Obsah (7)

§ 1023§ 1018§ 1020§ 108§ 635§ 637§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-3

§ 1023

lg 2 alusel võib oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Hageja palus kostjalt välja mõista tööde maksumus 1598.90 krooni ja viivised seisuga 04.09.2007 239.37 krooni.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut ja kostja esindajad ei ole hagejalt teenust tellinud. Õige ei ole hageja nõue ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Hagejal oleks tulnud enne asjaajamisele asumist soodustatud isikut teavitada oma kavatsusest ja oodata ära soodustatu otsus asjaajamise kohta. Hageja ei ole kostjat teavitanud ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Hageja ei ole esitanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Tõendamata on, kas tööd üldse olid vajalikud, 16.03.2006 olid Jõgeval miinuskraadid, seega ei saanud olla sula ega kiireloomulist tööd. Soola on kasutatud põhjendamatult suur kogus. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas 22.10.2007 otsusega hagi ning mõistis välja CityHaldus OÜ-lt AS Jõgeva Elamu kasuks võlgnevuse 1598.90 krooni ja viivise 239.37 krooni. Menetluskulud jättis kohus CityHaldus OÜ kanda ning mõistis välja City Haldus OÜ-lt AS Jõgeva Elamu kasuks 250 krooni riigilõivu katteks. Otsuse kohaselt uuritud tõendid kinnitavad, et kostja oli isik, kellel lasus kolmanda isikuga (Riigi Kinnisvara AS-ga) sõlmitud lepingust tulenev kohustus tagada Pargi 1 hoone välisparameetrite hooldustööde tegemine, välikoristus kinnistul. 2 Kohus tuvastas, et hageja tegi 16.03.2006 töid Pargi 1 hoonelt jääpurikate eemaldamiseks,
3. ja 20.03.2006 libedusetõrjeks ja jää eemaldamiseks. Hageja tehtud tööd arvel nr 143747 märgitud mahus ja hinna eest on tõendatud arvega, tunnistaja Janno Paaveli ütlustega ja programmi Archibus väljatrükiga, mida kinnitavad tunnistaja Ene Tõnuristi ütlused. Hageja seadusliku esindaja Roman Babtšenko selgitused kohtuistungil soola koguse kohta on kooskõlas hagiavalduse tekstis ja arvel märgitud soola kogusega. Tunnistaja J. Paavel oli tööde tegija, jää paksus oli 25 cm, seda oli vaja mitmel päeval sulatada, siis purustada, BobCatiga lükata ja ära viia. See on maja põhjapoolne külg, kuhu päike ei paista. Sellepärast läks selline kogus soola. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt tõendanud vajalike tööde mahu, metoodika ja soolakoguse. Esitatud e-kirjadest nähtub, et nõue soolatada ja purikaid eemaldada on kostjale esitatud juba 16.01.2006,
4. märtsiks 2006 olid need tööd tegemata. Seega oli tegemist kahe kuu jooksul kogunenud ja eemaldamata jääga, mis võis sulamiseks vajada suuremat soolakogust. Ükski kostja tõstatatud kahtlus, et töid pole tehtud või et polnud vajadust kasutada sellist kogust soola, ei lükka ümber hageja tõendatut – et neid töid tehti, tehti põhjendatud metoodikaga ja hinnaga. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit eesmärgiga lükata ümber hageja väited selle kohta, et hagis nimetud ja arvel fikseeritud tööd on tehtud. Kohus leidis, et hageja on tõendanud objektiivse vajaduse teha jääpurikate eemaldamise, libedusetõrje ja jää koristamise tööd 16.,
5. ja 20.03.
6. Kohtule on tõenditena esitatud Riigi Kinnisvara AS-i töötaja Tanel Tiitsi e-kirjad kostja töötajatele. 15.03.2006 on T. Tiits saatnud kostja töötajale Tarmo Kuusele kirja, milles teatab, et 14.03.2006 kukkus Pargi 1 hoone katuselt lumi ühe hoone ees seisnud auto kapotile, mille tagajärjel tekkis kahju. Kirja saatja, st kostja lepingupartneri hinnangul on tegemist kostja tegemata töö ja raske rikkumisega. Riigi Kinnisvara AS on tekkinud kahju hüvitanud. Kirja saatja pöörab tähelepanu, et kui purikad ei saa koheselt eemaldatud, siis on Riigi Kinnisvara AS sunnitud rakendama sanktsioone ja purikate eemaldamise mujalt sisse tellima. Eeltoodud tõendi põhjal võib järeldada, et 15.03.2006 oli vajadus Pargi 1 hoone juures teha jääpurikate eemaldust ja libedusetõrjet. Kuna kostja oli nimetatud heakorratööde tegemise eest vastutav, siis saab lugeda, et hageja teostatud tööd olid kostja huvides ja võib eeldada, et tööde teostamine vastas kostja tegelikule tahtele. Riigi Kinnisvara AS-i esindaja T. Tiitsi sõnul puudus kostjal jääpurikate mahavõtmiseks katuselt ja jää äravedamiseks tehnika. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tööd saanud teostada oma vahenditega. Kostja esindaja ei osanud öelda, kuidas tööd oleks tehtud. Tööde tegemata jätmise tagajärjel oleks võinud tekkida kahju ja seda oleks võidud sisse nõuda kostjalt kui heakorratööde eest vastutavalt isikult. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et
7. märtsil oli objektiivne vajadus eemaldada Pargi 1 hoonelt jääpurikad, sulatada jää majaesiselt ja hoone trepilt. Kuna tööd olid tegemata vähemalt
8. jaanuarist, vähemalt ühel juhtumil oli tekkinud tervisekahjustus isikule ja ühel juhul varaline kahju (sõidukile), vajasid sellised tööd objektiivselt kiireloomulist tegemist. Olukorras, kus tööd olid kahe kuu kestel vajalikul viisil tegemata, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks tunnistaja Tarmo Kuuse ütlust, et selle töö jaoks oli kojamees. Hageja asus tööd tegema temale esitatud tellimuse alusel – tuvastamist leidis asjaolu, et hagejale esitati 16.03.2006 tellimus Pargi 1 hoone juures ja kinnistul heakorratööde (libeduse ja jääpurikate tõrje) tegemiseks. Kes tellimuse esitas, ei leidnud tuvastamist. Usaldusväärselt tõendamist ei leidnud hageja väide nagu oleks tellijaks olnud kostja. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamise alusel põhjendatud. Asjaolude põhjal tuleb järeldada, et kostja on hageja poolt tööde teostamise järgselt tööd heaks kiitnud (

