3-07-115/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-115 Haldusasi K.T. kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 2007 käskkirja nr 19t tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant K.T. Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Rein Pärtel RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. oktoobri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.
4. jaanuari POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. Lõuna Politseiprefektuuri 12.01.2007 käskkirjaga nr 19t määrati Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna patrullitalituse vanemkonstaabel K.T. le ATS § 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise faktis politseiteenistuse seaduse § 42 p 1 alusel distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt tehti distsiplinaarjuurdlusega kindlaks, et 25.08.2006 kell 8.00 kuni 20.00 oli vanemkonstaabel K.T. graafikujärgselt välijuhina patrulltoimkonnas koos Põlva politseijaoskonna patrullitalituse konstaabel Valmer Zopi ja praktikant Janno Sillaga. K. T. , juhtides Lõuna Politseiprefektuuri kasutuses olevat patrullautot Nissan Primera, registreerimismärgiga XXXX, sooritas Põlva Kaubanduskeskuse taga, F. Tuglase tänava nurgal, aadressil F. Tuglase 5, parempöörde, mille käigus sõitis politseisõiduki parempoolse esirattaga üle kõnnitee nurga, mille tulemusel vajus sõiduki põhi järsult vastu kõnniteed ja mis põhjustas vigastusi sõiduki põhjadetailidele (risti tala ja põhjakate). Distsiplinaarjuurdlusega on tuvastatud, et K.T. ei teavitanud juhtunust juhtimiskeskust ega oma vahetut ülemust. K.T. on rikkunud politseipeadirektori 18.11.2004 käskkirjaga nr 209 kehtestatud Sõidukite kasutamise korra punkti 24, Lõuna Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punkti 10.5.4 ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkti
6. K.T. palus halduskohtul eeltoodud käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest (K. T. , V. Zopi ja J. Silla ettekanded) selgub, et pärast kõnnitee äärest ülesõitmist sõidukil vigastusi ei olnud ning ei olnud ka ebaharilikku müra. Distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud puudulikult. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest ega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei selgu, kes ja millal teostas nn katseid F. Tuglase 5 juures, ning kas katsetustest võttis osa eriteadmistega spetsialist, kelle ekspertarvamust saab lugeda tõendiks seaduses sätestatud korras. Kaebajat kui menetlusalust isikut katsetustesse ei kaasatud ja sellepärast seab kaebaja katsetuste seaduslikkuse ja objektiivsuse kahtluse alla. Kõnealust sõidukit kasutab neli vahetust, samuti on sõidukit kasutanud Räpina patrullimeeskond ning patrullitalituse komissar Madis Soekarusk. Jääb arusaamatuks, miks menetleja ei ole võtnud ütlusi kõikidelt ametnikelt, kes sõidukit on kasutanud. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märgitud M. Soekaruski iseloomustus kaebaja kohta on subjektiivne ja tõendamata. Kuna kaebaja ei ole tekitanud liiklusõnnetust, siis ei olnud ka informatsiooni, mida ta oleks pidanud juhtimiskeskusele edastama. Eksitav on M. Soekaruski väide, et ta sai sõiduki põhjatala puudumisest teada alles 14.12.
7. Oktoobri algul oli teiste patrulliametnikega juttu sellest, et patrullautole on tellitud tala, vestluses osales ka M. Soekarusk. Kaebajale pannakse süüks ka mootorikaitse lõhkumist, kuigi mootorikaitse lõhkus teine ametnik. Kaebajale tutvustati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja üheaegselt. Ametnikule selgituste andmise või vastulause esitamise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine. Distsiplinaarjuurdlust läbiviinud politseijuhtivinspektor Virpi Aunison võttis 28.12.2006 kaebajalt ütlused, mis vormistati kaebaja ettekandena. Õigusi ja kohustusi seaduses ettenähtud korras kaebajale kui menetlusalusele isikule enne ütluste andmist ei tutvustatud.
