) alusel pidid kaebuse esitajale
lg 2 alusel võis maksumaksja või maksu kinnipidaja pöörata varale sissenõuet seitsme aasta jooksul arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda.
alusel vastava intressivõla osas kulgema intressivõla sundtäitmise seitsmeaastane tähtaeg. 7. Kaebuse esitaja ja MTA vahel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas vaidlusaluse intressivõla sundtäitmise aegumise tähtaega tuleb arvestada kuni 01.07.2002 kehtinud
alusel, mis tähendab, et vaidlusaluse intressivõla sundtäitmine on aegunud, või hetkel kehtivas
-s sätestatud intressivõla sundtäitmise aegumise sätetele tuginedes. MTA lähtub
lg 1 ekslikust tõlgendusest, mille alusel sättes mainitav sõna „kord“ hõlmab muuhulgas ka intressivõla aegumise tähtaja arvestamist. Antud eksiarvamusest lähtuvalt on MTA seisukohal, et vaidlusaluse intressivõla sundtäitmise tähtaeg hakkab tulenevalt kehtiva
jaanuarist ehk 01.01.2008 ning aeguks 01.01.
lg 1 ja § 99 alusel ning kuni 01.07.2002 kehtinud
Isegi kui asuda seisukohale, et MTA viis kaebuse esitaja suhtes siiski läbi revisjoni, mille läbiviimise ajaks intressi arvestamise aegumine peatus, oli intressi arvestamine 1997. aasta maksuvõla eest intressi arvestuse tegemise ajaks aegunud. Seda põhjusel, et tulenevalt kehtiva
ning kuni 01.07.2002 kehtinud
aasta osas intressi arvestamine hiljemalt
-i kohaldamine varasemaid perioode puudutavate maksuvõlgade osas on võimalik vaid
rakendussätetes toodud ulatuses.
lg 1 sätestab seoses maksuvõla sundtäitmise aegumisega, et alates 01.07.2002 kehtiva
lg 4-6 sätestatud aegumise katkemise aluseid kohaldatakse enne 01.07.2002 kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast 01.07.2002
redaktsiooni jõustumist. Kuna käesoleval juhul ei esine kehtiva
lg 4 sätestatud intressivõla sundtäitmise aegumise tähtaja katkemist põhjustavaid asjaolusid, siis kulges vaidlusaluse intressivõla sundtäitmise aegumise tähtaeg kuni 01.07.2002 kehtinud
alusel ning aegumine lõppes
alusel kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtaeg kulgeb uue
raames edasi endises korras (otsuse p 10 2. lõigu viimane lause).
lg 3 kohaselt lõpevad maksuvõla sundtäitmise aegumisega maksuvõlg ja selle kõrvalkohustused.
lg 7 alusel pole maksuvõla sundtäitmine pärast maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtaja möödumist lubatud. Sama põhimõtet järgiti ka kuni 01.07.2002 kehtinud
raames. Eelnevast tuleneb, et vaidlusaluse intressivõla sundtäitmine on aegunud ning MTA-l puudub õigus selles osas täitetoiminguid sooritada. 10. MTA sisustab
lg 1 sisalduva mõiste „kord“, käsitlemata seejuures kordagi
Selline käsitlus on ekslik ning viib mõlema õigusnormi sisustamisel õigusvastaste järeldusteni.
lg 1 ja § 165 lg 1 regulatsioone tuleb vaadelda tervikuna, kuna need reguleerivad sama küsimust – enne kehtiva
jõustumist tekkinud intressivõla sundtäitmist. Seejuures käsitleb
lg 1 nende intressivõlgade sundtäitmisega seonduvaid menetluslikke küsimusi, mille sundtäitmine ei ole aegunud. Sundtäitmise aegumise, kui materiaalõigusliku küsimusega, tegeleb ammendavalt
Juhul, kui kõik enne kehtiva
jõustumist kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtajad hakkaks kehtiva
regulatsioonile tuginedes uuesti kulgema, kaotaks
lg 1 oma mõtte, sest puuduks enne kehtiva
jõustumist kulgema hakanud aegumistähtajad, mille suhtes
lg 1 regulatsiooni kohaldada.
