Obsah (6)

§ 34§ 41§ 142§ 146§ 143§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-35469 Tsiviilasi Villu So

) alustel. Hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud eraõigusliku juriidilise isiku (AS Sassi) ja füüsilise isiku (S. Korsari) vahel.

§ 34

ja äriseadustiku (ÄS) § 306 kohaselt esindab ja juhib äriühingut (aktsiaseltsi) juhatus ning

§ 41

lg 3 ja ÄS § 372 lg 1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Eeltoodud sätete sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgi kohaselt on likvideerija (juhatus) äriühingut esindav organ, kes teostab õigustoiminguid ja sõlmib lepinguid äriühingu nimel; sõlmitud lepingutest või seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest on aga vastutav juriidiline isik. eeltoodust tulenevalt ei saa kostja S. Kalam likvideerijana ja füüsilise isikuna olla vastutav äriühingu poolt sõlmitud lepingute või muude tsiviilõiguslike kohustuste eest, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud lepingu tühistamise nõue suunatav kostja kui likvideerija või füüsilise isiku vastu.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud 22.10.2001. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 sätestab, et kui

-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat.

Seega lõppes ostumüügilepingu vaidlustamiseks nõude esitamise tähtaeg 01.07.2005, kuid hageja on sellekohase nõude kohtule esitanud alles 27.11.2006.

§ 143

kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Seega ei ole hagejal nõude aegumise tõttu võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset. 3 VÕS §-s 1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastustuse tekkeks on vajalik nelja koosseisulise elemendi – kahju olemasolu, kahju tekitaja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase käitumise ja seeläbi kannatanul tekkinud kahju vahel ning kahju tekitaja süü olemasolu. Hageja ei ole tõendanud eelnimetatud elementide esinemist või kahju suurust. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei võimalda eeldada kostja vastu kahjuhüvitisnõude olemasolu ka muudel õiguslikel alustel. Tulenevalt

§ 150

lg-st 1 on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja osalenud 06.08.1993 Pärsti kolhoosi reformikomisjoni koosolekul, kus otsustati Sassi lüpsikarjalauda üleandmine AS-le Sassi ning hageja on 29.03.1996 kätte saanud reformihalduri teate Pärsti kolhoosi varade üleandmise kohta. Hageja on kohtule tõenditena esitanud Sassi lauda võõrandamistehingut ja kuuluvust kajastavad dokumendid dateeringutega oktoober

