendanud oma väiteid selles osas, et talle ei olnud selge allakirjutatava dokumendi sisu ja samas lähtudes võlgniku sellistest väidetest tegutses võlgnik ise tavapärast hoolsust eirates, kui allkirjastas õiguslikku sisu omavaid dokumente nende sisus veendumata ja jättis teisele poolele mulje nõustumisest. Kohus on sellele juhtinud võlgniku tähelepanu ka antud asjas pankrotimenetluse algatamise määruses, kuid võlgnik ei ole selles osas oma väiteid tõendanud. Alusetud on võlgniku väited, et tegemist võiks olla alles eellepinguga, milles võlgnik lubab sõlmida käenduslepingu. Esitatud tekstist on kohtu arvates üheselt selge, et võlgnik lubab käendada OÜ Hansahouse kohustusi (arvete maksmist), mitte et ta lubaks tulevikus sõlmida selleks lepingu. Põhjendamatud on võlgniku vastuväited ka selles osas, et enne tema pankroti väljakuulutamist tuleks ära oodata põhivõlgniku OÜ Hansahouse pankrotimenetluse läbiviimine. VÕS § 145 lg 1 kohaselt on põhivõlgniku ja käendaja vastutus võlausaldaja ees solidaarne, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kohtule esitatud käenduslepingus ei ole pooled kokkuleppinud seda, et Võlgniku vastu saab nõude esitada vaid siis kui põhivõlgnikult ei ole võimalik nõudele rahuldust saada. Seega kehtib seadusest tulenev solidaarvastutuse eeldus ning võlausaldajal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist võlgniku vara arvelt sealhulgas ka pankrotimenetluse läbi. Seega puuduvad alused keelduda pankroti väljakuulutamiseks ning kuna võlgnik on pankrotiseisus, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotihalduriks tuleb määrata Toomas Saarma. Kohtuasi nr 2-07-46641 5 Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku F.S. ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 25.03.2008.a. kell 10.30 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks varade ja võlgade nimekirja esitamine. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.