regulatsioon, mis asub seaduse tekstis pärast
regulatsiooni, kehtib viimase osas erinormina, mistõttu
poolt reguleeritu on
Seega MTA poolt esitatud käsitlus, mille raames on
lg 1 sätestatud mõiste „kord“ sisustamisel jäetud arvestamata
lõike 1 esimest lauset tuleb mõista selliselt, et selles kasutatud mõiste “kord” hõlmab ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega ja selle arvutamise korda. Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb enne 01.07.2002. a. tekkinud maksuvõlgade sissenõudmisel juhinduda kehtiva
13. peatüki sätetest ning seega arvutatakse ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega lähtudes kehtiva
§-st 3 132. MTA on vaidemenetluses põhjendatult Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-7-06 ning nr 3-21-71-06 tuginenud, kuna nendes lahendites on Riigikohus selgesõnaliselt
a tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda
alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue
aegumise regulatsiooni. 13.
lg 1 ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv norm, kuna aegumise katkemist põhjustavatele asjaoludele ei ole MTA kunagi tuginenud. Seega põhjendab kaebuse esitaja oma põhiväidet normiga, mis, arvestades tuvastatud asjaolusid, ei kuulu kohaldamisele. Eeltoodud ekslikust eeldusest lähtumine on viinudki kaebuse esitaja ebaõigete järelduste tegemisele. Samuti ei toeta kaebuse esitaja seisukohta Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-71-06 punktis 10 märgitu, kus on viidatud ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud õigusnormi sisule. Riigikohus märkis, et ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud
lg 2 kohaselt võis maksuvõlga sisse nõuda seitsme aasta jooksul tasumise kohustuse tekkimisest. See aga ei tähenda seda, et 7 aasta möödumisel peaks maksukohustus igal juhul lõppema.
lg 2 alusel oli intressinõude esitamise ajaks täitunud kuue aastane aegumistähtaeg, mis on aasta võrra lühem sundtäitmise aegumise tähtajast.
lõike 1 kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.
lõike 2 kohaselt tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse §-des 98 ja 99 sätestatut.
lg 1 p 2 kohaselt aegumine peatub maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Seega peatus maksuotsuse vaidlustamise tõttu aegumistähtaja kulgemine ajavahemikul 31.05.200529.08.2006. a. Kuivõrd aegumistähtaja kulgemine on peatunud 19.03.2003-29.08.2006, siis on intressinõue esitatud enne aegumistähtaja möödumist nii
16.
lg 1 ei ole säte, mis käsitleb enne kehtiva
jõustumist kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtaja kulgemise küsimust.
lg 1 käsitleb enne kehtiva
jõustumist kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtaja kulgemise küsimust. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendites 3-3-1-7-06, 32-1-71-06 ning 3-3-1-30-07 p 14, 15. Riigikohus on viimati mainitud lahendis märkinud, et ka
4 17.
pealkirjast ei saa kuidagi järeldada, et seadusandja on nimetatud sättega soovinud hõlmata kogu aegumisega seonduva. Õige ja motiveeritud järelduse aluseks on normilaused, mitte aga normi pealkiri, sest normi pealkiri teatavasti ei sisalda juriidilisi ettekirjutusi. MTA arvates ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus normi tõlgendamise aluseks saaks ja võiks olla ainult või peamiselt normi pealkiri. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-90-06 leidnud, et normi tõlgendamise aluseks ei saa ja või olla ainult või peamiselt normi pealkiri. Normi tõlgendamise piirid tuleb leida eelkõige normilausest.
lg 1 tegelik sisu ja tähendus on selge ning üheselt arusaadav.
