Obsah (5)

§ 151§ 79§ 93§ 8§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-61 Haldusasi OÜ K kaebus M

) § 93 lg-ga

1. Kohtutoimikus sisalduvate kolmandate isikute seletused viitavad sellele, et mõningad dokumendid võivad olla võltsitud (vt Taimi Poomi ütlusi), samuti ei kattu ütlused juurdekirjutuste osas (Taimi Poom on väitnud, et juurdekirjutusi ei teinud Maire Lepp). Kokkuvõtvalt on keskne küsimus selles, et kui faktilise tulu teenis eraisikuna üks isik ja mitte töötajad ning saadud tulu ei ole käsitletav töise tuluna, siis kuulub see maksustamisele kui eraisiku tulu (puudub alus käsitleda väljamakseid kui töötasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga ja millelt peetakse kinni tulumaks).
2. Kui maksuhaldur leiab, et kriminaalmenetluse tulemuste ootamine ning tingimusliku maksuotsuse tegemine on välistatud, siis saanuks ta ise viia läbi vajalikud uurimiseksperimendid (eelkõige käekirjaekspertiisid), millist võimalust on maksuhaldur teadaolevalt ka kasutanud. Näiteks Tatjana Ziborova 22.03.2006 seletus oleks pidanud tekitama kahtluse ja kinnitab kaebuse esitaja versiooni, et palgalehtedel kajastatud makseid ei pruugi olla üldse kätte saanud töötajad, vaid juurdekirjutusi ja muu taolise on toime pannud raamatupidaja, kes on raha omastanud ehk saanud seega mittetöist tulu.

§ 151

paneb küll kohustuse tõendada, et maksusumma on määratud valesti maksukohustuslasele, kui viimasel puudub võimalus kasvõi näiteks käekirjaekspertiiside läbiviimiseks.

§ 79

lg 2 sätestab, et revidendil on õigus läbi viia vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid

-i

1. peatükis sätestatud toiminguid, arvestades seadusest tulenevaid erisusi.
2. Vaideotsuse lahendamisel on vaidemenetluse esemest sõltumatult rikutud HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust. MTA on avaldanud, et tegelikkuses puudusid menetlusaluse isiku suhtes vaideotsuse tegemiseks piisavad andmed ning asja tehiolud olid MTA-le vaideotsuse tegemiseks ebaselged. Olukorras kus Maksu- ja Tolliamet nendib vaideotsuses, et kui vaideotsuse tegemisel jäid vaide esitaja väited selgusetuks, ei olnud MTA-l mitte üksnes vajadus, vaid ka kohustus kohaldada uurimispõhimõtet ja menetlusaluse isiku ärakuulamise põhimõtet ning enne vaideotsuse tegemist selgitada välja asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Maksumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt tulnuks Maksu- ja Tolliametil pärast vaide punktis 3 viidatud tõendite kohta küsimuste tekkimise korral anda tähtaeg nimetatud 2 tõendite esitamiseks ja selgituste andmiseks, millist asja õigeks lahendamiseks vajalikku informatsiooni need sisaldavad. Maksukohustuslase ärakuulamise põhimõte tähendab, et maksuhalduril tuleb anda maksumaksjale võimalus enne haldusakti andmist (ettekirjutuse tegemist) oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Maksukohustuslane peab teadma, milliseid andmeid temalt tahetakse ja tal peab olema võimalus maksuhaldurit abistada (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-26-02). VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega: 8.