1. a, milline võimaldab eeldada nende dokumentide asumist hageja valduses vahetult pärast dokumentide vormistamist. Seega pidi hageja olema teadlik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt
2. a novembris. Arvestades nimetatud perioodist kahjuhüvitisnõude esitamise tähtaja kulgemist ei ole hagejal võimalik saada oma õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. Põllumajandusreformi seaduse (PõRS) § 28 lg 1 p 2 annab põllumajandusreformi õigustatud subjektile õiguse reformikomisjoni või reformihalduri otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule ning sama paragrahvi lg 2 sätestab kaebetähtajaks üks kuu ajast, millal õigustatud subjektile otsus kirjalikult teatavaks tehti. PõRS § 28 lg 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse peale võimalik edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega ei ole maakohus pädev tsiviilasja läbivaatamisel hindama reformihalduri otsuse seaduslikkust, mistõttu ei ole hagejal võimalik sellekohase nõude osas saavutada taotletavat eesmärki. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik ja taotletavat õiguskaitset ei ole võimalik saavutada hagimenetluse teel, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED V. Soop esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 19.06.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi sisuliseks lahendamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagi esitamine aegunud. Varade üleandmine toimus 10.08.1993 aktiga nr 229, mille lisadeks oli varade nimekiri ja õigustatud subjektide nimekiri. Käesolevas aktis märgitud varad olid Pärsti kolhoosi varad, mis pidi üle antama omanikele. Akti nr 226 p 5 kohustab vara vastuvõtjat (AS Sassi) sõlmima omanikega varakasutuse lepingud. Kuna AS Sassi ei ole omanike nimekirjas ja teda kohustatakse sõlmima omanikega varakasutuse lepinguid, siis ei saa S. Kalam omanikelt nende põhiõigust ära võtta. AS Sassi koosolekut kajastav protokoll omanikele vara üleandmiseks, millega kostja on soovinud tõendada AS Sassi omandiõigust, on allkirjastamata ja ilma kuupäevata. 27.03.1996 kirjast nähtub, et varad ei ole üle läinud ühegi juriidilise isiku omandisse, kuna puuduvad omanike tahteavaldused. Määruskaebuse täienduste kohaselt on maakohus märkinud, et kuna ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist põllumajanduses ning ühismajandite reorganiseerimist või likvideerimist reguleerib põllumajandusreformi seadus, lahendatakse ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused haldusmenetluses. 4 Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et hageja ei vaidlustanud ühistatud vara tagastamist või kompenseerimist. Lähtuvalt 06.08.1993 Pärsti kolhoosi reformikoosoleku protokollist nr 25 otsustati Pärsti kolhoosi tervikvarade üleandmine omanikele, kellest üheks osanikuks oli V. Soop. Ka reformihalduri Jaan Haga kirjastnähtuvalt oli reformikomisjoni otsusega ette nähtud vara üle anda oma osaku tervikvarasse märkinud õigustatud subjektile. Kuna vara suhtes puudus iga õigustatud subjekti tahteavaldus ja kuna vara üleandmine juriidilisele isikule AS Sassi oli vastuolus reformikomisjoni otsusega ja ka põllumajandusreformi seadusega, siis ei ole vara omandiõigus üle läinud. Pärsti kolhoosi reformikomisjoni koosoleku 06.08.1993 otsusest nr 25 tulenes omanike õigus nõuda vara üleandmise toiminguid. Seda otsust ei ole muudetud ega tühistatud. Lähtuvalt reformikomisjoni 06.08.1993 otsusest otsustati kinnitada Pärsti kolhoosi tervikvarade üleandmine omanikele. Ka reformihaldur Jaan Haga on 27.03.1996 teatanud, et reformikomisjoni otsusega oli ette nähtud vara üle anda oma osaku tervikvarasse märkinud õigustatud subjektidele. Koosoleku otsusega anti aga vara üle juriidilisele isikule, millega rikuti reformikomisjoni otsust ja likvideerimiskava. Seega ei ole vara läinud üle kellegi omandisse PõRS § 25 alusel. Tulenevalt eeltoodust ei anna varalae omandiõigust vara üleandmise akt nr 229 ega hooneregistris vastava vara registreerimine. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et tekitatud kahju eest vastustavaks isikuks ei saa olla likvideerija, kes antud vara müügitehingu tegi. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 383 vastutavad likvideerijad kahju eest samuti nagu juhatuse liikmed. ÄS § 315 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvelt. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lg-s 4 nimetatud kahju hüvitamise nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Kuna hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, mille tekitajaks oli kostja, kui AS Sassi likvideerija, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Samuti ei vasta tõele järeldus, et hageja sai AS Sassi lauda võõrandamistehingust teada oktoobris
3. a. Hageja sai 15.05.2006 Pärsti Vallavalitsuselt teate Viljandi notar Virgi Ojapi 26.10.2001 toimunud võõrandamistehingu kohta. Seega ei ole kahju hüvitamise nõue aegunud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED S. Kalam vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti jätnud hagi läbi vaatamata. Hageja nõue on aegunud ja hagejal ei ole võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole võimalik saavutada positiivset tulemust ka seetõttu, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele. Hagiavalduse sisu ja nõuded on ebaselged ja põhjendamata. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu kõiki põhjendusi. 5 TsMS § 423 lg 2 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitset. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt asjaoludele ja tõenditele antud hinnangu ning järeldustega, et: 1) AS-il Sassi (mitte hagejal) tekkis Pärsti kolhoosis läbiviidud põllumajandusreformi tulemusena Sassi laudale omandiõigus ning omanikuna oli AS-il Sassi ka õigus võõrandada talle kuuluvat vara, mistõttu AS Sassi likvideerimise käigus Sassi lauda võõrandamine 22.10.2001 S.Korsarile oli õiguspärane ja kooskõlas seadusega; 2) kuna hageja ei ole 22.10.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu pooleks ning leping ei riku tema seadusega kaitstud õigusi või huve, siis puudub hagejal õigus vaidlustada lepingut

-is sätestatud alustel; 3) kostja S. Kalam AS-il Sassi likvideerijana ja füüsilise isikuna ei saa olla vastutav AS Sassi kui äriühingu poolt sõlmitud lepingute ja/või muude tsiviilõiguslike kohustuste eest, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud lepingu tühistamise nõue suunatav kostja kui likvideerija ja/või füüsilise isiku vastu; 4) hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei võimalda eeldada hagejal kostja vastu kahjuhüvitisnõude olemasolu; 5) hagejal ei ole võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset ka nõuete aegumise tõttu, kuivõrd hagi müügilepingu tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks on esitatud pärast VÕS RakS §-des 9 ja

§ 146

lg 1 sätestatud 3-aastast tähtaega, aga samuti, et hageja võis ja pidi olema teadlik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt 2001. a novembrikuus, 6) maakohus ei ole pädev tsiviilasja läbivaatamisel hindama Pärsti kolhoosi reformihalduri 20.08.1996 otsuse nr 1/96 seaduslikkust, kuivõrd PÕRS § 28 sätestab sellekohaste vaidluste lahendamise üksnes haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse korras. Ükski määruskaebuse esitaja seisukoht ei anna alust hinnata eeltoodud maakohtu tuvastatud asjaolusid teisiti ega too endaga kaasa maakohtu järelduste ebaõigsust. Kõik ülalnimetatud asjaolud koos kui ka eraldivõetutena tingivad TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hageja vastavate nõuete läbivaatamata jätmise. Nimetatust tuleneb, et maakohtu otsustus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata on põhjendatud teistel ülaltoodud põhjustel ka juhul, kui hagi müügilepingu tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks ei oleks aegunud. Kuna määruskaebust ei rahuldata, siis tuleb määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel tema enda kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Egon Konsand