Obsah (9)

§ 106§ 55§ 101§ 103§ 68§ 154§ 74§ 65§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-01-244 Tsiviilasi Eesti Vabariig

§ 106lg 2 ja 3 alusel.

Tartu Maakohtu 27.02.2007 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning pankrotihalduril keelati pankrotivara arvelt kõik väljamaksed jaotusettepaneku alusel kuni Eesti Vabariigi poolt esitatud hagis kohtuotsuse jõustumiseni. Pankrotihaldur teatas 07.06.2007 hageja esindajale, et on teinud pankrotivara arvelt järgmisi väljamakseid:

1. 02.04.2007 on 27 500 000 krooni välja makstud J. Ginterile nõude osaliseks rahuldamiseks;
2. 03.04.2007 on 590 000 krooni välja makstud advokaadibüroole Sorainen Law Offices õigusabi eest haldusasjas nr 3-04-180;
3. 12.04.2007 on 53 446.90 krooni välja makstud OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo menetluskulude katteks. Seega on haldur pankrotipesasse laekunud 30 000 000 kroonist käesolevaks ajaks välja maksnud 28 143 446 krooni ehk 93,81% olemasolevast rahast. Haldur on seda teinud koheselt pärast Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-28-07 tehtud määrust, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2006 määrus ja Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrus pankrotivaraga tehingute ja toimingute keelustamiseks. Haldur on teinud väljamakse vaidlustatud võlausaldaja nõude alusel, mille suhtes Eesti Vabariik on arvamusel, et tegemist on võltsitud andmetel põhineva nõudega

§ 106lg 2 tähenduses.

2 Eesti Vabariik (Maksu- ja tolliameti kaudu) esitas maakohtule taotluse AS Boliden (pankrotis) pankrotihaldur M. Sikuti vabastamiseks ja uue halduri nimetamiseks. Taotluse kohaselt ei pea Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduri M. Sikuti jätkamist haldurina võimalikuks, sest halduri kirjeldatud tegevus kahjustab nii võlgniku kui ka Eesti Vabariigi kui võlausaldaja huve. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kui võlausaldaja arvates ei ole haldur

§ 55

lg 1 ja 2, lg 3 p 1 toodud kohustusi pikema aja jooksul täitnud ja on tegutsenud erapoolikult ning selgelt kallutatult võlausaldaja J. Ginteri huvides, rikkudes seejuures haldurile seadusega pandud kohustusi. Pankrotihaldur ei ole kontrollinud nõuet piisava ja vajaliku hoolsuse ja põhjalikkusega ning on eiranud elementaarseid seaduse nõudeid J. Ginteri nõude tunnustamisel. Pankrotihaldur on tunnustanud võlausaldaja nõuet ilma igasuguste raamatupidamise alusdokumentideta, rikkudes sellise tegevusega

§-s 94 toodud nõudeid. Haldur on J. Ginteri dokumendid vastu võtnud ja pole pidanud vajalikuks neis esinevaid ilmselgeid puudusi kõrvaldada. Seetõttu ei ole nõude olemasolu sisuliselt kontrollitud, sest vastavad alusdokumendid puuduvad. Samasuguse kohustuse nõude kontrollimiseks nõuete kaitsmisel paneb haldurile

§ 101

lg 1.

§ 103

lg 1 kohaselt on haldur kohustatud nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaidlema, kui selleks on alust. Samas ei ole haldur, vaatamata ilmselgelt selliste tunnuste olemasolule, nõuet teadlikult vaidlustanud. Võlausaldaja arvates oli see otseselt tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-04-180 tehtud otsusega, milles anti hinnang J. Ginteri poolt esitatud nõudele kui kahju hüvitamise nõude ühele osale. Kohus pidas nõuet põhjendamatuks. Vähemalt pärast haldusasjas nr 3-04-180 otsuse jõustumist oleks haldur pidanud vaidlustama nõude

§ 106lg 2 ja 3 alusel, tuginedes viidatud kohtuotsusele, kuid haldur seda ei teinud.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et haldur keeldus pärast haldusasjas nr 3-04-180 kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid Eesti Vabariigi taotluse alusel kokku kutsumast võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekut, mida kinnitavad pankrotimenetluse ja Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-07-1944 toimikus olevad dokumendid. Sellega on pankrotihaldur selgelt näidanud erapoolikut ja J. Ginterit soosivat ja tema alusetut nõuet kaitsvat suhtumist. Selline käitumine on vastuolus

§ 55lg-tes 1 ja 2 toodud halduri kohustustega.