§ 93

lg 1 kohaselt on tingimuslik maksuotsus lubatud ainult siis, kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni (revisjoni otsused on lõplikud). Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a otsuse nr 3-3-1-20-05 kohaselt on maksukohustuslase korduva kontrollimise piirangud kehtestatud nii maksukohustuslase kaitseks maksuhalduri ülemääraselt koormava kontrollitegevuse vastu kui ka maksuhalduri efektiivsuse tagamiseks. Need piirangud on seotud varem toimunud revisjoniga seepärast, et revisjon on maksukohustuslast kõige enam koormav kontrollimise vorm, mis samaaegselt kulutab juba eelduslikult ka olulise osa maksuhalduri ressursist. Seega kuna käesolevas asjas on läbi viidud revisjon, siis ei saa maksuotsust teha muutva tingimusega. Tulenevalt sellest ei saa rääkida ka maksuhalduri kaalutlusveast.
3. Maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide andmete õigsust on kinnitanud oma allkirjaga OÜ K juhatuse liige Kaupo Püüa. Maksuhalduri poolt kolmandatelt isikutelt võetud seletused näitavad üheselt, et Kaupo Püüa oli teadlik tegelikult makstavate töötasude suurusest, mis erinesid maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides märgitust. Sellest johtuvalt asub PMTK seisukohale, et juhatuse liikmel oli võimalik raamatupidamisega tutvuda ja juhatuse liige oli teadlik väljamakstavate töötasude suurusest. Kaupo Püüa on
4. septembril
5. a antud kirjaliku seletuse kohaselt väitnud, et tal puudus reaalne aeg raamatupidamise kontrollimiseks ning selle jaoks kasutasid nad ka audiitori teenuseid. Ka nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks PMTK seisukoha muutmiseks. Äriühingu kohustus on jälgida oma töötajate tegevust. Kontrolli ja järelevalve puudumine äriühingus ei ole aga kindlasti maksukohustusest vabastav või isegi seda välistav asjaolu. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendanud kaebuse esitajale, miks ei ole arvestatud maksukohustuslase esitatud väidet kassavargusest. PMTK on põhjendanud eeltoodud väidet asjaoluga, et maksuhaldur ei võta eraldi seisukohta Maire Lepa suhtes, vaid antud maksuasi puudutab OÜ-dOÜ K, mille töötajaks oli Maire Lepp. Raamatupidamise õigsuse eest vastutab riigi ees äriühing. Lähtudes äriseadustiku §-st 183 ja § 306 lg-st 4 korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. PMTK ei saa võtta vastu otsustust, kas Maire Lepp pani toime kuriteo, sest sellega rikuks PMTK süütuse presumptsiooni, põhiseaduse § 22 kohaselt kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Antud maksumenetluses on maksukohustuslaseks OÜ K, mitte aga füüsiline isik Maire Lepp.

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja teistest maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest peab hea seisma äriühingu seaduslik esindaja, käesoleval juhul juhatuse liikmed Kaupo Püüa ja Marika Püüa. Asjaolu, et OÜ K palkas raamatupidamistööd tegema Maire Lepp’a, ei vabasta OÜ-dOÜ K ja selle seaduslikke esindajaid täitmast maksuseadustes sätestatud kohustusi ja korraldama (s.h teostama järelevalvet) osaühingu raamatupidamist. 3 Kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt

§-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse. PMTK viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-63-06, milles Riigikohus kordab, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses. Sellest johtuvalt leiab PMTK, et Maire Lepp’a suhtes alustatud kriminaalmenetlus ei ole maksuhaldurile OÜ K suhtes määratud maksusumma muutmise või tühistamise aluseks. 10. Maksuhaldur on maksuotsuses arvestanud maksu määramisel palgalehtedel olevaid summasid, mida on tunnistanud töötajad. Seega puudus alus eksperdi kaasamiseks.