8. Lõuna Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud käskkiri on seaduslik ja põhjendatud. Distsiplinaarjuurdlusega on üheselt tuvastatud kaebaja õigusvastane käitumine ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk sõitis esirattaga üle kõnnitee äärekivi ning vajus autokere keskosaga järsult vastu kõnniteed ja äärekive. Sõidukis kaassõitjatena viibinud V. Zopi ja J. Silla ettekannetest nähtuvalt tekkis sõidukis viibinud isikutel kahtlus sõidukil tehniliste vigastuste võimalikkuses, mille kontrollimiseks nad sõidukist väljusid. Mõistetavalt pidi sellise käitumise põhjustama auto ebatavaline käitumine. Sõiduki põhja tegelikku tehnilist seisundit on võimalik kontrollida vastavate tehniliste seadmetega remonditöökoja kanalil. Kuna juht ja kaassõitjad pidasid vajalikuks sõidukit liiklusõnnetuse järgselt kontrollida, kuid see ei olnud vajalikul määral võimalik, pidanuks kaebaja sõiduki juhina, sõltumata asjaolust, kas autol oli nähtavaid vigastusi või mitte, teavitama juhtimiskeskust või vahetut ülemust liiklusõnnetusest. Kaebaja ja temaga koos sõidukis viibinud isikute ettekannetes esitatud asjaoludesse tuleb suhtuda kriitikaga, kuna kaebaja kaaslased olid temast ametialases sõltuvuses ja on esitanud faktilisi asjaolusid kaebajale soodsamas valguses. Viidatud politseiametnike ettekanded ei ole 2 kooskõlas tegelike asjaoludega (põhjatala rikkumine) ja teiste politseiametnike seletustega. Vanemkonstaabel Tiina Kiik on kinnitanud, et kaebaja, andes sõiduki üle järgmisele vahetusele, väitis vahetuse ajal kivile otsa sõitmist ja kolinat sõiduki põhjal all. T. Kiige seletust kinnitab oma ettekandes vanemkonstaabel Aare Sulg. Sõiduki liikumine 25.08.2006 õhtul kella 20 ja 22 vahel Põlvast Himmastesse OÜ Meedla remonditöökotta on fikseeritud ka politseisõidukite GPRS jälgimissüsteemiga ja salvestatud politseiandmebaasis KAIRI. Kaebaja on rikkunud politseiametniku teenistuskohustusi, tavakohast hoolsuskohustust ja ka hea usu põhimõtet. Politseipeadirektori 18.11.2004 käskkirjaga nr 209 kinnitatud Sõidukite kasutamise korra punkti 24 kohaselt on sõidukijuht kohustatud enne väljasõitu või ekspluatatsiooni käigus avastatud rikked ja puudused fikseerima kontrollaktis ning teavitama neist koheselt oma vahetut juhti. Kaebaja ametijuhendi punkti 1.1 järgi on vanemkonstaabli vahetuks juhiks Põlva politseijaoskonna patrullitalituse komissar M. Soekarusk. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei teavitanud liiklusõnnetusest ja sõiduki kahjustamisest oma vahetut juhti. Kaebaja jättis täitmata Lõuna Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punktist 10.5.4 tuleneva kohustuse teatada prefektuurile varalise kahju tekitamisel sellest juhtimiskeskusele koheselt ja vahetule juhile esimesel võimalusel. Selline info edastamise kohustus nähtub ka kaebaja ametijuhendi punktidest 2.2, 2.2.6, 2.2.7, 4.
9. Lisaks oli kaebaja kohustatud juhinduma Lõuna Politseiprefektuuri 15.07.2005 käskkirjaga nr 126 kinnitatud Erakorralistest sündmustest teavitamise korrast. Kaebaja käitumine ei olnud kooskõlas ülalnimetatud õigusaktidega ja praktikaga, samuti mõistlikkuse põhimõttega, kuna ta ei teinud seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Distsiplinaarjuurdluse läbiviija ei ole Põlva Kaubanduskeskuse taga Tuglase 5 parklas läbiviidud toiminguid käsitanud katsena või ekspertiisina, vaid sündmuskoha vaatlusena, mille juures kasutati liiklusõnnetuses osalenud politseisõidukit. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on vaatluse tulemused dokumenteeritud. Vaatlusest nähtuvalt oli kõnnitee samal kõrgusel või isegi kõrgemal sõiduki põhjast. Vaatluse vaidlustamine ainult seetõttu, et kaebaja ei viibinud vaatluse juures, ei välista vaatlusel kogutud andmete õigsust. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid teistele isikutele, kes võinuks sõidukit kahjustada. Püüdes välistada kaebaja kahtlusi auto võimaliku kahjustamise osas töökaaslaste poolt, kirjutasid 05.02.2007 ettekande patrullitalituse komissar Arvo Turba, konstaabel Aarne Mägi, konstaabel Maarika Morel ja vanemkonstaabel Aare Sulg, kes kõik välistasid sõiduki kahjustamise nende poolt. M. Soekaruskil oli kaebaja vahetu juhina vaieldamatu õigus kaebajat iseloomustada vastavalt oma hinnangule. Kaebajale määratud karistus on politseiametnikule määratavatest karistustest kõige kergem ja ilmses kooskõlas toimepandud õigusvastase teo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja ametniku eelneva käitumisega. Distsiplinaarasja menetlemine on toimunud kooskõlas seaduses sätestatud menetlusreeglitega, aga ka üldiste menetluspõhimõtetega. Juurdluse läbiviija, võttes kaebajalt 28.12.2006 ettekande distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta, täitis HMS § 40 lg 1 nõudeid, kuna kaebaja oli ära kuulatud enne haldusakti andmist. Vahetult pärast distsiplinaarjuurdluse algatamist andis kaebaja 19.12.2006 allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud distsiplinaarjuurdluse juhendit ja õigusi. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis 16.10.2007 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis välja K. T. lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 170 krooni. Kohus oli seisukohal, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine ei ole aegunud. Kaebaja ametijuhendi punkti 1.1 kohaselt on kaebaja vahetuks juhiks Põlva politseijaoskonna patrulltalituse komissar M. Soekarusk. Tõendamist ei leidnud kaebaja väide, et M. Soekarusk 3 või keegi teine politseiametnikest, kellele kaebaja tööalaselt allus, oli varem kui 14.12.2006 teadlik kaebaja poolt 25.08.2006 varalise kahju tekitamise alase teavitamiskohustuse täitmata jätmisest. Kaebaja on kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks 25.08.2006 intsidendist M. Soekaruskit teavitada. M. Soekaruski tunnistajana antud ütluste kohaselt sai ta vaidlusalusest sündmusest teada 14.12.2006 Railis Raubalt ja tunnistaja ei kuulnud sellest 20.10.2006 suitsuruumis, nagu väidab kaebaja. Ka tunnistajate Jan Jõema, Arvo Turba, Kalmer Kalmuse, Urmas Krooni ja Railis Rauba ütlustest ei tulene faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et distsiplinaarkaristuse määramine kaebajale on aegunud. Kaebajat on 12.01.2007 karistatud 25.08.2006 toime pandud teo eest, seega vastavalt TDVS § 6 lg 1 6-kuulise üldise aegumistähtaja jooksul ja 1-kuulise aegumistähtaja jooksul ajast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele kaebaja tööalaselt allub. Kohus leidis, et kaebaja poolt temale süüks arvatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine – politseiprefektuurile varalise kahju tekitamisel teavitamiskohustuse täitmata jätmine – on usaldusväärselt tõendamist leidnud, kuid tõendamist ei ole leidnud vastustajale varalise kahju tekitamine mahus, mis on fikseeritud käskkirja motiveerivas osas ja 12.01.2007 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Usaldusväärselt ei ole tõendatud sõiduki põhjakatte (põhjakaitse) vigastamine ja seega ka varalise kahju suurus, kuna 2398 krooni hõlmab nii põhjakaitse kui põhjatala, s.o detailide maksumust ja teenustasu nende paigaldamise eest. See asjaolu ei saa aga tingida käskkirja tühistamist, kuna kaebajat ei ole karistatud varalise kahju tekitamise eest, vaid varalise kahju tekitamisest teatamata jätmise eest. Lõuna Politseiprefektuuri 16.03.2004 käskkirjaga nr 55 kinnitatud Lõuna Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punkt 10.5.4 sätestab teenistuskohustuste jämeda rikkumisena prefektuurile varalise kahju tekitamisel sellest juhtimiskeskusele koheselt ja vahetule juhile esimesel võimalusel teatamata jätmise. Erinormina on vastustaja kohaldanud politseiameti 18.11.2004 käskkirjaga nr 209 kinnitatud Sõidukite kasutamise korra punkti
11. Seega pidi kaebaja vastustajale varalise kahju tekitamisel sellest teavitama juhtimiskeskust ja vahetut juhti ning mootorsõiduki juhina sõiduki ekspluatatsiooni käigus avastatud rikkest informeerima oma vahetut juhti, fikseerides puudused ka vastavas kontrollaktis. Sõidukijuhina võttis kaebaja tarvitusele meetmed sõidukile ekspluatatsiooni käigus tekkinud puuduse – põhjatala deformatsiooni – kõrvaldamiseks, teavitades intsidendist T. Kiike, kuid tõendatud ei ole, et kaebaja oleks täitnud kontrollakti ning informeerinud prefektuurile varalise kahju tekitamisest juhtimiskeskust ja vahetut juhti. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja oleks 25.08.2006 vahetust alustades ja enne väljasõidu alustamist tuvastanud puudusi sõiduki tehnilises seisukorras, millise kohustuse pani talle Sõidukite kasutamise korra punkt
12. Seega saab teha järelduse, et politseisõiduk oli 25.08.2006, mil temaga hakkas tööülesandeid täitma kaebaja, tehniliselt korras. Kuna kaebaja puhul on tegemist staažika kvalifitseeritud sõidukijuhiga, pidi talle olema selge, et üle kõnnitee äärekivi sõitmisega kaasneb sõiduki omanikule või lepingu alusel kasutavale politseiprefektuurile varalise kahju tekkimise oht. Kuigi kaebaja 28.12.2006 ettekande ja seletuste kohaselt tegi sõiduk ebaloomulikku müra juba varem, nähtub kaebaja ettekandest ja seletustest, et T. Kiigel palus ta autot kontrollida siiski seoses kaubamaja taguse intsidendiga, s.o kaebaja sai aru, et äärekivile sõidu tagajärjel tekkis sõidukile tehniline probleem. Kaebajaga viibisid äärekivile sõidu ajal autos tunnistajad V. Zopp ja J. Sild. Kaebaja ettekandega ning tunnistajate V. Zopi ja J. Silla ütlustega luges kohus tõendatuks, et kõnnitee äärekivilt mahasõidul sai politseiauto põhi löögi äärekivilt. Kui autopõhi ei oleks olnud kontaktis äärekiviga, ei oleks kaebajal ja tunnistajatel olnud põhjust auto peatamiseks, et kontrollida, kas auto sai viga või mitte. Taolise kontrolli ajendiks sai olla ainult asjaolu, et autos viibijate arvates pidi auto viga saama või võis viga saada. Kohtu järeldust toetavad ka tunnistaja T. Kiige ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles kaebaja talle