Haldur ei ole ka suutnud vastata Eesti Vabariigi küsimustele, mille alusel ta sellises olukorras J. Ginteri nõuet tunnustas. Haldur on eiranud Tartu Maakohtu 27.02.2007 hagi tagamise määrust ja on teinud pooleliolevas kohtuvaidluses vaidlustatud nõude alusel teadlikult põhjendamatuid väljamakseid. Nagu ilmneb eespool esitatud faktilistest asjaoludest, on haldur ka pärast Tartu Maakohtu 27.02.2007 määrust hagi tagamiseks otsustanud teha väljamakseid pankrotivarast, sõltumata J.Ginteri nõude vaidlustamisest ja pooleliolevast vaidlusest. Isegi siis, kui lähtuda eeldusest, et haldur ei olnud 02.04.2007 pärast Riigikohtu lahendit hagi tagamisest teadlik, oleks tulnud eelnevalt veenduda õiguslike takistuste puudumisest väljamaksete tegemiseks. Tähelepanuväärne on seejuures, et hagi tagamise olemasolu võimalusele viitas ka Riigikohus. Väljamaksete tegemise õigus puudus halduril sõltumata sellest, kas hagi oli tagatud või mitte. Pooleliolevas kohtuvaidluses, mis on seotud nii suure rahalise nõudega, loob väljamaksete tegemine pankrotivara arvelt vaidlustatud nõude alusel olukorra, kus kohtuotsuse hilisemaks täitmiseks hagi rahuldamise korral tuleb väljamakstud raha hakata J. Ginterilt tagasi nõudma. See on aga pankrotimenetlusele koormav ja toob kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi ning välistatud ei ole ka nõude rahuldamise võimatus. Tähelepanuväärsed on olukorras, kus haldur pidas vajalikus kiirustades asuda väljamakseid tegema ilma, et ta piisavalt kontrolliks kõiki olulisi ja tähtsust omavaid asjaolusid, kaks fakti: 3

1. a)haldur ei teinud väljamaksed Eesti Vabariigile kui võlausaldajale, kelle nõude üle ei toimu vaidlust;
2. b)haldusasjas nr 3-04-180 ei esitanud Bolideni esindaja vandeadvokaat C. Ginter taotlust õigusabikulude hüvitamiseks põhjendusega, et kulutused õigusabile puuduvad. Ometi on hilisemalt sellekohane väljamakse summas 590 000 krooni advokaadibüroole tehtud. Vastustajal on alust arvata, et väljamakse tegemiseks on alles hilisemalt sõlmitud sellekohane leping. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) väitel oli pankrotihaldur tegelikult tulenevalt pankrotimenetlusega seonduvast teabevahetusest Tartu Maakohtu 27.02.2007 määrusest teadlik hiljemalt alates aprillikuust ning on sellest teavitanud ka võlausaldajat J. Ginterit. Vastustaja ei pea ka juhuslikuks asjaolu, et J. Ginteri poolt tingitud kutsete mittevastuvõtmisest oma elukoha aadressil korduvalt asja sisuline arutamine edasi lükkus. Nii ei toimunud kohtuistungit, mis oli määratud 17.04.2007 ja 03.05.2007. Vastustaja arvates on ilmne, et mõlemad menetlusosalised olid huvitatud pankrotivarast tehtud väljamaksete varjamisest hageja ja kohtu eest võimalikult pikka aega olukorras, kus kaevatava kohtumääruse alusel olid kõik väljamaksed jaotusettepaneku alusel keelatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas hagimenetluses. Tartu Maakohus vabastas 12.09.2007 määrusega pankrotihalduri M. Sikuti AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ja määras AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduriks Toomas Saarma. Määruse kohaselt tuleb taotlus rahuldada, kuna taotlus on piisavalt põhjendanud ja kohus ei pidanud vajalikuks seda uuesti põhjendada. Taotluses toodud asjaolude alusel on põhjendatud pankrotihaldur M. Sikut vabastada ja nimetada uus pankrotihaldur.

§ 68

lg 2 kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED AS Boliden (pankrotis) pankrotihaldur Mart Sikut taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 12.09.2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) taotlus pankrotihalduri vabastamiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub pankrotihalduri vabastamiseks õiguslik alus. Pankrotihaldur on teinud tööd seaduse nõuetele vastavalt ning lähtunud nii võlausaldajate kui võlgniku huvidest, eelistamata üht või teist isikut. Kohus on halduri vabastanud lähtuvalt väikevõlausaldaja taotlusest, andmata seejuures pankrotihaldurile või suurvõlausaldajale võimalust esitada oma vastuväiteid. Lisaks ei ole kohus kaevatavas määruses võtnud seisukohta ega taganud pankrotihaldurile tasu tema poolt juba tehtud töö eest; 2) on paljasõnaline etteheide pankrotihalduri erapoolikult tegutsemise kohta, kuna ta väidetavalt ei kontrollinud