§ 11

lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Uurimispõhimõte tähendab seda, et menetluse läbiviija kogub omal algatusel asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur on täiendava maksu määramiseks kogunud piisavalt tõendeid, s.t palgalehed, raamatupidamise dokumendid, töötajate seletused, OÜ K esindaja seletused. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1. Vaideotsuse leheküljel nr 4 on vaideotsuse koostaja selgelt esile toonud: „MTA märgib, et telefonivestluse käigus vaideotsuse koostaja ja Kaupo Püüa vahel selgitas OÜ K esindaja, et ta ei soovi vaiet täiendada.“ Sellest nähtub, et MTA on kaebuse esitajale andnud võimaluse olla ärakuulatud, st. andnud võimaluse täpsustada vaiet. Samuti ei ole kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses täiendavalt põhjendanud asjaolusid, mis jäid MTA-le vaidemenetluses arusaamatuks ja mida MTA leidis olevat paljasõnalised.
2. Kontakteerudes
3. veebruaril
4. a kriminaalasjas nr 06230100897 uurijaga selgus, et käesoleva ajani ei ole kriminaalasja uurimisega lõpule jõutud. Riigikohus on haldusmenetlusese ja kriminaalmenetluse paralleelsust puudutanud lahendites (nt 3-3-1-63-06) asunud seisukohale, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang antakse nendele tõenditele kriminaalmenetluses. Eeltoodust johtuvalt on MTA seisukohal, et Maire Lepa suhtes algatatud kriminaalasi ei saa olla takistuseks maksuotsuse tegemisel ning ei saa olla takistuseks ka halduskohtule halduskohtumenetluse läbiviimisel, sest maksumenetluses on kogutud kõik vajalikud tõendid maksusumma määramiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 4
5. Vaidlusküsimused Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OÜ K palgalehtedel kajastatud makseid saab lugeda töötasu väljamakseteks või mitte. Kaebuse esitaja on seisukohal, et raamatupidaja Maire Lepp on teinud palgalehtedele omavoliliselt juurdekirjutusi ning juurdekirjutustel näidatud summa omastanud. Vastavat raha ei saa kaebuse esitaja arvates lugeda töötasu väljamakseteks, mida tuleb maksustada maksuotsusest tulenevate maksudega. Eeltoodud kaebuse esitaja seisukohast tulenevalt on poolte vahel vaidlus ka selle üle, kas vastustaja oleks pidanud enne maksuotsuse tegemist ära ootama Maire Lepp’a suhtes käiva kriminaalmenetluse tulemused, tegema käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu tingimusliku maksuotsuse või ise kaebuse esitaja väidete kummutamiseks läbi viima vajalikud uurimiseksperimendid (käekirjaekspertiisid).
6. Maksuotsuse seaduslikkus OÜ K palgalehed (toimiku nr. 2 lk. 45-121) kajastavad väljamakse tegemise kuupäeva, töötajate nimesid, summat ning allkirja või märget „ül“ (pangaülekanne). Teatud juhtudel on veerus „Summa“ summa taha tehtud väikeselt ka märge „+“ ning märgitud täiendav rahasumma, mida kaebuse esitaja on lugenud raamatupidaja Maire Lepp’a omavoliliseks juurdekirjutuseks. Näiteks palgalehel nr. 1 23.01.04 (toimiku nr. 2 lk. 48) on järjekorranumbri 5 all A. Lehiste’le tehtud väljamakse summas 2500 + 300, millele järgneb allkiri. Palgalehel nr. 3 08.01.04 (toimiku nr. 2 lk. 45) järjekorranumbri 20 all on H. Ülem’ile tehtud väljamaksed 2791.- ning 709.-; allkirja veerus on aga märge „ül“ ning allkiri puudub. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on juurdekirjutusi palgalehtedel õigesti käsitlenud töötajatele makstud töötasuna. Vaidlus puudub selle üle, et maksuhaldur on kontrollinud pangaülekandega teostatud summade kokkulangevust palgalehtedel näidatud väljamakse summadega ning vastavad pangaülekanded ja väljamakse summad (koos väidetava omavolilise juurdekirjutusega) on kattunud. Seega tuleb järeldada, et juurdekirjutusi ridadel, kus töötajale on tasutud pangaülekandega, saab käsitleda töötasuna ning vastavaid summasid ei ole omavoliliselt omastanud Maire Lepp. OÜ K töötajad, kelle töötasu suuruse osas maksuhaldur on deklaratsioonides parandusi teinud, on andnud maksuhaldurile seletused, millega nad kinnitavad palgalehtedel märgitud töötasu andmete õigsust. Olga Sergejeva seletuse kohaselt sai ta töötasu nii, nagu allkirjad näitavad ning palgalehtedel on tema allkirjad (toimiku nr. 2 lk. 123). Heli Ülema seletuse kohaselt sai ta palka vastavalt palgalehtedele, mitte Kaupo Püüa andmete järgi (toimiku nr. 2 lk. 127). Albina Andrejeva seletuse kohaselt maksti talle nii, nagu palgalehed näitavad ning palgalehtedel on tema või meister Heli allkirjad (toimiku nr. 2 lk. 131). Raisa Guseva seletuse kohaselt on palgalehtede järgi toodud summad õiged ning ta on nendele allkirja kirjutanud (toimiku nr. 2 lk. 139). Maire Lepp’a seletuse kohaselt sai ta töötasu vastavalt palgalehtedele (toimiku nr. 2 lk. 162). Taimi Poom’i seletuse kohaselt on palgalehtedel olevad summad õiged ning palgalehtedel tema allkirjad. Töötasu maksis Maire Lepp ja Taimi Poom ise kirjutas palgalehtedele alla (toimiku nr. 2 lk. 158). Valentina Safonova seletuse kohaselt tunduvad palgalehtedel olevad summad õiged. Palka sai töötaja kassast ning töötasu maksis talle arvatavasti Maire Lepp ja tavaliselt kirjutas ta vastavale dokumendile alla (toimiku nr. 2 lk. 151). Jelena Žuraveli seletuse kohaselt on palgalehtedel olevad summad õiged ning ta ei ole saanud aprillis 1478 ja novembris 1386 krooni, nagu Kaupo Püüa näitas (toimiku nr. 2 lk. 147). 