13. a augusti lõpus ühel õhtul vahetust lõpetades ja autot üle andes, et oli 4 sõitnud kivi otsa ja et auto teeb häält. Autoga sõitma hakates tuli sõiduki põhja alt kõva kolinat. Tunnistaja viis auto OÜ-sse Meedla, kus mehhaanik ütles, et katki on põhjatala, mille mehhaanik võttis auto küljest ära, et autoga saaks edasi sõita. Tala oli ühest otsast purunenud ja auto küljest lahti rebitud. Tunnistaja ütles järgmisel hommikul vahetust alustavale K. T. le, et tala võeti ära ja palus kaebajal öelda seda ka M. Soekaruskile. Õhtul sai ta kaebaja vastusest aru, et kaebaja oli juhtumist M. Soekaruskile rääkinud. Tunnistaja A. Sule ütlustega on tõendatud, et T. Kiik kandis temale kui välijuhile ette, et patrullautol on midagi viga. Tunnistaja käskis T. Kiigel minna Himmaste autoremonditöökotta autot kontrollima. Tunnistaja andmetel eemaldati töökojas autolt põhjatala. Tunnistaja ütluste kohaselt öeldi hommikul kaebajale, et tala sai ära võetud. Jutuajamisest kaebajaga jäi tunnistajale mulje, et kaebaja ajab asja korda. Seega tuleneb ka tunnistajate T. Kiige ja A. Sule ütlustest, et hiljemalt 26.08.2006 pidi olema kaebajale selge, et autoga kõnnitee äärekivile sõitmise tagajärjel deformeerus põhjatala, mille tulemusel tekkis prefektuurile varaline kahju, millest omakorda tulenes kaebajale teavitamiskohustus. Sõidukilt eemaldati põhjatala OÜ-s Meedla. Tunnistaja Tanel Roilandi ütluste kohaselt tuli tal autoremondilukksepa praktika ajal politseiautolt tala ära võtta, kuna tala oli ühest otsast muljutud ja kõver, käis vastu summutit ja kolises. Seega kinnitavad ka T. Roilandi ütlused T. Kiige ja A. Sule ütlusi, et kaebaja poolt autoga kõnnitee äärekivile sõitmise tagajärjel sai politseiauto tehnilisi vigastusi, mis viitavad politseiprefektuurile varalise kahju tekkimisele. Politseiprefektuurile varalise kahju tekkimine on tõendatud ka AS Autoring klienditeenindaja tunnistaja Ago Lempu ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt on Nissan Primera ristitalal peal märgistuseks nool. Tala pannakse auto alla noolega auto sõidusuunas, teistpidi ei ole võimalik tala paigaldada. Selle tõttu saab järeldada, et tala on purunenud siis, kui auto liikus edasi, mitte tagurpidi. Tala deformeerumine võib mõjuda summutajale, kuna summutaja ja tala vahe on kusagil 5-10 cm. Kui tala on deformeerunud ülespoole, siis võib tala vastu summutajat käia. Kindlasti tekib kolin, kui tala on lahti ja käib vastu summutajat. Põhjakate on plastist ja see kaitseb mootorit tolmu ja väikeste kivide eest. Põhjakate ei ole mõeldud suurte löökide jaoks. Kogemuste põhjal võib öelda, et kruusatee ja kivid lõhuvad katte ruttu ära. Tunnistaja A. Lempu ütlustega on seega kummutatud kaebaja väide, et tala on katki sõidetud siis, kui auto on tagurdanud. Tunnistaja ütluste alusel saab järeldada, et võttes arvesse seda, kuidas tala autole paigaldatakse, pidi auto tala purunemise ajal liikuma edasi, mitte tagasi. Kaebaja ei tagurdanud, sõites kõnnitee äärekivile. Seega saab nii asitõendi vaatlusprotokollile kui tunnistaja A. Lempu ütlustele tuginedes järeldada, et tehniliselt on võimalik, et auto sai vigastusi 25.08.2006 kõnnitee äärekivile sõites. Seega on kummutatud kaebaja kahtlus vastustaja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli asjakohasusest. Politseiprefektuurile varalise kahju tekkimine on tõendatud ka Majandustalituse vanemspetsialisti 21.12.2006 aktiga, mille kohaselt on politseisõiduki Nissan Primera korralise tehnilise hoolduse käigus avastatud, et autolt on eemaldatud omavoliliselt mootori põhjakaitse ja deformeerunud on põhjatala. Nende detailide maksumus koos teenustasuga on 2398 krooni. Arve nr 100848018860 väljatrükiga on tõendatud politseiprefektuuri poolt varalise kahju kandmine seonduvalt AS Autoring 16.12.2006 arvega nr 5023234 – põhjakatte, tala ja töö eest. Kohus nõustus vastustajaga, et käskkirja seaduspärasuse hindamise aspektist ei ole oluline, millal vastustaja tegi kulutused seonduvalt kaebaja põhjustatud kahjuga. Kaebajat on karistatud kõige kergema karistuse, s.o noomitusega, seega on kaebajat karistatud süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele vastava karistusega. Kuna kaebajat on karistatud kõige kergemaliigilise karistusega, siis kaebaja vahetu ülema antud iseloomustus ei saa olla mõjutanud distsiplinaarmenetluse käiku. Kaebaja suhtes ei ole eiratud menetlusnõudeid. TDVS § 7 lg 1 esimese lause kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Kohus on osundanud 5 kaebaja poolt 28.12.2006 politseiprefektile antud ettekandele. Seega oli kaebajal sisuline võimalus kirjaliku seletuse andmiseks, mistõttu ei saa käskkiri olla sel motiivil õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. K.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et kaebaja otsene ülemus M. Soekarusk sai teada politseisõiduki põhjatala puudumisest 14.12.
