TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-60 Otsuse kuupäev 14.03.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Tiiu Tauri kaebus Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohustamiseks ametist vabastamise käskkirja andmiseks koondamise tõttu. Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2008, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Tiiu Taur; Kaitsejõudude Peastaabi ja Lõuna Kaitseringkondade Staabi esindaja Aire Veske Resolutsioon Jätta Tiiu Taur´i kaebus haldusasjas 3-08-60 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 14.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tiiu Taur on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema kohustamiseks andma välja kaebaja suhtes ametist vabastamise käskkiri seoses koondamisega koos koondamishüvituse ja lõpparve väljamaksmisega ja tööraamatu kätteandmisega ning arvates 01.01.2008 töötatud aja eest vähemmakstud palga maksmiseks. Kaebajal on tinginud kohtusse pöördumise asjaolu, et Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem major Aivo Kapteni allkirjaga on edastatud 12.12.2007 kaebajale kirjalik teatis, et alates 01.01.2008 ei muutu kaebaja ametikoha nimetus, kuid muutub alluvussuhe ning palgaaste (vanemametnik, palgaaste 22-24) kuid töökorraldus jääb samaks. Teenistusse nimetamisel on olnud kaebajal palgamääraks
- palgaastme järgi 5390.- krooni. 02.01.2008 läks kaebaja tööle Lõuna Kaitseringkonna Staapi tavalise töögraafiku alusel ning jätkas tööd vastavalt senisele ametijuhendile. Kaebaja töötab alates 15.01.2004 Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendina ning ametisse on nimetatud kaebaja Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga. Kaebaja on teinud järelpärimise 12.12.2007 saadetud teatise suhtes ning 18.12.2007 väljastatud vastuse kohaselt on tuginetud Palgaseaduse § 21, mille kohaselt kui töötaja viiakse üle vähemtasuvale tööle töötajast mitteolenevatel põhjustel, siis säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul arvates üleviimise päevast. Kaebaja ei nõustu asjaoluga, et teda on viidud madalama palgaastmega ametikohale tingimusega, et töökorraldus ei muutu ning temalt pole selleks nõusolekut võetud ning seega leiab, et tekkinud on koondamissituatsioon. Kohtumenetluse käigus on Kaitseväe juhataja andnud käskkirja 23.01.2008 nr. 64-P, millega on kehtestatud kaitseringkonna juhtkonna referendi palgaastmeks 24-26 alates 01.01.
- Kaebaja jääb endiselt seisukohale, et vastustaja on kohustatud välja andma koondamiskäskkirja koos vastavate hüvitistega, kuna Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldus ei vasta seadusele, kaebaja ei taha seal enam töötada, kaebajal on hirm, et tema tööülesanded jagatakse ära teiste uute moodustatud ametikohtadele võetavate ametnike vahel. Seni täidab kaebaja teenistusülesandeid vana ametijuhendi järgi, kuid lisaks on talle pandud personalitöö. Kaebaja sõnutsi kohtuistungil on ta küll töötasu saanud endise palgaastme järgi, kuigi on vähendatud töötasu 9009.- kroonilt 8617.- kroonini ning kaebajal puudub õiguskindlus. Kaitsejõudude Peastaabi ja Lõuna Kaitseringkonna Staabi seisukohalt on kaebus põhjendamatu. Vastustaja ei käsitle 12.12.2007 kaebajale väljastatud teatist haldusaktina, mis oleks suunatud õigussuhte tekkimisele. Vastustaja seisukohalt ei ole koondamissituatsiooni tekkinud. Kaitsejõududes on toimunud struktuurilised muutused selles osas, et muutus kaitseringkondade alluvussuhe. Kaitseringkonnad viidi kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse ning referendi ametikoha eesmärgid ja põhifunktsioonid kaitseringkonna staabis jäävad samaks. Vastustaja esindaja on märkinud, et Kaitsejõudude Peastaabis on avastatud eksimus palkade alandamise osas, mille osas on sisse viidud muudatus ning säilitatud ametnike endised palgaastmed. Vastustaja esindaja on seisukohal, et koondamissituatsiooni ei ole tekkinud, kaebaja ametikoht on säilinud, kaebaja teeb endist tööd vana palgajuhendi alusel, töökorraldus on sama, töötasu on endine, töötasu on vähenenud lisatasu arvelt, kuna kaotati ära ATS § 391 säte, mille kohaselt oli õigus maksta lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest ning lisatasu on võimalik maksta kaebajale täiendavate tööülesannete täitmise eest. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määruse 191 „Vabariigi Valitsuse 22.05.2002.a. määruse nr. 172 „Kaitseväe ülesehitus“ muutmine“ järgi toimunud kaitseväe ülesehituses ümberkorraldused, mille tulemusena muutus alates 01.01.2008 kaitseringkondade alluvussuhe. Kaitseringkonnad viidi kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse. Sellest tulenevalt on kaitseväe juhataja allkirjastanud 30.11.2007 käskkirja nr. 1061P, millega on kinnitatud Lõuna Kaitseringkonna Staabi koosseisutabel. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas uuendused on kaasa toonud Lõuna Kaitseringkonna Staabis koondamissituatsiooni kaebaja suhtes Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 mõistes. Tulenevalt ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu vabastada teenistusest ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kaebaja on nimetatud Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga 23.12.2003 nr. 432-P teenistusse Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendi ametikohale alates 15.01.