5 Tatjana Ziborova seletuse kohaselt on tema arvates palgalehtede summad õiged kuni detsembrikuuni, detsembris 2004 sai ta aga 3177, mitte 5177 krooni (toimiku nr. 2 lk. 135). 08.12.2004 palgalehelt nähtub, et Tatjana Ziborovale maksti 2660.- ning 1517 krooni (toimiku nr. 2 lk. 114) ning 23.12.04 palgalehelt nähtub, et Tatjana Ziborovale maksti 1000 krooni (toimiku nr. 2 lk. 121). Ljudmilla Teor’i seletuse kohaselt sai ta
7. aastal töötasu, nagu palgalehtedel kirjas, v.a. oktoobris – 1584 krooni ja detsembris – 2166 krooni. Detsembris sai Ljudmilla Teor 1584 + 582 krooni ning oktoobri lehel ei ole Ljudmilla Teor’i allkirja (toimiku nr. 2 lk. 143). Oktoobrikuu palgalehel on L. Teor’i taga märked 1584.- ning 370.-, kuid allkirja veerus L. Teor’i allkiri puudub, kuid on märge „ül. 1584.-“ (toimiku nr. 2 lk. 104). Detsembrikuu palgalehel on L. Teor’i nime järele märgitud järgmised summad: „1584.-, 582.- ja 1425.-“, märge „ül“ ning allkiri ja lühend „puh“ (toimiku nr. 2 lk. 115). Eeltoodud tunnistajate seletustest saab järeldada, et kõik küsitletud töötajad peale Tatjana Ziborova ja Ljudmila Teor’i olid seisukohal, et palgalehtedele kirjutatud summad on õiged. Samas ei ole ükski küsitletud tunnistajaist väitnud, et palgalehtedel kajastatud summad ei ole töötajate töötasu, vaid firma ettevõtlusest tulenev kulu või muu makse. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt kohtule kohtuistungil antud selgituses, mille kohaselt tunnistajate küsitlemisel näidati neile ka palgalehti (toimiku lk. 210). Seega pidid kõik töötajad nägema ka palgalehtedel olevaid juurdekirjutusi. Tatjana Ziborova ja Ljudmila Teor’i seletused, millest nähtuvalt nad kõigi palgalehtedel kajastatud väljamaksetega ei nõustunud, toetavad kohtu eeltoodud järeldust. Ka teiste töötajate seletustest ilmneb, et seletuse andmiseks pidid nad nägema palgalehtedel kajastatud summasid (näiteks Olga Sergejeva, Albina Andrejeva, Raisa Guseva, Taimi Poom’i ja Valentina Safonova seletused). Maksuotsuses on Tatjana Ziborova ja Ljudmilla Teor’i seletustega arvestatud. Nii luges maksuhaldur Ljudmilla Teor’i detsembrikuu palgaks tunnistaja seletuse alusel 2166 krooni ning vähendas ka tunnistaja oktoobrikuu töötasu suurust 370 krooni võrra seoses asjaoluga, et allkirja veerus Ljudmilla Teor’i allkiri puudus, kuid arvestas pangaülekannet, summas 1584 krooni (vt maksuotsuse lk. 5, toimiku nr. 1 lk. 108). Samuti on maksuhaldur maksuotsuses arvesse võtnud Tatjana Ziborova selgitusi ning vähendanud Tatjana Ziborova detsembrikuu töötasu 2000 krooni võrra, arvestades tema töötasuks 3177 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna töötajate poolt kogutud seletused kinnitavad seega üheselt palgalehtedel kajastatud andmete õigsust ning osas, milles seletused palgalehtedel kajastatud andmetest lahknesid, on maksuhaldur lähtunud töötajate seletustest ning ei ole palgalehtedel esitatud andmeid arvestanud, loeb kohus maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldused töötajatele töötasuna tasutud summade väljamaksmise kohta põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on vaidlus palgalehtedel kajastatud juurdekirjutuste tegija isiku ning juurdekirjutuste tegemise eesmärgi üle ainetu. Kohus loeb tuvastatuks, et töötajatele on tehtud töötasu nime all väljamakseid, mis kuuluvad seaduse järgi maksustamisele ning töötajad on aktsepteerinud nimetatud väljamakseid kui töötasu. Kuna käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust käsitleda eeltoodud väljamakseid muu kui töötasuna, ei pidanud maksuhaldur jääma ootama Maire Lepp’a suhtes käimasoleva kriminaalmenetluse tulemusi ning maksuhalduril puudus ka vajadus tingimusliku maksuotsuse tegemiseks. Kaebuses viidatud Taimi Poom’i seletus (toimiku nr. 2 lk. 155) ei puuduta palgalehtedel olevaid andmeid. Palgalehtedel märgitud töötasude õigsuse kohta on Taimi Ploom andnud maksuhaldurile täiendava seletuse. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur asuma Taimi Poom’i seletuse alusel 6 kontrollima palgalehtedel esitatud andmete väidetavat võltsitust. Riigikohtu halduskolleegium on 07.12.2006 otsuse haldusasjas nr. 3-3-1-63-06 p-s 9 asunud seisukohale, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses. Seega tuleb jätta kaebus maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata.
8. Vaideotsuse seaduslikkus Kohus on seisukohal, et kaebus vaideotsuse tühistamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata seoses kaebeõiguse puudumisega. Maksukorralduse seaduse (

) § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

§ 151

lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muu hulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja on motiveerinud vaideotsuse õigusvastasust ärakuulamisõiguse ning uurimispõhimõtte rikkumisega. Kohus on seisukohal, et menetlusnõuete rikkumine ei saa

§ 151

lg 1 p 3 mõtte kohaselt olla vaideotsuse peale kaebuse esitamise aluseks, kuna sellega ei rikuta isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsusega jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata ning PMTK maksuotsus jõusse. Seega kaebuse esitaja maksukoormus vaideotsusest tulenevalt ei suurenenud. Vaideotsus on tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka maksuotsus. Vaideotsuse vaidlustamise aluseks ei saa olla väited vaideotsuse õigusvastasusest seoses võimaliku menetlusnormide rikkumisega, kui sellega ei kaasnenud kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuv õiguslik tagajärg. Vastasel juhul kuuluksid kõik vaideotsused, millega jäetakse isiku vaie rahuldamata, automaatselt halduskohtus vaidlustamisele ning

§ 151lg 1 p 3 sõnastus kaotaks oma väljundi ja tähenduse.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut akti õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused 29.01.2001 nr. 3-3-1-64-00 ning 3-3-1-65-00). Asjaolu, et ka Riigikohus ei pea reeglina vaideotsust isiku õigusi rikkuvaks, nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2005 otsusest asjas nr. 3-3-1-56-05, kus kohus küll rahuldas isiku kassatsioonkaebuse (kassatsioonkaebuse taotluseks oli nii maksuotsuse kui ka vaideotsuse tühistamine), kuid tühistas ometigi ainult maksuotsuse, mitte vaideotsuse. Seega jätab kohus kaebuse vaideotsuse peale rahuldamata. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2006 otsuse p-s 14 haldusasjas nr. 3-05-1115 leidnud, et uurimisprintsiibi järgimata jätmine ning tõenditele hinnangu andmata jätmine vaide lahendamisel seondub otseselt vaidemenetluse esemega, mistõttu sellisel alusel vaideotsust halduskohtus vaidlustada ei saa. Eeltoodud põhjendusel jättis ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited uurimisprintsiibi ja selgituskohustuse rikkumise kohta vaidemenetluses. Kohus on seisukohal, et seega ärakuulamisõiguse väidetav järgimata jätmine seondub otseselt vaidemenetluse esemega, mistõttu see ei anna kaebuse esitajale vaideotsuse vaidlustamise õigust. 7 Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 8