15. J. Jõema ütlused kohtus tõendasid, et kui J. Jõema käis aprillis 2007 AS-s Autoring politseisõidukile tehnohooldust teostamas, siis oli sõidukil puudu põhjakaitse ning seda ei olnud võimalik paigaldada, kuna põhjakaitset AS Autoring laos ei olnud. K. Kalmus oli 25.08.2006 vastutav politseiametnik ning tema väitis kohtus, et talle sel päeval keegi liiklusõnnetusest ei teatanud, järelikult liiklusõnnetust ei toimunud. U. Kroon käis politseisõidukiga 18.10.2006 tehnohoolduses AS-s Autoring. U. Kroon ei tea, kuidas toimub info vahetus AS Autoring ja Lõuna Politseiprefektuuri vahel sõidukite remonti puudutavates küsimustes. R. Raup sai politseisõiduki enda kasutusse 01.12.2006, auto üleandmis-vastuvõtmisakti ei vormistatud. R. Raup väitis kohtus, et sõiduki põhjakaitse purunes tema kasutusajal. A. Sulg tunnistas kohtus ning on väitnud ka oma 09.01.2007 ettekandes, et politseisõiduki põhjatala puudumisest oli juttu Põlva politseimajas oktoobris pärast seda, kui sõiduk oli läbinud erakorralise remondi. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et kõik korrakaitsetalituse ametnikud Põlvas on teadlikud põhjatala deformeerumisest tekkinud vibratsioonist sõiduki kerele ning põhjatala eemaldamisest ja uue tala paigaldamise tellimisest, kuid M. Soekarusk ei tea sellest midagi, kuigi kohtus selgus, et politseisõidukite remondikohta saatmist organiseerib M. Soekarusk. Kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida kaebaja väidet, et sündmuskoha vaatlus on teostatud tegelikust sündmuskohast erineval kohal. Sündmuskoha vaatluse akti kohaselt on vaatlus teostatud Tuglase 5 maja ees, kaebaja teostas vasakule tagasipööret Tuglase 6 maja ees, sõites parempoolse esirattaga üle kõnnitee ääre, sündmuskoha vaatluse protokollis toodud kohast hoopis teisel kohal. J. Silla ütluste kohaselt teostas kaebaja parempööret ning J. Sild tegeles e-politseiga ning ei pannud tähele, kus täpselt kaebaja tagasipööret teostas. Jääb selgusetuks, miks kaasati sündmuskoha vaatlusele isik, kes ei oska öelda, kus täpselt kaebaja tagasipööret teostas. Kaebaja ja V. Zopi ütluste kohaselt teostas kaebaja vasakpööret ning mingit ebatavalist müra nad pärast seda ei kuulnud. Samuti on kõik autos viibinud ametnikud kohtus väitnud, et politseisõidukiga liiguti ettenähtud patrullimise kohta ning seal väljuti sõidukist; vahetult pärast kõnnitee äärest parempoolse rattaga ülesõitmist sõidukit ei peatatud. Kaebaja ei ole liiklusõnnetust tekitanud ning seetõttu ei olnud tal ka kohustust teavitada otsest ülemust ja juhtimiskeskust. Kaebaja on staažikas juht ning oleks aru saanud, kui üle kõnniteeääre sõitmisel oleks sõidukile tekkinud vigastusi. T. Kiik väitis kohtus, et OÜ Meedla remondikohas selgus, et politseisõiduki põhjatala oli juhipoolsest otsast kinnitustest lahti. T. Roiland väitis kohtus, et tala oli deformeerunud, kuid poltidega siiski mõlemast otsast kinni. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et politseisõidukite üleandmine vahetuste vahetumisel ei toimunud üleandmis-vastuvõtu aktiga. Seega võis sõiduki põhjatala olla deformeerunud enne 25.08.2007, kui kaebaja üle kõnnitee serva sõitis. Kaebaja tugines T. Kiige kohtus antud ütlustele (põhjatala oli lahti rebenenud juhi poolsest küljest) kui väitis, et põhjatala on katki sõidetud tagurdades. Kohtus põhjatala vaatlusel sai 6 kaebaja teha sellise järelduse, sest kui põhjatala oli lahti rebenenud juhipoolest küljest, siis tala vigastused viitasid selgelt sellele, et vigastused said tekkida sõiduki tagurdamisega. Tunnistaja A. Lempu väitis, et põhjatala paigaldatakse sõidukile noolega sõidusuunas, kuid kuna kinnitused on mõlemas otsas ühesugused, võib tala paigaldada ükskõik mispidi. Tunnistaja R. Raup väitis, et tema sõitis metsateel sõiduki põhjakatte katki ning teavitas sellest ka oma otsest ülemust. Seega oli vastustajale teada, et põhjakate purunes R. Rauba poolt sõiduki kasutamise ajal. Vastustaja on pahatahtlikult pannud kaebajale süüks põhjatala ja põhjakatte lõhkumise. Ka ei selgunud kohtus, kas R. Rauba poolt põhjakaitse katkisõitmise fakt on politseis registreeritud liiklusõnnetusena, millega tekitati politseiprefektuurile kahju.