lg 1 aga ei ole käesoleval juhul üldse asjassepuutuv norm, kuna ei esine selle sätte kohaldamise eelduseid ning MTA ei ole kunagi seda normi tegelikult kohaldanud. Asjaolu, et kaebuse esitajal on normi tähendusest episteemiliselt teistsugune ettekujutus kujunenud, ei tähenda, et tegemist oleks nn “õigusliku ebaselgusega”. Vastupidine järeldus tähendaks seda, et õigusnormide tegelikuks sisuks ja tähenduseks peaks väidetavalt olema maksude tasumisest mittehuvitatud maksukohustuslaste subjektiivne ettekujutus õigusnormide tähendusest, mis ei põhine õigusnormide süstemaatilisel tõlgendamisel ning mis eiravad konkreetsete juhtumite kohta käivaid Riigikohtu lahendeid. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusküsimused 20. Käesolevas asjas on kaebuse esitajale Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 20.05.2005 maksuotsusega määratud maksusumma 196 281 krooni tasutud 02.02.2007, seega ajal, mil kehtis 01.07.2002 jõustunud maksukorralduse seadus (
). Maksuvõlalt arvestatud intressisumma määrati Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.03.2007 intressinõudega nr 12-5/7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajal tekkis kehtivast maksuotsusest (Riigikohus jättis 29.08.2006 määrusega kaebuse esitaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata) tulenevalt kohustus intresse tasuda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas maksuhalduri poolt intressisumma määramine ja sissenõudmine on aegunud või mitte. Kaebuse esitaja OÜ Z on seisukohal, et kohaldamisele kuulub kuni 01.07.2002 kehtinud
redaktsioon, seevastu vastustaja MTA leiab, et aegumist tuleb arvestada kehtiva
sätete järgi. Kohus annab kõigepealt oma hinnangu intresside määramise ning seejärel sissenõudmise osas. 5 Asjassepuutuvad õigusnormid 21. Kuni 01.07.2002 kehtinud
lg 2 alusel võis maksumaksja või maksu kinnipidaja pöörata varale sissenõuet seitsme aasta jooksul arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda. Alates 1. juulist 2002 kehtivas
-is on aegumine sätestatud varemkehtinud
-iga võrreldes erinevalt, regulatsiooni tihedus on suurem ning lisandunud on aegumise peatumise ja katkemise reeglid. 22.
juulit 2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas
-is sätestatud korras, kusjuures ka enne 1. juulit 2002 alustatud sissenõudmist võib jätkata kehtivas
-is sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.
lg 2 kohaselt on
lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Viidatud
lg 3 sätestab maksuhalduri õiguse esitada maksukohustuslasele intressinõue, kui maksukohustuslane ei ole tasunud tähtpäevaks intressi.
rakendussätete tõlgendamine 23. Kohus on sarnaselt vastustajaga seisukohal, et käesoleval juhul tuleb intressinõude aegumist arvestada kehtiva
sätete järgi, seda tulenevalt
a tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse
kehtiva redaktsiooni alusel. Kohtu hinnangul toetab sellist tõlgendust eelkõige ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2006 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-7-06. Riigikohus on mitmes lahendis (3-3-1-7-06, 3-3-19-06, 3-3-1-11-06, 3-3-1-74-06 ja 3-3-1-75-06) andnud hinnangu intresside aegumisele. Käesolevas haldusasjas on rakendatavad otsuses nr 3-3-1-7-06 sisalduvad seisukohad, kuna vaidluse asjaolud on võrdlemisi sarnased. Riigikohus on eeltoodud otsuses asunud seisukohale, et tulenevalt
lg-st 1 nõutakse enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas
-s sätestatud korras. Seetõttu kuulub kohaldamisele alates 01.07.2002 kehtima hakanud
. 24. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et käesoleva asja lahendamisel ei oma
lg 1 tähtsust, sest see reguleerib juhtusid, kus esineb aegumise peatumine (§ 99) ja katkemine (§ 132 lg-d 4-6). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et intressi määramise või selle sissenõudmise aegumine oleks peatunud või katkenud. Seega ei saa selle üle ka vaidlust olla ning kaebuse esitaja viited
Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kohaldamisele ei kuulu kuni 01.07.2002 kehtinud
, ei saa kohus käesoleva haldusasja lahendamisel lähtuda ka eeltoodud
Sel põhjusel on kaebuse esitaja poolt esitatud väide, et põhivõla maksumenetluse käigus viidi läbi revisjoni asemel üksikkontroll, ainetu. Samuti ei nähtu Tartu Halduskohtu jõustunud 05.01.2006 otsusest, et maksuotsus põhivõla osas oleks seoses aegumisega tühistatud või et kohus oleks leidnud, et tegemist oli üksikkontrolliga. Intresside määramise aegumise küsimus
-i sätted.
lg 1 järgi on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuse punktis 10 selgitanud, et
§-s 118 kasutatud intressi arvestamise aegumise all tuleb mõista ka intressi määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb
Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata. Kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s t põhivõlg, tasuti (RKHK 3-3-1-7-06 p 12). 27. Käesolevas maksuasjas on OÜ Z tasunud põhivõla 02.02.2007. Seega aegub
Kuna intressisumma on määratud 06.03.2007, siis ei saa see olla ka aegunud
Kuna käesolevas maksuasjas on maksusumma põhivõlg täies osas tasutud, siis ei ole vajalik kontrollida intresside määramise aegumist tasumata maksusumma alusel, nagu seda näeb ette
Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et intressi määramise aegumise puhul kuulub käesoleval juhul kohaldamisele alates 01.07.2002 kehtiv
, siis ei saa ka arvestada kaebuse esitaja seisukohti intressi määramise aegumise osas, kuivõrd need tuginevad eeldusele, et kohaldamisele kuulub vana, s.t. kuni 01.07.2002 kehtinud
. Intressinõude sundtäitmise lubatavus 28. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur kaebuse esitaja suhtes koostanud intressinõude, millega on määratud tasumisele kuulub intressisumma. Kohus on eelnevalt leidnud, et MTA 06.03.2007 intressinõudega nr 12-5/7 oli intressisumma määramine õiguspärane ega olnud aegunud. Intressisumma sundtäitmist ei ole veel algatatud, seega tuleb kohtul järgnevalt anda hinnang sellele, kas vaidlusalust intressivõlga saab sundtäita. 29.
lg 2 p 2 järgi on maksuvõla sundtäitmine lubatud siis, kui nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Kohtu hinnangul tuleb kaevatavat intressinõude korraldust käsitleda samas ka sundtäitmise hoiatusena. Intressinõude leheküljel nr 2 on maksuhaldur viidanud
lõikele 1, mis annab maksuhaldurile õiguse algatada maksuvõla mittetasumisel sundtäitmine. Seega on tegemist
lg-tele 1 ja 3 vastava sundtäitmise hoiatusega ning järgnevalt tuleb kontrollida, kas sundtäitmine on aegunud või mitte. 30. Vastavalt
OÜ Z esitatud intressinõue.
lg 2 kohaselt on eelmises lauses viidatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvestades selle nõude esitamise aastale järgneva aasta
lg-le 2 hakata sundtäitmise aegumist lugema arvates 01.01.2008, mistõttu ei ole sundtäitmise hoiatust antud 7 seoses sellise intressivõlaga, mille sundtäitmine oleks aegunud. Kohtul puudub alus keelata MTA-d OÜ Z intressivõla suhtes täitetoimingute tegemiseks. Õiguskindluse põhimõtte rikkumine ja õigusselgusetuse puhul maksuõiguse tõlgendamine maksukohustuslase kasuks
ajal, ei saanud kaebuse esitajal tekkida õigustatud lootust, et maksuhaldur jätaks kaebuse esitajast tuleneva maksusumma tasumisega viivitamise tõttu kaebuse esitajale intressisumma määramata või kohaldaks varem kehtinud
-i sätteid. 34. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas vaidluses ei saa asuda seisukohale, et
rakendussätete sisu on ebaselge või arusaamatu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õigusselgusetu olukorraga. Nagu kohus on kaebuses selgitanud, ei saa
lg 1 sisu pidada sellisel määral selgusetuks, mis ei võimaldaks sätte õiget tõlgendamist. Kohus toetub siinkohal eespool esitatud argumentidele ega hakka neid uuesti üle kordama. Kaebuse rahuldamata jätmine 35. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.