1. a piisavalt võlausaldaja J. Ginteri nõuet. Viidatud etteheide on esitatud 6-aastase viivitusega. Pärast nõuete kaitsmist ja kinnitamist ei saa pankrotihaldur jooksvalt ja suvaliselt nõude põhjendatust uuesti hinnata. Maksu- ja Tolliamet oli kaasatud 4 pankrotimenetlusse juba
2. a. Kui esinenuksid väidetavad puudused, tulnuks neile tähelepanu juhtida juba siis; 3) on alusetu etteheide Tartu Maakohtu 27.02.2007 määruse mittetäitmise kohta, kuna kohtumäärust haldurile ei saadetud. Arvestades asjaolu, et Eesti Vabariigi nõue oli väljamaksete tegemise ajal ja on ka käesoleval ajal tagatud rahaliste vahendite olemasoluga (pankrotipesas on ca 2,1 milj krooni), ei rikkunud jaotusettepaneku alusel tehtud väljamaksed mitte kuidagi hageja õigusi. Vastava nõusoleku saamisel suurimalt võlausaldajalt J. Ginterilt on pankrotihaldur avaldanud selget soovi kanda Eesti Vabariigile üle tema kogu nõudele vastav summa, kuid Eesti Vabariik on võla vastuvõtmisest keeldunud; 4) on rikutud pankrotihalduri ja võlausaldajate õigust olla teadlik asja arutamisest ning menetluses osaleda. Ei Tartu Maakohus ega ka võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei teavitanud pankrotihaldurit esitatud taotlusest ega andnud haldurile ega suurvõlausaldajale võimalust avaldada oma seisukohti taotluse ja halduri tegevuse seaduslikkuse kohta. Halduri tagasikutsumine tagaselja on lubamatu ning rikub tsiviilkohtumenetluse keskseid aluspõhimõtteid; 5) on rikutud kohtumääruse motiveerimiskohustust. Kohtumäärus on täielikult põhjendamata, millega on oluliselt rikutud TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatut. Määrusest ei selgu, millised konkreetsed rikkumised kohus AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduri tegevuses tuvastas või milliseid konkreetseid ülesandeid haldur ei täitnud üldse või täitis mittenõuetekohaselt ega ka seda, millal nimetatud minetused toime pandi. Kohtumäärus on tehtud ainult poole oletuste alusel ja tõendeid uurimata. Riigikohus on oma erinevates otsustes korduvalt osundanud TsMS § 465 lg 2 p 8 rikkumistele kohtute poolt ja leidnud, et kohtumääruses põhjenduste puudumine on oluline menetlusnormide rikkumine (vt nr 3-2-1-24-07; nr 3-2-1-139-06; nr 3-2-1-126-06); 6) on tekitatud pankrotihaldurile varalist kahju. Pankrotihalduri tegevuse tagajärjel on pankrotipessa võidetud tagasi ca 40 000 000 krooni, mis on Eesti õiguspraktikas suhteliselt haruldane. Justiitsiministri käskkirjaga nr 71 18.12.2003 kehtestud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 4 lg 3 alusel on AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduril õigus pankrotihalduri tasule summas 1 850 000 krooni. Kohus vabastas pankrotihalduri ja määras uue halduri jättes varasema halduri ilma igasuguse tasuta juba tehtud töö eest; 7) on lahendatud teist kohtuasja puudutav vaidlus, kaasamata sealseid menetlusosalisi. Kuna Tartu Maakohus ei ole ise kohtu põhjendusi esitanud, vaid on kiitnud motiveerimatult võlausaldaja taotluses esitatud paljasõnalisi väiteid, siis on kohus sekkunud teise, Tartu Maakohtus lahendamist ootava, tsiviilasja menetluse käiku. Kohtus on lahendamisel tsiviilasi nr 2-07-1944 Maksu-ja Tolliameti nõudes J. Ginteri vastu nõude vaidlustamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole haldur teadlikult kontrollinud võlausaldaja J. Ginteri nõuet, mille kohta puuduvad igasugused alusdokumendid. Haldur on jätnud täitmata

§ 55lg 2 kohase halduri hoolsuskohustuse.

Pankrotihaldur on J. Ginteri nõuet tunnustanud järgmiste dokumentide alusel: - 10.03.2001 esitatud J. Ginteri nõudeavaldus summas 55 442 634 krooni, millele on lisatud ainult väidetava laenulepingu fotoärakiri; - 31.01.1998 sõlmitud laenuleping AS-i Boliden ja J. Ginteri vahel, milles nähakse ette laenu tagastamise kohustus 01.01.