16. Lõuna Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud käskkiri seaduslik ja põhjendatud. Apellant on tõendite kogumist välja rebinud üksikud fragmendid, samas eirates tõendite tervikut, nende ajalist ja faktoloogilist loogikat. Asjassepuutumatu on asjaolu, kas
17. a kevadel, s.o peaaegu aasta pärast vaidlusalust sündmust, oli sõidukil põhjakaitse või mitte. Sõidukil oli põhja all kaks tehnilist vigastust: kahjustatud oli põhjakaitse (põhjakate) mootori all ja põhjatala (ristitala). Kohus on järeldanud, et põhjakatte purunemine viidatud liiklusavarii käigus ei ole tõendatud, kuid tõendatud on põhjatala kahjustamine. Apellandi väide, et kui K. Kalmusele liiklusavariist ei teatatud, siis avariid ei toimunud, on eksitav. Kaebaja oli ise isikuks, kes pidi avariist teatama, kuid ei teinud seda. Arusaamatuks jääb, kuidas U. Krooni ja R. Rauba väited tõendavad apellandi versioone, sest U. Kroon ei saanud teada sõiduki avariilistest vigastustest ega saanud neist teatada ka oma vahetule ülemusele. Asjas pole tähtsust, kas sõiduki üleandmisel R. Raubale vormistati üleandmisakt, kuna temale vormistati sõiduki kasutamise volikiri, vaidlusalune avarii toimus aga palju varem – 25.08.2006, ja R. Rauba poolt sõiduki kasutamisel purunes sinna paigaldatud uus põhjakate, mitte põhjatala. A. Sulg on väitnud, et Põlva politseimajas oli juttu põhjatala puudumisest, kuid A. Sulg ei ole väitnud, et kaebaja või keegi politseinikest oleks põhjatala kahjustamisest informeerinud ülemusi vastavalt kehtivale korrale. Väär on apellandi väide, et M. Soekarusk organiseerib sõiduki saatmist remondikohta. Sõiduki tehnilisse hooldusse viimine toimub vastavalt läbitud kilometraažile ja kuidas olekski saanud M. Soekarusk avariist teisiti teada, kui avarii tekitanud K.T. käest. Tunnistaja T. Kiik on kinnitanud, et kaebaja lubas avariist vahetut ülemust ise teavitada ja oli kaebaja nõuetekohases käitumises heausklikult veendunud. Apellandi väide, et sündmuskoht on valesti fikseeritud, ei vasta tegelikkusele. Tunnistaja J. Sild on 24.05.2007 istungil kinnitanud, et fotodel kohtutoimikus on tegemist sama kohaga. Tunnistaja ei mäleta muusika mängimist või politseiraadio töötamist avarii ajal. Väide, et tunnistaja ei märganud avariikohta, kuna tegeles e-politseiga, ei ole tõene, kuna kohtuistungil pole tunnistaja seda väitnud. Tunnistaja on kinnitanud, et avarii oli “…minu jaoks ootamatu, olin üllatunud, oli kuulda, et midagi läks põhja alla. Ma tundsin lööki, ka kaasnes mingi heli, ei oska seda kirjeldada….” Tunnistaja on kinnitanud, et sõiduk läks äärekivile kõrvalistuja poolse esirattaga ja auto põhi läks sinna vastu, mis ühtib teiste tunnistajate ütlustega. Üksikute ebatäpsuste väljarebimine tunnistaja ütluste kontekstist ei tõenda vastupidist tunnistaja ütlustele ja kohtu tuvastatule. Tunnistaja T. Kiik ei ole väitnud, et põhjatala oli juhipoolsest otsast kinnitusest lahti. T. Kiik on kinnitanud 19.04.2007 istungil, et vasaku esiratta juurest tuli kõva kolinat. OÜ-s Meedla kinnitas remondimees, et põhja all on kaitsetala katki. Lisaks on tunnistaja kinnitanud, et “…ma ei vaadanud auto alla, see tala, mis ära võeti, oli eespool otsas.” Tunnistaja A. Lempu ütlustega on tõendatud, et tala deformeerumisel võis tekkida kolin, kuna see käis vastu summutajat. Kuidas see kajastub salongis, sõltub sõiduki kiirusest, tee ebatasasustest. On selge, et kui tala üks ots on lahtine ja vibreerib, siis avaldub vibratsioon ka tala teises otsas 7 vibratsiooniga vastu sõiduki põhja, mis on põhjale lähemal või selle vastu. Juba seetõttu on mõistetav, et tala võis olla lahti ja rohkem deformeerunud kaassõitja poolsest küljest, kuid vibratsioon ja kolin avaldus tala teisest otsas, mis oli vastu sõiduki põhja. Kohus on õigesti järeldanud asitõendi vaatluse ja tunnistaja A. Lempu ütluste tulemusena, et kaebaja väited, nagu oleks tala purunenud sõiduki tagurdamisel, on kummutatud. Põhjatala ei ole võimalik paigaldada sõidukile ükskõik millises suunas, vaid vastavalt märgistusele ja kinnitustele. Tala ei saanud puruneda enne 25.08.2007, kuna selle kohta puuduvad igasugused tõendid – objektiivsed asjaolud ja tunnistajate ütlused. Asjaolu, kas sõiduki üleandmine toimus aktide alusel, ei oma sisulist tähtsust. Väär on kaebaja väide, et pärast kõnnitee äärekivist ülesõitmist ei olnud ebaharilikku müra ning sõidukil puudusid vigastused. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk sõitis esirattaga üle kõnnitee äärekivi ja vajus autokere keskosaga järsult vastu kõnniteed ja äärekive. V. Zopi ja J. Silla ettekannetest nähtuvalt tekkis sõidukis viibinud isikutel kahtlus sõidukil tehniliste vigastuste võimalikkuses, mille kontrollimiseks nad sõidukist väljusid. Mõistetavalt pidi sellise käitumise põhjustama auto ebatavaline käitumine, müra, takistused jms asjaolud. Politseiametnike eelkirjeldatud käitumisest nähtub üheselt, et tavakohasest ettenägelikkuse määrast ja oma kogemustest lähtuvalt võis sõidukil eeldada tehniliste vigastuste tekkimist. Inimese silmade asetus võimaldab auto alla vaadata pea peal seistes või ühe silmaga, kui põsk vastu maad suruda. Vaadeldaval kohal oli maapind kaetud killustikuga ja selline protseduur välistatud. Asjaosalistel ei olnud võimalik kasutada valgustust, peegleid ega muid tehnilisi abivahendeid. Sõiduki põhja tegelikku tehnilist seisundit on võimalik kontrollida vastavate tehniliste seadmetega remonditöökoja kanalil. Kuna juht ja kaassõitjad pidasid vajalikuks sõidukit liiklusõnnetuse järgselt kontrollida, kuid see ei olnud vajalikul määral võimalik, pidanuks kaebaja sõiduki juhina, sõltumata asjaolust, kas autol on nähtavaid vigastusi või mitte, teavitama juhtimiskeskust või vahetut ülemust liiklusõnnetusest. Juba eeltoodu tõttu ei käitunud kaebaja juhina ja politseinikuna mõistlikult. Politseinikele on viidatud olukorras ametkondlike õigusaktidega mõistliku käitumise määr täpselt reglementeeritud, mistõttu puudub vajadus aruteluks vahetu ülemuse teavitamiskohustusest. Kuna avariilise politseisõiduki kohta 21.12.2006 koostatud aktist nähtuvalt on deformeerunud põhjakate ja eemaldatud põhjatala, tekitati AS Autoring hinnakalkulatsiooni kohaselt Lõuna Politseiprefektuurile varaline kahju 2398 krooni väärtuses. Järelikult põhjustas kaebaja LE § 2 p 23 kohaselt liiklusõnnetuse, mitte tavapärase liiklusmanöövri. Kohatu on kaebaja viide vajadusele registreerida liiklusõnnetusena R. Rauba poolt sõiduki põhjakaitse võimalik kahjustamine, kuna põhjakaitse kahjustamine võib toimuda ka kruusasel või ebatasasel teel sõitmisel ilma liiklusavariitagi. Vanemkonstaabel T. Kiik, kes on asjas erapooletu isik, on kinnitanud, et kaebaja, andes sõiduki üle järgmisele vahetusele, väitis vahetuse ajal kivile otsa sõitmist ja kolinat sõiduki põhjal all. T. Kiige seletust kinnitab ettekandes vanemkonstaabel A. Sulg. Sõiduki liikumine 25.08.2006 kella 20 ja 22 vahel Põlvast Himmastesse OÜ Meedla töökotta on fikseeritud ka politseisõidukite GPRS jälgimissüsteemiga ja salvestatud politseiandmebaasis KAIRI. Kuna asjaoludest nähtuvalt on ajalises järgnevuses ja põhjuslikus seoses kaebaja poolt sõiduki juhtimine, liiklusõnnetuse tekitamine ja kahjulik tagajärg tehniliste vigastustena sõidukile, on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja seletuse usaldusväärsuses. Kaebaja on rikkunud politseiametnikule kui kolleegile eetilistest nõuetest tulenevat aususkohustust. Kuna puuduvad asjaolud, mille põhjal võiks põhjendatult arvata sõidukile vigastuste tekitamist teiste isikute poolt teistsugustel asjaoludel, siis on usutav kaebaja õigusvastane käitumine. Distsiplinaarjuurdluse läbiviija on teostanud sündmuskoha vaatluse, mille juures kasutati liiklusõnnetuses osalenud politseisõidukit. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on vaatluse tulemused dokumenteeritud. Vaatluse protokollis ja lisatud fotodel on fikseeritud sõiduki parempoolse esiotsa põhja kõrgus ja kõnnitee äärekivide kõrgus. Vajadus täiendavate 8 erialaspetsialistide kaasamiseks puudus. Distsiplinaarjuurdluse läbiviijal on õigus iseseisvalt otsustada, milliseid toiminguid ta juurdluse käigus kasutab. Vaatlust võib teostada ka ilma eksperdita. Menetlusosalise puudumine ei välista toimingu läbiviimist. Vaatlusest nähtuvalt oli kõnnitee samal kõrgusel või isegi kõrgemal sõiduki põhjast. Kõnnitee oli langusega sõidusuunas. Juhul, kui kaebajal on tekkinud kahtlus, et tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, siis oli võimalik kohtult taotleda uue vaatluse korraldamist. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks vaatluse ebaseaduslikkus või ebaobjektiivsus. Püüdes välistada kaebaja kahtlusi auto kahjustamise osas töökaaslaste poolt, kirjutasid 05.02.2007 ettekande patrullitalituse komissar A. Turba, konstaabel A. Mägi, konstaabel M. Morel ja vanemkonstaabel A. Sulg, kes kõik välistasid sõiduki kahjustamise nende poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. oktoobri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et apellandi ülem M. Soekarusk sai teada politseisõiduki põhjatala puudumisest enne
20. detsembril
21. M. Soekarusk on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et
22. detsembril 2006 sai ta R. Raubalt teada toimunud juhtumist. Tema ei ole sellest kuulnud
23. oktoobril 2006 suitsuruumis nagu väidab apellant. Apellant ei ole esitanud ka tõendeid, mis annaksid alust väita, et M. Soekarusk sai toimunud intsidendist juba varem teada. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda tunnistaja M. Soekaruski ütluste õigsuses. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et asjassepuutumatu on asjaolu, kas