§ 1018lg 1 p 1).

Ehkki kostja ei ole väljendanud otsest tahteavaldust tööde heakskiitmiseks, ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja töödele: kostjale väljastati 3 arve tööde kohta

1. märtsil tasumistähtajaga
2. aprill, millele kostja vastuväiteid ei esitanud; hageja on kostjale saatnud kaks meeldetuletust,
3. mail ja
4. juunil, millele ei ole kostja samuti vastuväiteid esitanud. Hageja on töödest rääkinud kostja pädeva isiku – juhatuse liikme H. Linnuga – ja ka sellele ei ole järgnenud kostja poolt vaidlustust. Nähtub, et hageja on kõigil võimalikel viisidel teavitanud kostjat tehtud töödest, kuid kostja ei ole sellele reageerinud tehtu vaidlustamisega. Kohus nõustus, et kostja sellist käitumist tuleb käsitleda kostjapoolse heakskiiduna TsÜS § 113 järgi. Täidetud on ka

§ 1018

lg 1 p 2 tingimus, s.o hageja asjaajamine vastas soodustatu, s.o kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja, olles lepingu järgi kohustatud neid töid tegema, pidi omama hoolt, huvi ja tahet selle vastu, et need tööd tehtud saaksid. Täidetud on ka

§ 1018lg 1 p 3 tingimus – teostatud tööd olid olulised avalikes huvides.

Riigi Kinnisvara AS-i töötaja T. Tiitsi 16.01.2006 e-kirjast kostjale nähtub, et seoses kostja poolt libedusetõrje tegemata jätmisega Pargi 1 hoone juures prokurör kukkus välistrepil ja sai raske kehavigastuse; 15.03.2006 kirja põhjal on kostja jätnud tegemata jääpurikatõrje ning seetõttu on kannatada saanud auto, st on tekkinud varaline kahju. Pargi 1 hoones asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Jõgeva prokurörid, kõik avalik-õiguslikud asutused, kus on hulk töötajaid ja käib hulgaliselt kodanikke. Mõistlikult võib eeldada, et kui heakorratöid poleks teostatud, oleks kestnud jätkuv oht inimeste tervisele või nende varale. On üldteada, et jää majaesisel ja treppidel ning suured jääpurikad ja lumi katuseräästas on ohtlikud. Seega on täidetud kõik

§ 1018

lg 1 p 1-3 sätestatud tingimused, et panna maksma käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise kohustus kostja suhtes. On oluline, et hageja käsundita asjaajamisel ei ole tegutsenud mitte enda huvides, vaid kostja kasuks – tegutsemata jätmine võinuks põhjustada jätkuvaid kahjunõudeid kostja vastu. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata kostja teavitamist enne asjaajamisele asumist (

§ 1020lg 1).

Olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutseja saab tellimuse objektiivselt vajaliku ja kiireloomulise töö tegemiseks, ei saa lugeda mõistlikuks, et tellimuse saaja asub kahtlema tellimuse ehtsuses. Mõistlikult ja heas usus tegutsev isik loeb sellises olukorras, et tellimus on esitatud heas usus, st et tellimus on esitatud selleks pädeva isiku poolt. Ehkki töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel ei leidnud tõendamist, oli tegemist lepingusarnase olukorraga ja hageja oli õigustatud sellises olukorras asuma tööd tegema. Tööd tegema asudes oli hageja eksimuses, arvates, et tegemist on töö tegemisega töövõtulepingu alusel. Tasu nõudmine käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste eest

§ 1023lg 1, 2 alusel on põhjendatud.

Maksekohustus tekkis kostjal alates hageja poolt tööde teostamisest. Hageja kulutused, mille tasumist ta nõuab, ei ole liialdatud ja on mõistlikult vajalikud.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestamisele ega suurusele ja viivisenõue on

§-de 113 lg 1; 94 lg 1 alusel samuti põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. CityHaldus OÜ taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning hagiavalduse rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja viinud kohtu eksiteele väitega, et poolte vahel eksisteeris töövõtusuhe ning keegi kostja töötaja tellis teenuse. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et kostja poolt tellimust teenuse osutamiseks ei tehtud. Tõendite ilmsiks tulekul muutis hageja hagi alust ning põhistas seda käsundita asjaajamisega. Sellegipoolest on kohus analüüsinud tellimust ja vähemalt osaliselt tuginenud otsuse tegemisel eelmainitud faktile. 4 Kohus heidab kostjale ette, et ta ei ole tõendanud tööde mittetegemist. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et teenust osutati, mida tõendavad veel hageja töötajate ütlused. Kostjal puuduvad igasugused võimalused vaidlustada teenuse osutamist ning samuti ei oma see asjas olulist tähtsust. Juhul, kui nõue siiski eksisteerib, on oluline selle eest tasuja isik, st kohustatud isik. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et täidetud olid kõik

§ 1018toodud tingimused.

Kostja ei ole kunagi asjaajamist heaks kiitnud. Asjaajamise heakskiitmiseks ei saa lugeda vastuväite mitteesitamist. Samuti on tunnistajate ütlustega kinnitatud, et suuliste vestluste käigus on seda tehtud. Ka arve mittetasumine on sisuliselt sellele vastu vaidlemine. Kostja ärihuvid lepingute sõlmisel on osutada teenust ning saada sellest tulu. Juhul, kui teenuse osutamine oleks olnud vajalik, siis oleks kostja teinud kõik endast oleneva, et osutada teenust maksimaalses ulatuses ise ja vältida alltöövõttu. Seega ei vasta asjaajamisele asumine kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Esitatud tõendite alusel ei saa pidada teenuse osutamist avalikes huvides oluliseks. 16.01.2006 kirja alusel oli prokurör kukkunud (süü ei selgu kirja sisust) ning 15.03.2006 kirja alusel lumi autole peale kukkunud. (ehituse arhitektuurne ja konstruktsiooniline lahendus saab põhjustada vaid lume katuselt langemist). Kirjade autor T. Tiits (asukohaga Tartus) on asunud seisukohale, et tuleb teostada jääpurikate tõrje. Isegi juhul, kui ringkonnakohus asub vastupidisele seisukohale, siis see ei välista

§ 1020

lg 1 kohast käsundita asjaajaja kohustust asjaajamisele asumisest teavitada (seda enam, et tunnistajate ütluste kohaselt on jääpurikate tõrjumine kiireloomuline töö sulailma puhul, kuid ilmajaama arhiivimaterjali põhjal langes temperatuur kõnealustel päevadel kuni -18Cº). Lisaks on väär hinnata tõendina e-kirjade sisu ning tunnistajate ütlusi, mis tuginevad „mulle teadaolevalt” väidetele. Tsiviilmenetluses peavad tõendama oma väiteid nende esitajad, mitte vastaspool ei pea neid ümber lükkama. 5. AS Jõgeva Elamu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on väär apellandi väide, et kohtumenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et kostja poolt tellimust teenuse osutamiseks ei tehtud. Tuvastamist leidis asjaolu, et hagejale esitati 16.03.2006 tellimus Pargi 1 hoone juures ja kinnistul heakorratööde (libeduse ja jääpurikate tõrje) tegemiseks, tuvastamist ei leidnud, kes tellimuse esitas. Seega ei ole välistatud, et tellimuse võis esitada kostja esindaja. Kohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas on täidetud kõik

§ 1018lg 1 p 1-3 sätestatud alternatiivsed tingimused.