1. Laenulepingu kohaselt on J. Ginter AS Boliden nimel võtnud 5 täitmiseks kohustused erinevate mootorikütuste ja riigimaksude eest tasumiseks, transporditeenuste ja advokaadibüroo Heta õigusabi eest tasumiseks. Ühtegi alusdokumenti, millest väidetavad rahalised kohustused tulenevad, lepingule lisatud ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 otsusest tulenevalt on oluline, et kohus jättis rahuldamata AS Boliden (pankrotis) kaebuse osas, mis puudutas J. Ginteri poolt väidetavat laenude andmist AS-le Boliden (pankrotis) ja viimase nimel kohustuste täitmist kolmandate isikute ees kokku koos viivistega summas 55 442 634 krooni. Kohus leidis, et selles osas on kaebus tõendamata ja põhjendamatu. Seega tuvastas kohus J. Ginteri nõude, mille viimane oli esitanud AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses ja mis oli tunnustamist leidnud nõuete kaitsmise koosolekul 11.06.2001, tõendamatuse. Võlgnik ega ka võlausaldaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid kinnitanud võlgniku kohustuse olemasolu J. Ginteri ees. J.Ginteri nõue põhines võltsitud andmetel; 2) on ebaõige väide, et vastustaja on asunud nõuet vaidlustama 6-aastase viivitusega. Maksu- ja Tolliamet on nõude põhjendamatusele viidanud alates AS Boliden (pankrotis) poolt Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõude esitamisest 24.04.
2. Kuna poolte vahel on eelnevalt olnud kohtuvaidlus, mis on hõlmanud ka J.Ginteri kui võlausaldaja nõude olemasolu kontrolli, siis ei olnud otstarbekas ja põhjendatud nõude tunnustamist vaidlustada enne kahju hüvitamise nõude lahendamist; 3) on ebaõige väide, et Eesti Vabariigi nõude väljamaksmiseks on pankrotipesas raha olemas ja võlausaldaja keeldub põhjendamatult raha vastu võtmast. Pankrotimenetluse üks põhieesmärke on võlgniku täitmata kohustuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Samas ei või see toimuda võlgnikku kahjustaval viisil. Antud juhul on haldur kunstlikult ja teadlikult loonud olukorra, kus võlgniku huve on oluliselt kahjustatud põhjendamatu nõude tunnustamise näol summas ca 55 miljonit krooni. Seega on haldur kahjustanud võlgniku varalist seisundit ja tema õigusi. Pankrotimenetluse toimimise üks põhiprintsiipe on kohtu ja võlausaldajate järelevalve halduri tegevuse seaduslikkuse üle. Haldur vastutab oma kohustuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest. Seda sõltumata sellest, kas pankrotivarast piisab nõuete rahuldamiseks või mitte; 4) on haldur pankrotimenetluses järjepidevalt rikkunud pankrotiseaduse nõudeid ja tegutsenud põhjendamatult nn suurvõlausaldaja huvides. Pankrotihaldur on teadlikult eiranud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks pärast Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 otsuse jõustumist (olukorras, kus oli ilmne, et J. Ginteri nõue on tõendamata ja haldur ise ei pidanud vajalikuks nõude põhjendatust enam kontrollida). Pankrotihaldur eiras Tartu Maakohtu 27.02.2007 määrust, millega kohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlusel tagas hagi ja keelas pankrotivarast kõikide väljamaksete tegemise kuni J. Ginteri nõude tunnustamise vastu esitatud hagi läbivaatamiseni ja kohtuotsuse jõustumiseni nimetatud tsiviilasjas. Pankrotihaldur rikkus tal lasuvaid kohustusi ning teostas 02.04.2007 ja 03.04.2007 väljamaksed pankrotivara arvelt J. Ginterile summas 27,5 miljonit krooni ja advokaadibüroole Sorainen Law Offices summas 590 000 krooni. 12.04.2007 tehti väljamakse haldurile kuuluvale advokaadibüroole summas 53 446.90 krooni. Seega rikkus haldur teadlikult nii oma hoolsuskohustust kui ka kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõusid, mille eesmärk oli välistada alusetute väljamaksete tegemine. Täiesti kohatud on halduri ennastõigustavad etteheited Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kui võlausaldajale, kes väidetavalt oleks pidanud justkui haldurit ette informeerima hagi tagamisest ning ka hilisemast kohtumäärusest; 6 5) on asjakohatu väide, et haldur teostas väljamakse varasemalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel.

§ 106

lg 1 ja 2 kohaselt loetakse vaidlustatud nõue tunnustatuks alles siis, kui kohus on seda tunnustanud jõustunud kohtuotsusega. Sama mõtet kannavad

§-d 143 lg 2 ja 3, mille kohasel saab jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks esitada vaid pärast nõuete üle toimunud vaidluste lahendamist. Antud juhul on haldur otseselt neid põhimõtteid rikkunud. Haldur ei ole isegi siis, kui ta väidetavalt sai teada hagi tagamise kohtumäärusest, teinud enam kui nelja kuu jooksul ühtegi toimingut kohtumääruse nn tagasitäitmiseks ja pole teinud ühtegi katset eelnevalt alusetult väljamakstud raha pankrotipesasse tagasi nõuda. Haldur varjas kaks kuud J. Ginteri nõude väljamaksmist ja muude kulutuste tegemist pankrotivara arvelt. Eeltoodu alusel on kohatud ja paljasõnaliselt ennastõigustavad halduri selgitused, et ta on käitunud seaduse kohaselt ning saanud kohtult loa nõude väljamaksmiseks. Pankrotihaldur on teinud J. Ginteri vaidlustatud nõude väljamakse, eirates ka

§ 154lg 2 ja 74 lg 7 sätteid.

Haldur pidi enne väljamaksete tegemist jaotusettepaneku alusel (jättes siinkohal eespool käsitletud asjaolud kõrvale) omama selleks pankrotitoimkonna nõusolekut.

§ 74

lg 7 kohaselt täidab pankrotitoimkonna puudumisel tema ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. Järelikult on AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks pankrotivara arvelt vajalik kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosolek, mida haldur ei ole enne väljamakse tegemist J. Ginterile teinud. See fakt kinnitab, et haldur on järjepidevalt ja teadlikult rikkunud pankrotiseaduse elementaarseid põhimõtteid selleks, et oleks võimalik teha väljamakse J. Ginteri vaidlustatud nõude rahuldamiseks. Selline halduri tegevus viitab selgelt erapoolikule ja ühte võlausaldajat soosivale tegevusele, mille nimel on haldur olnud valmis korduvalt rikkuma seadust. Maksu- ja Tolliamet on alates 06.11.2006 korduvalt ja väga selgelt väljendanud nii kohtule kui ka haldurile seisukohta selle kohta, et J. Ginteri nõue rajaneb võltsitud andmetel, mida ei toeta ükski dokument ning taotlenud uue nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumist; 6) ei ole halduri vabastamise määrusega haldurile tekitatud kahju. Haldur on teinud põhjendamatuid kulutusi õigusabi sisseostmisel ja saanud ka eelnevalt esialgset halduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud nii halduri, võlgniku kui ka pankrotitoimkonna (selle puudumisel võlausaldajate) arvamuse. Antud juhul ei ole haldur esitanud veel lõpparuannet ja menetlus ei ole lõppenud. Toimub vaidlus J. Ginteri nõude tunnustamise üle. Seetõttu ei saa ka kohus halduri vabastamisel anda lõplikku hinnangut halduri tegevusele, mille kohta on esitatud ühe võlausaldaja poolt arvukalt pretensioone ning tuvastatud seaduserikkumisi. Sama sätte

1. lõike kohaselt määratakse haldurile tema taotlusel esialgne tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Seda on ka kohus teinud. AS Boliden (pankrotis) konto väljavõttest Hansapangas nähtub, et haldur on saanud 09.08.2001 esialgset tasu summas 82 600 krooni koheselt pärast võlgnikul rahaliste vahendite tekkimist. Halduri tasuks on makstud sisuliselt kogu võlgniku arvele laekunud raha summas 84 500 krooni. Lisaks sellele on menetluse jooksul tehtud korduvalt väljamakseid Sikuti advokaadibüroole 12.09.2002 summas 2 360 krooni; 04.10.2002 summas 1 770 krooni; 12.04.2007 summas 53 446 krooni, kokku 140 176 krooni, millest halduri tasu on 82 600 krooni. Maksu- ja Tolliametile jääb arusaamatuks, millega seoses on tehtud ülejäänud väljamaksed summas 57 576 krooni, sest menetluse maht on halduri jaoks olnud marginaalne. AS Boliden (pankrotis) konto väljavõttest Hansapangas nähtub, et haldur on teinud väljamakseid esindajatele, Advokaadibüroole Heta - 11.03.2002 summas 7 080 krooni; OÜ Rodi advokaadibüroole - 21.02.2003 summas 10 000 krooni; 28.04.2003 summas 10 000 krooni; 19.
2. summas 11 800 krooni; 09.06.2004 summas 17 700 krooni; Advokaadibüroole Teder & 7 Partnerid - 09.06.2004 summas 19 776 krooni; Advokaadibüroole Sorainen Law Offices OÜ 03.04.2007 summas 590 000 krooni. Seega kokku 648 656 krooni. Kulutused ei ole põhjendatud eelkõige põhjusel, et halduri vandeadvokaadi staatus ja kutseoskused ei eeldanud täiendava õigusabi sisseostmist ühe õigusliku vaidluse pidamiseks. Kohtukulude hüvitamist ei ole haldurit esindavad advokaadid eelnevates kohtumenetlustes kunagi taotlenud. Kõiki eeltoodud asjaolusid tuleb arvestada, kui hinnata halduri väidet, et ta tegutses 6 aastat tasuta ning omab õigust tasule summas 1 850 000 krooni. Meelevaldne on halduri väide, et ta ei saanudki pankrotis äriühingu esindajana sõlmida õigusabilepingut muudel tingimustel kui tulemustasu peale, sest pankrotipesas puudus raha. Ülalviidatud maksed erinevatele advokaadibüroodele ei ole (peale Sorainen Law Offices) tehtud tulemustasu põhimõttel. Haldur on samas ise teadlikult tekitanud koos J. Ginteriga olukorra, kus pankrotimenetluses puudus raha õigusabi eest tasumiseks (jättes siinkohal kõrvale selle kasutamise põhjendatuse). Nimelt on esmane kahju hüvitamise summa pankrotipesasse laekunud juba 27.05.2002 summas 7 847 557 krooni, millest haldur kohe samal päeval kandis J. Ginterile nõude katteks summa 7 500 000 krooni. Väljamakse tegemiseks eelnevalt Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukohta ei küsitud. Seoses õigusabiga on tähelepanuväärne fakt veel seegi, et pankrotihaldurit esindas läbivalt menetluses Rodi Advokaadibüroo ja Sorainen Law Offices kaudu vandeadvokaat C. Ginter, kes on J. Ginteri perekonnaliige. Riigikohus on haldurile tasu maksmise osas väljendanud väga selgeid põhimõtteid - halduril on õigus tasule siis, kui ta on taganud menetluse nõuetekohase ja seadusele vastava menetluse läbiviimise. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-51-
3. Seega on halduri poolt tehtud kulutuste põhjendatuse hindamine eelnevalt vajalik just tema tasu küsimuse otsustamiseks. Kuna haldur ei ole eelnevalt esitanud mingisugust aruannet tema senise tegevuse kohta ja andmed on kättesaadavaks saanud alles käesoleval ajal, siis saabki kohus haldurile tasu maksmise küsimuse otsustada, sõltumata tema eelnevast vabastamisest, ka edasise menetluse käigus. Halduri vabastamine ja talle tasu maksmine ei pea seaduse mõtte kohaselt obligatoorselt toimuma üheaegselt; 7) ei ole kohus rikkunud menetlusnorme ja määruse motiveerimiskohustust. Kohus on piisavalt selgelt väljendanud oma seisukohta, et ta tugineb halduri vabastamisel Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 25.06.2007 esitatud taotluses toodud motiividest ja faktilistest asjaoludest. Kohus on selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei pea vajalikuks taotluses esitatud motiive uuesti korrata. Kohus on halduri vabastamisel tuginenud materiaal- ja menetlusõiguslikult

§ 68lg-tele 2-4 ja lg 6.

Seega on kohtumäärus piisavalt motiveeritud ja haldurile arusaadav, mida kinnitavad ka esitatud määruskaebuse motiivid. Samuti on kohus järginud Riigikohtu poolt korduvalt kinnitamist leidnud praktikat, mille kohaselt kohus ei pea kordama kohtulahendis neid seisukohti, mida ta on varasemalt välja toonud ning märkinud, et ta nõustub nendega. Maksu- ja Tolliamet on oma taotlust ka põhjalikult selgitanud ja motiveerinud, mistõttu on kohtu seisukohad selgesti mõistetavad; 8) on ebaõige väide, et kohus on lahendanud vaidlusaluse määrusega teist kohtuasja – Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi J. Ginteri nõude vaidlustamiseks. AS Boliden (pankrotis) pankrotiasja menetlev kohus ei ole sekkunud teise tsiviilasja lahendamisse, vaid on reageerinud halduri jätkuvatele minetustele, mida on ka käesolevas taotluses piisavalt käsitletud. Asjaolu, et need puudutavad võlausaldaja nõude väljamaksmisega seotud toiminguid pooleliolevas kohtuvaidluses, on eelkõige pankrotimenetlusega tervikuna seotud küsimused, mitte ühte hagimenetlust puudutav. Kohus ei hinda määruses halduri suhtes väljatoodu minetusi 8 käsitledes seda, kas J. Ginteri nõue on põhjendatud või mitte, vaid eelkõige halduri seniseid toiminguid pankrotimenetluses pankrotiseaduse alusel. Võlausaldaja J. Ginter taotleb määruse tühistamist. Seisukoha kohaselt: 1) on määrus motiveerimata, selles puuduvad selged etteheited pankrotihaldurile ja viited materiaalõiguse normidele. Rikutud on TsMS § 465 lg 2 p 8; 2) on ainetud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käesoleval ajal esitatud seisukohad

1. a nõuete kaitsmisse koosoleku ja jaotusettepaneku kohta. J. Ginter esitas AS-i Boliden (pankrotis) vastu nõude juba
2. a ning talle ei ole esitatud kahtlustust dokumentide võltsimise osas; 3) ei ole maakohus käesolevas asjas J. Ginteri kui suure võlausaldaja poole pöördunud. Halduri vabastamisest sai J. Ginter teada Tartu Ringkonnakohtu kirjast 04.10.
3. Maakohtu käitumine Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kui väikese võlausaldaja suhtes tekitab kahtlusi kohtu erapooletuses. Olukorras, kus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue on kaetud rahaliste vahenditega, tegi kohus tagaselja, suurt võlausaldajat ära kuulamata, lahendi, mis ei ole suunatud nõuete rahuldamisele, vaid Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kättemaksuhuvi rahuldamisele. Väljamaksete tegemise ajal ei olnud J. Ginter teadlik, et väljamaksete tegemist on piiratud. Samas ei ole talle välja makstud kogu tema jaotist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud seisukoht ei anna põhjust vaidlustatud määruse tühistamisele. Halduri vabastamise menetlusele tuleb kohaldada hagita menetluse sätteid. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd

§-st 68 ei tulene halduri vabastamise lahendamiseks kohtuistungi korraldamise kohustust, siis võis maakohus asja lahendada ka kohtuistungit pidamata ning seetõttu on alusetu määruskaebuse seisukoht, et maakohus on põhjendamatult jätnud määramata kohtuistungi. TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluse regulatsioonist tulenevalt on kohtu roll võrreldes hagimenetlusega suurem ning kui kõik asjaolud asja õigeks lahendamiseks olid selged, oli kohtul õigus lahendada asi ilma kohtuistungit pidamata. Õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõte hõlmab endas ka seda, et isikule on antud võimalus esitada seletusi ja vastuväiteid kirjalikult. Haldur sai omapoolsed vastuväited esitada määruskaebuses ning ta kuulati ära ringkonnakohtu istungil. Seetõttu puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks TsMS §-s 656 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9 Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohus on rikkunud TsMS §-s 465 lg 2 p 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, milliste konkreetsete kohustuste rikkumise on kohus tuvastanud ning milliste rikkumiste tõttu on kohus halduri vabastanud. Samas ei ole nimetatud menetlusnormi rikkumine vaidlustatud määruse tühistamise põhjuseks, kuna seda on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Pankrotiseaduse
2. peatüki sätetest järeldub, et halduri peamiseks ülesandeks on seaduspärase pankrotimenetluse läbiviimine, s.t haldur peab kaitsma avalikku huvi menetluse korrapärase läbiviimise vastu. Avalik huvi realiseerub kohtuliku järelevalve kaudu, mis peab tagama ausa ja usaldusväärse pankrotimenetluse läbiviimise halduri poolt.

§ 55

lg 1 sätestab, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgnike huve.

§ 68

lg 2 kohaselt kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus peab andma hinnangu taotluses märgitud halduri kohustuste rikkumistele ja kaaluma, kas need on sellised, mis toovad kaasa halduri vabastamise. Haldurit võib vabastada ka ühe olulise rikkumise tõttu. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud 12.01.2007 maakohtusse

§ 106lg 2 ja 3 alusel hagi J.

Ginteri vastu AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude 55 442 634 krooni vaidlustamiseks. Määruskaebuse esitaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et nimetatud asjas ei ole maakohus otsust teinud. Sellest tulenevalt ei ole taotluses toodud etteheited haldurile, et ta ei kontrollinud J. Ginteri nõuet vajaliku hoolsusega, eiras elementaarseid seaduse nõudeid J. Ginteri nõude tunnustamisel ning keeldus pärast haldusasjas nr 3-04-180 tehtud otsust kokku kutsumast nõuete kaitsmise koosolekut, iseenesest aluseks halduri vabastamisele, kuna nimetatud asjaoludele antakse hinnang teises tsiviilasjas. Asja materjalidest nähtub, et pärast J. Ginteri nõude tunnustamist summas 55 442 634 krooni esitas AS Boliden (pankrotis) 27.12.2001 kaebuse halduskohtule Eesti Vabariigi vastu kütuse erikonfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-04-180 rahuldati AS Boliden (pankrotis) apellatsioonkaebus osaliselt ja mõisteti Eesti Vabariigilt AS Boliden (pankrotis) kasuks välja 30 000 000 krooni. Samas on kohus otsuse põhjendavas osas tuvastanud, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid 31.01.1998 J. Ginteri poolt lepingu järgi laenu faktilist andmist kaebajale ning kaebaja ei ole tõendanud 31.01.1998 lepingus märgitud laenu saamist J. Ginterilt või J. Ginteri poolt kaebaja kohustuste täitmist kõnealuse kütusega seonduvalt. 02.11.2006 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maakohtule taotluse AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku uueks läbivaatamiseks ja jaotusettepaneku alusel kõigi väljamaksete peatamiseks. Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrusega peatati AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel kõigi väljamaksete tegemine ning pankrotihaldurit kohustati hoiduma igasugustest tehingutest ja toimingutest (s.h väljamaksetest) AS Bolideni (pankrotis) pankrotivarasse Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 otsuse alusel laekuva rahaga. Riigikohtu 02.04.2007 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrus ning tehti uus määrus, millega jäeti Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus jaotusettepaneku uueks läbivaatamiseks ja jaotusettepaneku alusel tehtavate väljamaksete peatamiseks läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtud asunud teostama halduri pädevuses olevat õigust.

§ 106

lg 2 järgi on võlausaldajal õigus taotleda haldurilt nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist. Kui haldur sellekohase taotluse läbivaatamisega põhjendamatult 10 viivitab, on võlausaldajal õigus pöörduda

§ 106lg 3 alusel hagiga kohtusse.

Samuti nähtub nimetatud määrusest, et kui võlausaldaja esitab hagi kohtusse, on tal õigus taotleda kohtult hagi tagamise abinõu (jaotusettepaneku alusel tehtavate väljamaksete peatamist) rakendamist. Nagu eelnevalt märgitud, esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 12.01.2007 maakohtusse

§ 106lg 2 ja 3 alusel hagi J.

Ginteri vastu AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude 55 442 634 krooni vaidlustamiseks. Tartu Maakohtu 27.02.2007 hagi tagamise määrusega keelati AS Boliden (pankrotis) pankrotihalduril kõik tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud rahaga summas 30 000 000 jaotusettepaneku alusel nõuete väljamaksmiseks ja muude rahaliste kohustuste täitmiseks kuni Eesti Vabariigi poolt esitatud hagi kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Eelkirjeldatud asjaolud tõendavad, et haldur oli teadlik J. Ginteri tunnustatud nõude vaidlustamisest. Isegi kui haldurile ei olnud kätte toimetatud 27.02.2007 hagi tagamise määrust, oleks ta pidanud enne pankrotivarast väljamaksete tegemist veenduma, kas selleks ei ole õiguslikke takistusi. Seetõttu rikkus haldur, tehes 02.04.2007 pankrotivarast väljamakseid J. Ginterile 27 500 000 krooni ulatuses, olulisel määral

§-s 55 lg 2 sätestatud ausale haldurile omast hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukohaga, et pooleliolevas kohtuvaidluses, mis on seotud nii suure rahalise nõudega, loob väljamaksete tegemine pankrotivara arvelt vaidlustatud nõude alusel olukorra, kus kohtuotsuse hilisemaks täitmiseks hagi rahuldamise korral tuleb väljamakstud raha hakata J. Ginterilt välja nõudma. See toob kaasa aga täiendavaid rahalisi kulutusi ning ei ole välistatud nõude rahuldamise võimatus. Kuivõrd haldur tegutseb kohtu järelevalve all, olnuks halduril lihtne ja ilma ülemäärase ajakuluta võimalik küsida kohtult teavet võimalike hagi tagamise abinõude rakendamise kohta. Haldur seda teinud ei ole.

§ 143

lg 3 kohaselt kui vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle on läbivaatamisel kohtus, esitab haldur jaotusettepaneku viivituseta pärast nõuete või nende rahuldamisjärkude üle toimunud vaidluste lahendamist.

§ 154

lg 2 alusel haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. Kuna nõue oli kohtus vaidlustatud ning puudus nii kohtu kui pankrotitoimkonna (võlausaldajate üldkoosoleku) nõusolek raha väljamaksmiseks, toimus halduri poolt raha väljamaksmine J. Ginterile 27 500 000 krooni ulatuses ilma seadusliku aluseta. Samas ei ole haldur põhjendanud, miks ta ei teinud väljamakset teisele võlausaldajale, s.o Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kuigi teise võlausaldaja nõue oli vaidlustamata. Taotluse esitaja on õigesti leidnud, et sellise tegevusega eelistas haldur üht võlausaldajat põhjendamatult teisele ning rikkus sellega

§-s 55 lg 1 ja 2 sätestatud halduri põhikohustusi. Seega on haldur 27 500 000 krooni väljamaksmisega J. Ginterile rikkunud

§-s 55 sätestatud halduri hoolsuskohustust kui ka

§-des 143 lg 3 ja 154 lg 2 sätestatud nõudeid väljamaksete tegemise kohta enne nõuete üle toimunud vaidluste lahendamist. Sellise tegevusega kahjustas haldur nii võlausaldaja (Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) kui võlgniku huve, samuti avalikku huvi ausa ja usaldusväärse pankrotimenetluse läbiviimise vastu. Arvestades eelnenud menetlusi seoses J. Ginteri nõudega, oli J. Ginterile 02.04.2007 27 500 000 kroonise väljamakse tegemine antud olukorras selline oluline eksimine, mis on aluseks halduri vabastamisele. Kuivõrd nimetatud kohustuse rikkumist oli käsitlenud kesksena ka Eesti Vabariik (Tolli- ja Maksuameti kaudu) esitatud taotluses ning sellega nõustus maakohus, siis puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. 11 Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna põhjust asjaolu, et haldurile jäeti tema vabastamisel välja mõistmata tasu. Kuna menetlus antud pankrotiasjas ei ole veel lõppenud ning kohus ei ole kinnitanud lõpparuannet, siis ei saanud kohus ka anda hinnangut halduri tegevusele ja määrata talle tasu. Haldur kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et tal on võimalik veel taotlust tasu määramiseks esitada ning kohtul talle tasu määrata. Samuti ei anna põhjust vaidlustatud määruse tühistamiseks halduri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud täiendavad tõendid, s.o maksuameti 24.08.01 kiri nr 8-02/17218, Tallinna Prokuratuuri 26.04.2002 kriminaalasja lõpetamise määrus ja tollijärelevalve osakonna 13.07.2001 teade, kuivõrd need ei lükka ümber kohtu poolt eelnevalt tuvastatud halduri poolseid rikkumisi. Viivi Tomson Agu Timmi 12 Üllar Roostoja