24. a kevadel oli sõidukil olemas põhjakaitse. Kuna halduskohus kogutud tõendite alusel jõudis järeldusele, et põhjakaitse purunemine liiklusavarii käigus ei ole tõendamist leidnud, vaid tõendatud on ainult põhjatala kahjustamine, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas 2007.a aprillis oli sõidukil olemas põhjakaitse või mitte. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et kuna K. Kalmus väitis kohtuistungil, et temale, kes oli vastutav poliseiametnik
25. augustil 2006 keegi avariist ei teatanud, siis järelikult liiklusavariid ei toimunudki. Apellant isikuna kes sooritas liiklusavarii, pidi sellest tunnistajat informeerima. Tunnistaja K. Kalmuse informeerimata jätmine ja tema mitteteadmine liiklusavariist ei anna kindlasti alust väita, et reaalselt liiklusõnnetust ei toimunud. Kohtuotsuses tuvastatut ei muuda asjaolu, et sõiduki põhjakaitse purunes
26. detsembril 2006, kui sõiduauto oli R. Rauba käsutuses. Kuna halduskohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud apellandi süü sõiduki põhjakaitse purunemises, siis ei oma see asjaolu tähendust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi apellatsioonkaebuses toodud väitega, et sündmuskoha vaatlus on toimunud kohas, kus liiklusõnnetust ei toimunud. Selline väide on vastuolus tunnistaja J. Silla ütlustega, kes on kohtuistungil kinnitanud, et tegemist on sama kohaga. Tunnistaja ei ole väitnud, et tegeles liiklusõnnetuse toimumise ajal e-politseiga. J. Sild on kinnitanud, et sõiduk läks äärekivile kõrvalistuja poolse esirattaga ja auto põhi läks vastu äärekivi. Sellised ütlused on kooskõlas ka teiste tunnistajate ütlustega. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda tunnistaja J. Silla ütluste tõepärasuses. Ainuüksi üksikute ebatäpsuste esinemine tunnistaja ütlustes ei anna veel alust kahelda tunnistaja ütluste 9 usaldusväärsuses tervikuna. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et toimunust on möödunud juba küllalt pikk aeg ja tunnistaja ei pruugi enam juhtunut täpselt mäletada. Nõustuda ei saa apellandi apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et ta ei peatanud sõidukit vahetult pärast kõnnitee äärest parempoolse rattaga ülesõitmist. Tunnistajad V. Zopp ja J. Sild on ettekannetes kinnitanud, et pärast kõnniteekivist ülesõitmist nad väljusid autost, et kindlaks teha võimalikke tekkinud vigastusi. Kuna visuaalselt midagi märgata ei olnud, siis jätkasid nad sõitu. Samas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et visuaalselt ei olnud neil võimalik tuvastada tekkinud vigastusi, mis asusid sõiduki põhja all. Apellant on ka väitnud, et kuna ta ei saanud aru, et sõidukil tekkis pärast üle äärekivi sõitmist mingeid vigastusi, siis ei pidanud ta vajalikuks informeerida otsest ülemust ja juhtimiskeskust. Sellised väited on vastuolus tunnistaja T. Kiigu ütlustega. T. Kiik on kinnitanud, et apellant, andes sõiduki üle järgmisele vahetusele, väitis, et oli vahetuse ajal sõitnud otsa kivile ja sõiduki põhja all on kolin. Apellant kinnitas talle, et informeerib sellest ka ülemusi. T. Kiigu ütlusi kinnitab ka A. Sulg. Nad sõitsid Himmastesse OÜ Meedla töökotta, mis on fikseeritud politseisõidukite GPRS jälgimissüsteemiga ja salvestatud politseiandmebaasis KAIRI. OÜ-s Meedla kinnitas remondimees, et põhja kaitsetala on katki. Tunnistaja T. Kiik ei ole väitnud, et põhjatala oli juhipoolsest otsast kinnitusest lahti nagu väidab apellant. Tunnistaja T. Kiik on kinnitanud, et tema auto alla ei vaadanud, kuid tala, mis ära võeti, oli eespool otsas. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et põhjatala võis olla deformeerunud juba enne
27. augustit
29. veebruaril 2007 koostatud ettekannetes A. Turba, A. Mägi, M. Morel ja A. Sulg kinnitasid, et nende poolt ei ole sõidukile kahjustusi tekitatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ettekannete usaldusvääruses. A. Turba ja A. Sulg kinnitasid ettekannetes toodud ka kohtuistungil Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et põhjatala vigastused viitavad sellele, et vigastused on tekkinud tagurdamisega. Tunnistaja A. Lempu on oma ütlustes välistanud võimaluse, et põhjatala oleks purunenud tagurdamise tulemusena. Tala paigaldatakse auto alla noolega sõidusuunas, teisipidi ei ole võimalik tala paigaldada. Selle tõttu saab järeldada, et tala on purunenud siis, kui auto liikus sõidusuunas, mitte tagurpidi. Seega on ümber lükatud apellandi väide, et tala võis paigaldada ükskõik mispidi. Ringkonnakohtu arvates ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et sõiduki põhjakate purunes R. Rauba poolt auto kasutamisel. Kuna halduskohus on leidnud, et pole tõendatud apellandi süü auto põhjakatte purunemises, siis ei oma tähtsust ka asjaolu, kas see on politseis registreeritud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 10 Agu Timmi