Apellandi seisukoht, et juhul kui teenuse osutamine oleks olnud vajalik, siis oleks kostja teinud kõik endast oleneva, et osutada teenust maksimaalses ulatuses ise, ei ole asjakohane. Kostjal oli seda teenust võimalik osutada juba vähemalt

1. jaanuarist 2006 ja
2. märtsil 2006, pärast seda kui kostja tegevusetusele Pargi 1 hoone hooldamisel juhtis tähelepanu Riigi Kinnisvara AS esindaja T. Tiits e-kirjadega, kuid kostja jättis töö tegemata. Töö oli pikemat aega teostamata, tegemist oli raske rikkumisega ning olukord nõudis kiiret tegutsemist. Tunnistaja T. Tiitsi ütluste kohaselt puudus kostjal jääpurikate mahavõtmiseks katuselt ja jää äravedamiseks tehnika. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tööd saanud teostada oma vahenditega. Kostja esindaja ei osanud istungil öelda, kuidas tööd oleks tehtud. Samuti ei 5 osanud tunnistaja H. Lind, kes on kostja juhatuse liige, öelda soola koguse täpsemaid norme, vaid selgitas, et norme tuleb küsida soolatamisega tegelevatest ettevõtetest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud oma nõuet erinevate tõenditega: tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid, poole seletus. E-kirja esitamine tõendina on seadusega kooskõlas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduses õige, kuid ringkonnakohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele teisel materiaalõiguslikul alusel, mistõttu käesoleva otsusega tuleb muuta maakohtu esitatud hagi rahuldamise põhjendusi.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, millega kohus tuvastas, et hageja on vaidlusalused tööd teinud ja tema tasunõude suurus on põhjendatud, kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus selles osas põhjendusi.
5. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud hagi rahuldamine lepingulise kohustuse rikkumise tõttu esitatud nõude alusel. Ringkonnakohus möönab, et asjas esitatud ja tõendatud asjaolud võimaldavad, sõltuvalt tõenditele antud hinnangust, kohaldada erinevaid materiaalõiguslikke aluseid, sh ka käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise regulatsioone, kuid nõude aluste rohkuse korral tuleks alustada lepinguliste aluste kontrollimisest, ning alles siis, kui tuvastatakse, et lepingulised nõuded puuduvad, kontrollida lepingusarnaseid nõudeid ja vajaduse korral ka alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohtu arvates saab käesolevas asjas tuvastada, et poolte vahel oli kehtiv leping.
6. Asjas on esitatud järgmised asjaolud: 1)
7. aastal oli kostjal lepingust tulenev kohustus hooldada Pargi 1 hoonet, mida haldas Riigi Kinnisvara AS; 2) Kostjal oli tööl kojamees, kuid puudus tehnika jääpurikate eemaldamiseks Pargi 1 hoonelt; 3) Riigi Kinnisvara AS saatis kostjale e-kirjad 16.01.2006 „Kui koheselt libedusega seonduvaid probleeme ei lahendata oleme sunnitud rakendama sanktsioone“ (tl 56) ja 15.03.2006 „Kui koheselt ei saa purikad eemaldatud siis oleme sunnitud rakendama ka endapoolseid sanktsioone ja siis ka ise purikate eemaldamise kuskilt mujalt sisse tellima“. (tl 57); 4) 16.03.2006 tellis naisterahvas telefoni teel hagejalt Jõgeva politseimaja (Pargi 1 hoone) jääpurikate lõhkumise ja libedusetõrje. Tellimus esitati kostja nimel ning kontaktandmeteks anti kostja kontori lauatelefoninumber ning kostja töötaja Katrin Reinkorti kasutuses olnud mobiiltelefoni number; 5) hageja eemaldas Pargi 1 hoonelt 16.
8. 2006 jääpurikad ja tegi libedusetõrjet Pargi 1 hoone ees 21.03.
10. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et 16.03.2006 esitati tellimus kostja nimel ja anti kaks telefoninumbrit, nendest üks kostja töötaja K. Reinkorti kasutuses olnud mobiiltelefoni number. 6 Kostja väited, et K. Reinkort oli märtsis puhkusel ning pärast 26.01.2006 ei kasutanud enam mobiiltelefoni, ei ole tõendatud. Kostja oma kirjalikus vastuses märgib, et „kostja palub võimalust esitada EMT-st täiendav tõend numbrist loobumise kohta mitte hiljem kui 30.03.2006.“ (tl 35), kuid tõendeid kostja ei esitanud. Kostja väide, et K. Reinkort ei töötanud pärast töövõimetuslehe väljaandmist 21.12.2005 (tl 37) on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõenditega, kus kostja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevate Pargi 1 hoonega seotud heakorratööde üleandmisevastuvõtmise aktidele on 07.02.2006 ja 01.03.2006 kostja nimel alla kirjutanud K. Reinkort (tl 65-66). Asjaolu, et K. Reinkort töötas pärast lapsehoolduspuhkusele jäämist, kinnitab ka tunnistajana maakohtus ülekuulatud Riigi Kinnisvara AS-i piirkonna haldusjuht T. Tiits, kelle ütluste kohaselt „jaanuar-märts 2006 kindlasti K. Reinkort suhtles meiega. Mulle jäi mulje, et ta käis vahepeal ainult sünnitamas ja siis tegutses jälle.“ (tl 63).
11. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitas hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid, ning kostjale läks üle tõendamiskoormus, tõendamaks, et tema töötaja K. Reinkort ei esitanud tellimust hagejale. Kostja märkis maakohtu 19.06.2007 kohtuistungi alguses, et taotleb K. Reinkorti kutsumist tunnistajana maakohtusse (tl 62), kuid pärast samal istungil üle kuulatud T. Tiitsi ja J. Paaveli tunnistusi loobus kostja oma taotlusest ja esitas üksnes taotluse kuulata üle T. Kuusk (tl 64). Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et kostja nimel esitati K. Reinkorti poolt tellimus hagejale.
12. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Näivusvolitusega on tegemist siis, kui esindatav ei ole volitust andnud, ei tea ega talu esindaja tegutsemist, kuid ta oleks kohusele vastava hoole ilmutamise korral võinud seda teada ja takistada, ning tehingu vastaspool võib oletada, et esindatav on volituse andnud.
13. Hageja väitel teostas ta väikesemahulisi tellimusi ka telefoni teel esitatud tellimuste alusel, mis fikseeriti kirjalikult arvutiprogrammis, milles fikseeritud andmed olid töö teostamise ja arve esitamise aluseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline tellimuse fikseerimine ebatavaline, selle kasutamist praktikas kinnitas ka kostja esindaja, kelle seletuse kohaselt „nemad võtavad vastu ka telefoni teel tellimusi väikesemahulistes teenustes, milleks nende firmas on summa 1000 kr“ (tl 91). Hageja ja kostja vahel ei olnud varasemat lepingute sõlmimise praktikat, kuid kuna hageja osales samuti riigihankes hoonete hooldamise (sh Pargi 1) osas, oli talle teada, et Pargi 1 hooldamise leping on sõlmitud kostjaga. Ringkonnakohtu arvates asjas esitatud asjaolud tekitasid hagejal õigusnäivuse tehingu kehtivuse suhtes.
14. Ringkonnakohtu arvates saab käesoleval juhul lugeda tõlgendamise teel tuvastatuks ka selle, et kostja esindaja (K. Reinkort) esitas tellimuse. Ringkonnakohtu arvates pidi kostja teadma, et tema nimel tellimus esitati, sest päev pärast tähelepanu juhtimist jääpurikatele Pargi 1 hoonel need eemaldati, samuti tehti libedusetõrje. Kostja, kui maja hooldamise eest vastutav isik, pidi nägema ja aru saama, et vajalikud tööd 7 on tehtud. Kuna kostja ei teadnud, et tema nimel telliti tema ülesandeks oleva töö tegemine, et tellimuse esitas väidetavalt lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja, samuti ei teadnud kostja, et tööd teostati, siis saab talle teadmatust ette heita raske hooletusena.
15. Tellimuse esitamise ja selle täitmiseks võtmisega sõlmiti poolte vahel leping, mis vastab

§ 635sätestatud töövõtulepingu tingimustele.

Maakohus on õigesti tuvastanud hageja poolt kokkulepitud töö teostamise ja tasu suuruse põhjendatuse.

§ 637tuleneb tellija kohustus tasuda tehtud töö eest.

Vaidlust ei ole selle üle, et tasu on muutunud sissenõutavaks, et hageja esitas õigeaegselt kostjale arved, kuid kostja ei tasunud arvete alusel. Hageja nõue põhinõude summas 1598.90 kr ning viivise 103,35 kr osas on põhjendatud

§ 101lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel ning kuulub rahuldamisele.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata tuleb kõik menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 8 Andra Pärsimägi