- Kuna kaebaja on esitanud kaebuse Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna ülema vastu koondamiskäskkirja väljaandmise nõudes, määras kohus vastustajaks Kaitsejõudude Peastaabi ülema, kuna tulenevalt ATS § 112 kohaselt on teenistusest vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on teenistusse nimetamise õigus. Hilisemalt on vastustaja möönnud, et Kaitsejõudude Peastaabi ülem on ekslikult allkirjastanud haldusaktid, mis oleksid pidanud kuuluma kaitseringkondade staabiülemate pädevusse. Kohtuistungil on vastustaja poolel esindajaks Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja Aire Veske, kellel on nii Kaitsejõudude Peastaabilt volikiri kui ka Lõuna Kaitsejõudude Staabi volikiri. Kohus asub seisukohale, et kaebus koondamiskäskkirja väljaandmise kohustamiseks on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele, kuna koondamissituatsioon ei ole tekkinud. Kaitsejõududes toimus struktuurimuudatus, mille tulemusena on kaitseringkonnad viidud kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse ning kaitseväe juhataja poolt on kinnitatud käskkirjaga 1061P uus koosseisutabel seisuga 01.01.2008, kus kajastub ka referendi ametikoht ning kaebaja suhtes on muutunud ainult alluvussuhe. Kaebaja on allunud enne staabiülemale, uue koosseisutabeli järgi allub kaitseringkonna ülemale. Kohtuliku kontrolli tulemusena on kohus asunud seisukohale, et kaebaja täidab endiselt seni kehtinud ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid, kuna uut ei ole veel kinnitatud, kaebaja põhifunktsioonid on samad, kaebaja töö- ja ametiruum on samad, seega kaebajat ei ole viidud ühelt ametikohalt teisele. Kaebaja oli pöördunud esialgselt kohtu poole kui talle on teatatud teatisega 12.12.2007, et muutub alluvussuhe ja palgaaste, kuid töökorraldus jääb samaks ning on palutud asuda läbirääkimistele Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonnaga. Kohus möönab, et nimetatud teatise väljastamine ametiasutuse poolt ametnikule võib olla eksitav ja arusaamatusi põhjustav , mistõttu Tiiu Taur ka kohtu poole pöördus, kuid kohtumenetluse käigus on vastustaja tunnistanud oma eksimust ning Kaitseväe juhataja käskkirjaga 23.01.2008 nr. 64P on tagasiulatuvalt arvates 01.01.2008 kehtestatud kaitseringkonna juhtkonna referendi (vanemametnik) palgaastmeks 24-26, millega on säilitatud ametnike endised palgaastmed. Vastustaja on kinnitanud, et kuni kaitseväe juhataja ei olnud kinnitanud palgajuhendit, ei saanud Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem välja anda ametnike koosseisu, palgaastmete ja lisatasude käskkirju. Samuti on töös uute ametijuhendite vormistamine. Kaebuse esitaja väidete kohaselt on talle töötasu küll välja makstud õigeaegselt , kuid 9009.- krooni asemel saab kaebaja 8617.krooni. Arvates 01.01.2008 on tunnistatud kehtetuks ATS § 391 , mis andis õiguse lisatasu maksmiseks riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, mille tulemusena on lisatasu ära võetud, millega seonduvalt on töötasu vähenenud. Seega tuleneb töötasu vähenemine seadusest, mitte teenistuse ümberkorraldamisest. Antud juhul on kaebaja välja toonud asjaolu, et tema ametijuhendit ei ole muudetud, kuid talle on antud juurde personalitöö ülesanded. Tulenevalt ATS § 59lg 11 kohaselt võib ametijuhendit muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. Antud juhul töötab kaebaja endise ametijuhendi järgi ning suulise korralduse alusel teeb täiendavalt personalitööd, mida kohtuistungil vastustaja esindaja seletuste kohaselt kaebajale hakatakse tasustatama lisatasuna. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale haldusasjas nr. 3-3-1-27-01, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Kaebajal on hirm, et uue ametijuhendiga muudetakse ja vähendatakse tema teenistusülesandeid, kuna moodustatud on veel kaks asjaajamisega seotud ametikohta ning kaebajal jääb arusaamatuks, kui kaebaja põhifunktsioonid on samad ,siis millised üldse võiksid olla uued moodustatud kantseleiülema ja arhivaar-erisektoripidaja ametikohtade eesmärgid. Kohus asub seisukohale, et kaebaja on ennatlikult ja etteruttavalt asunud seisukohale, et vastustaja teeb teenistuses ümberkorraldusi nii, et kaebaja suhtes muutub ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuja palk. Käesoleval hetkel täidab kaebaja oma teenistusülesandeid 07.04.2006 kinnitatud ametijuhendi järgi ning käesolevaks hetkeks ei ole teenistusülesanded muutunud ning kaebaja suhtes ei ole toimunud üleviimist teisele ametikohale ATS § 47 mõistes, millisel juhul oleks vajalik ametniku kirjalik nõusolek. Kuna käesoleval hetkel kehtib nimetatud ametijuhend ja uut ei ole vormistatud , ei ole olnud vajadust ka võrdlust läbi viia uue ja praeguse referendi ametikoha ülesannete vahel. Kaebaja väide, et ta ei taha enam antud ametikohal töötada ning hirm tulevikule suunatud töökorralduste muutuste ees on emotsionaalne ning ei anna alust koondamiskäskkirja väljaandmiseks. Kokkuvõtlikult on kohus on seisukohal, et vastustaja pool ei ole rikkunud kaebaja suhtes subjektiivseid õigusi ega õiguskindluse põhimõtteid, alluvussuhte muutmine ei ole teenistusest vabastamise aluseks ning ükski kaebaja poolt toodud argument ei anna alust kohustada vastustajat välja andma koondamiskäskkirja koos koondamishüvitustega, kuna koondamissituatsiooni ei ole tekkinud ATS § 116 lg 1 mõistes. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks