KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-641 Haldusasi Heti Nõmme kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni
- mai 1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Heti Nõmme apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant Heti Nõmm, esindaja Eha Nõmm Vastustaja ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjon, esindaja Inge Kottisse Kolmandad isikud Jana Nõmm, Linda Kalme RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
- veebruarist
- POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsusega nr 97-18 tunnistati Kalev Kalme omandireformi õigustatud subjektiks Pala vallas August Kuusele kuulunud Adojaani nr 18 talu ¼ osas maale ja täies ulatuses tagastatavatele hoonetele ning Kalju Kalme õigustatud subjektiks sama talu ¼ osas maale. Heti Nõmm esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamist. Kaebaja arvamuse kohaselt on maakonnakomisjoni otsus HMS § 63 kohaselt tervikuna tühine (kõik otsuse punktid tühised). Kaebuse kohaselt ei saanud vara ühistamise aktis märgitud hooned olla omandireformi objektiks, sest need ei olnud omandireformi läbiviimise ajal enam ühistatud vara. Hooned olid endisele omanikule tagastatud, kuna need ei olnud enam majandi arvel. Hooned ei kuulunud omandireformi käigus tagastamisele, kuna olid füüsilise isiku heauskses omandis. Eha Nõmme ämm Helmi Nõmm omandas
- a Adojaani 18 taluhooned otse omanikult August Kuuselt. Kõrvalhooned loetakse elamu päraldisteks ja eeldatakse, et see, kellele võõrandatakse elamu, omandab ka kõrvalhooned. Kuna kõrvalhooned olid amortiseerunud, laudast olid alles vaid müürid, taastas Uno Nõmm omanikuna kõrvalhooned. Maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse alusel sai kaebaja kõrvalhoonetest õigusvastaselt võõrandatud vara. Sellel otsusel ei ole põhjendusi. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel akt on antud. Kaebaja ema Eha Nõmm hankis arhiivist ja pädevatelt inimestelt tõendeid, mis kinnitavad, et laut kanti maha
- a, samal ajal ka ait, ühtlasi loobus majand nende omandist. Eha Nõmm elab juba
- aastast kohapeal. Majand pole selle aja jooksul neid hooneid vallanud, aga iga valdajat loetakse tema valduse ajal omanikuks. Reformikomisjon ei olnud koostanud mingit toimikut selle juhtumi kohta. Kindlaks oli tehtud ainult see, et kõrvalhooned ühistati
- a. Mis hoonetega edasi juhtus, oli kindlaks tegemata. Toimiku järgi, kus oli ainult üks fakt, ei saanud maakonnakomisjon mingisugust õiguspärast seisukohta võtta. Omandireformi käigus ei tohtinud tekitada uut ülekohut, antud juhul on see nii juhtunud, kui Kalev Kalmest, kellel seaduste järgi ei ole selleks mingit õigust, tehti õigustatud subjekt Eha, Heti ja Jana Nõmmele kuuluvate hoonete osas.
- ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjon palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaevatavas otsuses ei esine HMS § 63 lg 2 sätestatud tühisuse aluseid. Käesolevas asjas, milles taotletakse otsuse tühisuse tuvastamist, ei saa tugineda väidetele, mis kaebaja arvates tõendavad otsuse õigusvastasust. Otsus on seaduslik ning otsuse vastuvõtmisel on järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid. Kaebuse alusena toodud asjaolud (omandireformi objektiks oleva vara omandiõigus maakonnakomisjoni otsuse tegemise ajal ja muud omandireformi objektiks oleva vara tagastamist välistavad asjaolud) kuulusid kindlakstegemisele vara tagastamise otsustamisel, mis kuulus põllumajandusreformikomisjoni pädevusse. Eha Nõmme poolt maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebus jäeti Tartu Halduskohtu 16.09.2005 otsusega haldusasjas nr 3-05-370 rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 02.03.2006 otsusega Eha Nõmme apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei andnud 24.05.2006 määrusega Eha Nõmme kassatsioonkaebusele menetlusluba. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et vaidlusaluses otsuses ei esine tühisuse aluseid.
- Kolmas isik Jana Nõmm nõustus täielikult kaebaja seisukohtadega. Kolmas isik Linda Kalme leidis, et kaebus on alusetu ning palus jätta selle rahuldamata. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 27.11.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. 2 Otsuse kohaselt märgib Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr 3-3-1-21-03: Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid. Haldusakti tühisuse alused on toodud HMS § 63 lg 2, mille kohaselt haldusakt on tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lg 2 sätestatud aluseid ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamiseks ei esine. Otsusest selgub haldusakti andnud organ – Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjon. Otsuse adressaatideks on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks avalduse esitanud isikud Kalev Kalme, Kalju Kalme ja Olev Kask. Otsuse on vastu võtnud pädev haldusorgan. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon (maakonnakomisjon) on tulenevalt seadusest ja seaduse alusel antud õigusaktidest pädev kindlaks määrama nii omandireformi objektiks oleva vara kui ka selle tagastamist või kompenseerimist taotlevad õigustatud subjektid (ORAS § 16 lg 2, VV 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord, VV 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord). Otsusega ei kohustata kedagi toime panema õigusrikkumist. Kõnesolev otsus ei ole kohustav haldusakt. Sellega on tuvastatud üksnes teatud vara tagastamise või kompenseerimise nõude läbivaatamiseks vajalikud asjaolud – haldusakt ei kohusta kedagi omandireformi objektiks tunnistatud vara õigustatud subjektile üle andma. Otsus ei lõpeta isiku, kelle valduses või omandis see vara on, õigusi varale. Teise isiku omandiõigust lõpetavaks haldusaktiks saab ühistatud vara puhul olla vaid ühismajandi reformikomisjoni otsus ühistatud vara tagastamise kohta, milline ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks. Otsusest selguvad üheselt mõistetavalt õigustatud subjektide Kalev Kalme ja Kalju Kalme õigused õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja maa tagasitaotlemiseks ning sellega ei panda kellelegi ebamääraseid ega vastuolulisi kohustusi. Otsusest tulenevad õigused on akti adressaadid realiseerinud. Ühistatud hooned on Kalev Kalmele tagastatud Ranna ühismajandi reformikomisjoni 04.10.1996 otsusega, 07.10.1996 aktiga on hooned Kalev Kalmele üle antud, Pala Vallavalitsuse 06.03.2001 korraldusega nr 49 on tagastatud hoonete alune maa ning „Tubli“ katastriüksused on Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna poolt kantud kinnistusraamatusse. Asjaolu, et otsuses ei ole mainitud kaebaja õigusi seoses omandireformi objektiks tunnistatud Adojaani nr 18 hoonetega, ei muuda otsust isikute õiguste ja võimalike 3 kohustuste osas ebaselgeks ega vastukäivaks. Nõuded maakonnakomisjoni otsuse sisule sätestab Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 19, mille järgi kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine omanik, vara koosseis, õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Nimetatud kord ei näe ette seda, et maakonnakomisjon peaks oma otsuses ära märkima isiku, kes on omandireformi objektiks oleva vara omanikuks või valdajaks otsuse tegemise ajal. Kaebaja väited, et otsus on tühine seetõttu, et Adojaani nr 18 talu kõrvalhooned (laut ja ait) on tunnistatud omandireformi objektiks ja Kalev Kalme nende osas õigustatud subjektiks ebaõigesti, sest nende hoonete tegelikud omanikud on Eha, Jana ja Heti Nõmm, ei ole asjassepuutuvad. Nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks haldusakti tühisusele. Käesolevas asjas, milles taotletakse maakonnakomisjoni otsuse tühisuse tuvastamist, ei saa tugineda väidetele, mis kaebaja arvates tõendavad otsuse õigusvastasust. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik küsimused, mis seonduvad reformivara omandiõigusega vara tagastamise otsustamise hetkel ja võimalusega see vara õigustatud subjektidele tagastada, kuulusid maakonnakomisjoni otsuse vastuvõtmise ajal ja kuuluvad ka käesoleval ajal lahendamisele pärast maakonnakomisjoni otsust toimuvas vara tagastamise või kompenseerimise menetluses. Vara tagastamise menetluses vastu võetud haldusaktide hindamine ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse §-le 5 lg 3 kuulus ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise otsustamine põllumajandusreformi komisjoni pädevusse. Vaidlusalused hooned (laut ja ait) on Kalev Kalmele tagastatud 04.10.1996 Ranna ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni otsusega. Eha Nõmme kaebus Ranna ühismajandi reformikomisjoni 04.10.1996 otsuse tühisuse tuvastamiseks on Tartu Halduskohtu 29.10.2003 otsusega jäetud rahuldamata. Kohus märkis, et kaebaja jaoks ei saanud nimetatud haldusaktist tulenevalt järgneda ka vara tagastamise menetluses mingeid õigusvastaseid tagajärgi. Heti Nõmm, Eha Nõmm ja Jana Nõmm on pidanud end vaidlusaluste hoonete omanikeks alusetult. On olemas jõustunud kohtuotsus Eha Nõmme, Heti Nõmme ja Jana Nõmme hagis Kalev Kalme vastu omandiõiguse tunnustamiseks Pala vallas Raatvere külas asuvate lauda ja aida suhtes. Jõgeva Maakohtu 27.09.2005 otsusega tsiviilasjas 2-162/04 jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole Helmi Nõmmel (ja seetõttu ka tema pärijatel) vaidlusaluse aida ja lauda suhtes kunagi omandiõigust tekkinud. Nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu 20.12.2006 määrusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- H. Nõmm palub apellatsioonkaebuses: 1) saata haldusasi tagasi halduskohtusse, kuna see on täiesti menetlemata, selles ei ole arvesse võetud ühtegi olulist tõendit; 2) ringkonnakohtu otsuses mitte toetuda mitte mingile jõustunud kohtuotsusele, kuna senise pika kaebeperioodi jooksul on kõik jõustunud kohtuotsused olnud põhjendamata, sest ei ole toetutud Eha ega Heti Nõmme esitatud tõenditele; kui ringkonnakohus siiski soovib toetuda mõnele jõustunud kohtuotsusele, siis esitada otsuses täpne tsitaat mõnest jõustunud kohtuotsusest, kus oleks mainitud käesolevas asjas esitatud tõendite kohta esitatud kohtu seisukohti; apellant palub arvestada kõiki esitatud tõendeid; need on kohtute poolt vastu võetud, kuid arvestatud pole mitte kunagi; 3) kuna seni on Nõmmed saanud vaid põhjendamata kohtuotsuseid (Eha Nõmme kohtu poole pöördumised), siis on usaldus kohtunike vastu kadunud. Apellant palub tagandada apellatsioonkaebuse menetlemiselt kohtunikud, kes on Eha Nõmme apellatsioonkaebusi menetlenud. 4 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsus korralikult põhistatud ning haldusasja ei ole kaebuses esitatud ulatuses menetletud. Kohtuotsuses on ebaproportsionaalselt palju mahtu antud vastustaja väidetele, millised on niigi teada või ei oma asjas tähendust või on lausa eksitavad. Kaebaja tõendatud väited on kontekstist välja rebitud ja vajalikud tõendid tähelepanuta jäetud. Kaebuses oli tõendatud, et kaevatav haldusakt vastas kõigile HMS § 63 lg 2 tunnustele. Haldusakti puudused on ilmselged. Täiesti arusaamatu on, kuidas tohtis maakonnakomisjon tunnistada Kalev Kalme kui endise omaniku August Kuuse õepoja õigustatud subjektiks Adojaani nr 18 talu aida ja lauda osas. Endine omanik sai need hooned juba
- a tagasi, seda tõendab mahakandmisakt sellest aastast. Endine omanik võõrandas hooned
- a Helmi Nõmmele. Selle fakti tuvastamiseks on esitatud võõrandaja August Kuuse esindaja tõend, tema abikaasa tõend (mõlemad väidavad, et võõrandasid kõik taluhooned), samuti kolhoosi esimehe notariaalne kinnitus, mille järgi tema esimeheks olemise ajal jooksul ei olnud vaidlusalused hooned majandi omandis. Ostu-müügilepingus on aida asemel märgitud „kuur“. Pärast Uno Nõmme surma
- a väljastatud pärimistõendil on samad hooned, mis ostu-müügilepingus. Selle tõendi väljaandmise ajal olid kõik kaasomanikud ligi 10 aastat talus elanud ja teavad, et ühtegi hoonet juurde ei olnud ehitatud. Hoonete arvu silmas pidades peab see olema sama hoone, mis vaidlusalune „ait“. Seda kinnitab ka võõrandaja esindaja Olev Kask oma õiendis. Kuna eespool mainitud tõendeid pole arvestatud, siis ei ole HMS § 63 lg 2 p 4 ja 5 käsitlust kaebajale arusaadavalt põhistatud. Maakonnakomisjon ei käinud enne otsuse tegemist kohapeal kindlaks tegemas, kes hooneid valdab, vastasel korral oleks ta tuvastanud, et hooneid valdavad Nõmmed. Iga valdajat loetakse tema valduse ajal omanikuks. Maakonnakomisjon ei teavitanud Nõmmesid sellest, et Kalev Kalme on esitanud tagastamise avalduse, ega küsinud, kas neil on seaduslik alus hooneid vallata. Kui seaduslik alus on olemas, siis on Nõmmed ka seaduslikud omanikud. Kuna maakonnakomisjon tegutses Nõmmede teadmata, siis ei saanud Nõmmed enne maakonnakomisjoni otsuse väljaandmist abistada kõigi oluliste asjaolude tuvastamisel. Vastustaja mainib pidevalt vara koosseisu kindlakstegemist võõrandamise hetkel. Tegelikult on tähtis, kelle omandis oli vara õigustatud subjektide määramise hetkel. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda seaduse üldisest mõttest. Seaduse mõte ei saa olla, et omaniku vara suhtes määratakse keegi asjasse mittepuutuv isik õigustatud subjektiks. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et maakonnakomisjoni otsus ei ole kohustav haldusakt. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-51-01 on kirjas, et omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamine on adressaati soodustav haldusakt. Järelikult vastaspoolele on see koormav haldusakt. Reformi mõttest tuleneb, et õigustatud subjektiks võib määrata majandi omandis oleva vara suhtes. Kaebaja tõendid tõendavad, et majand ei olnud enam ammu omanik, Kalev Kalme tahetakse teha õigustatud subjektiks kaebaja omandis oleva vara suhtes.
- a kehtis asjaõigusseadus ja ükski eriseadus (ORAS) ei saa minna teiste seadustega vastuollu. Samas riigikohtu lahendis on kirjas ka põhimõte, et ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle tulevikus soodustus (Nõmmede kõrvalhooned) ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel (tühisuse tuvastamisel) olla kaalukam kui halduse õiguspärasuse põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt (materiaalses mõttes) või oluliste vormi- ja menetlusvigade tõttu. Antud juhul on tegemist niisuguste menetlus- ja vormivigadega, mis tõid kaasa väära haldusakti andmise ja mille põhjal ei saa kontrollida haldusakti sisulist õiguspärasust (ei ole arvestatud olulisi tõendeid ja akt on põhjendamata). Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-14-97 on kirjas, et motiveerimata haldusakt on seadusevastane, seega ühtlasi tühine. Ka kohtuotsusest ei selgu ei dokumentaalne ega õiguslik alus maakonnakomisjoni otsusele. Tühisuse tuvastamise raames tuleb tuvastada haldusakti õigusvastasus. Kaebaja on tõestanud, et maakonnakomisjoni otsus on eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Komisjoni otsuse 5 õigusvastasuse tuvastamine ei saa rikkuda kolmandate isikute õigusi ega põhjendatud huve, sest Kalev Kalme eksitas komisjoni (ta on kirjutanud oma avalduses, et hooned olid
- a veel majandi arvel). Kolmas isik ei saa tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, sest ta pidi olema teadlik maakonnakomisjoni otsuse õigusvastasusest (hooned ei olnud majandi omandis, ei ole esitatud tõendit selle kohta, et need olid majandi arvel). Ka pole isik haldusakti kehtivust usaldades muutnud elukorraldust ega teinud kulutusi, lootes soodustuse saamisele (Nõmmed on alates
- a siiani pidevalt olnud nii valdajad kui omanikud). Nõmmed soovivad, et nende suhtes rakendatakse põhiseaduse omandi puutumatuse sätet, mida vaidlustatav haldusakt rikub.
- ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjon taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt esitas Heti Nõmm maakonnakomisjoni 04.05.1995 otsuse nr 97-18 vaidlustamiseks selle tühisuse tuvastamise kaebuse, kuna otsuse tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise kaebuste esitamise tähtajad on ammu möödunud. Halduskohus on arvestanud Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-21-03 toodud seisukohti, mille kohaselt saab kohus haldusakti tühisuse tuvastamise kaebuse rahuldada vaid juhul, kui haldusaktis esinevad seaduses sätestatud puudused ja need on ilmselged. Tühisuse tuvastamise aluseks olevad haldusakti puudused on sätestatud HMS § 63 lg
- Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et HMS § 63 lg 2 sätestatud aluseid maakonnakomisjoni otsuses ei esine. Kohtuotsuses on põhjendatud iga HMS § 63 lg 2 toodud tühisuse tuvastamise aluse puudumist haldusaktis eraldi, kõik selgitused on esitatud põhjalikult ning näidatud ka iga kohtu seisukoha õiguslikud alused. Nii kaebuse arutamisel halduskohtus kui ka kohtuotsuses on kaebuses toodud väiteid analüüsitud piisava põhjalikkusega, kohtuotsusega on antud motiveeritud vastused kõigile kaebuses ja kohtuistungil kaebaja poolt esitatud väidetele. Apellandi seisukoht, et maakonnakomisjon pidi omandireformi objekti määratlemisel kindlaks tegema vara seisukorra ja omandiõiguse otsuse tegemise aja seisuga, on ebaõige. VV 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punkti 15 kohaselt tuleb komisjonil avalduste ja tõendite läbivaatamisel kontrollida või kindlaks määrata: 1) kas avalduses märgitud vara vastab ORAS § 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel; 2) kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, st endisele omanikule; 3) kas vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud ORAS § 6 ja kas taotleja kuulub ORAS §-des 7; 8 või 9 loetletud õigustatud isikute hulka. Seega ei olnud maakonnakomisjonil õigust ega kohustust kindlaks määrata omandireformi objektiks oleva vara säilimist, omandiõigust ja muid asjaolusid otsuse tegemise hetke seisuga. Nagu kohus on õigesti märkinud, kuulus omandireformi objektiks oleva varaga seonduv kindlaks tegemisele vara tagastamise või kompenseerimise menetluses. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse § 5 lg 3 kuulus ühistatud vara tagastamise otsustamine põllumajandusreformikomisjoni pädevusse. Nimetatud asjaolud tuli kindlaks teha ühistatud hoonete tagastamiseks Ranna ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni poolt 04.10.1996 otsuse vastuvõtmisel. Tartu Halduskohtu 29.10.2003 otsusega on Eha Nõmme kaebus nimetatud põllumajandusreformikomisjoni otsuse tühisuse tuvastamiseks jäetud rahuldamata. Kaebaja on esitanud väiteid ja nõudeid, mis ei ole seotud maakonnakomisjoni otsuse tühisuse tuvastamise nõudega. Kuna haldusakti tühisuse tuvastamise menetluses ei saa kohus tuvastada vaidlusaluste hoonete omandiõigust ning arvestades seda, et õigusvastaselt võõrandatud vara otsuse tegemise ajal vara iseloomustavate andmete kindlakstegemine ei kuulunud maakonnakomisjoni pädevusse, tuleks tähelepanuta jätta ühistatud hoonetena kindlaksmääratud aida ja lauda võõrandamisjärgset omandiõigust põhistavad väited, kuna nende asjaolud ei ole maakonnakomisjoni otsuse tühisuse tuvastamisel asjasse puutuvad. 6 Nõuded maakonnakomisjoni otsusele on kehtestatud VV 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 19, mille kohaselt komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks: 1) vara võõrandamise õigusvastasus; 2) vara endine (õigusjärgne) omanik; 3) vara koosseis; 4) õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist; korra punkti 20 kohaselt peab otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta sisaldama rahuldamata jätmise põhjenduse, milles viidatakse nendele seadustele või muudele õigusaktidele, millele taotlus ei vasta, või märgitakse asjaolud, mis on jäänud tõendamata. Maakonnakomisjoni otsus vastab kõigile nendele nõuetele.
- Linda Kalme leiab oma kirjalikus vastuses, et kaebaja tõendid on eksitavad ja vastukäivad, mistõttu ei saa neid arvestada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. H. Nõmm esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni
- mai 1995 otsuse nr 97-18 tühisuse tuvastamist. Kohtul on õigus rahuldada tühisuse tuvastamise kaebus vaid siis, kui haldusaktil esinevad HMS § 63 lg 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud otsuses ei esine HMS § 63 lg 2 ettenähtuid aluseid selle tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub taolise halduskohtu seisukohaga ja otsuses toodud põhjendustega. Vabariigi Valitsuse
- augusti 1991 määrusega nr 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punkti 15 kohaselt tuleb maakonnakomisjonil avalduste ja tõendite läbivaatamisel kontrollida või kindlaks määrata: 1) kas avalduses märgitud vara vastab ORAS § 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel; 2) kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s. t endisele omanikule; 3) kas vara võõrandati viisil, mis on sätestatud ORAS §-s 6 ning kas taotleja kuulub ORAS §-des 7, 8 ja 9 loetletud õigustatud isikute hulka. Seega ei ole maakonnakomisjonil õigust ega kohustust kindlaks määrata omandireformi objektiks oleva vara säilimist, omandiõigust ja muid asjaolusid otsuse tegemise hetke seisuga. Omandireformi objektiks oleva vara tagastamisega seonduv kuulub kindlakstegemisele vara tagastamise ja kompenseerimise menetluses. Põllumajandusreformi seaduse § 5 lg 3 alusel kuulus ühistatud vara tagastamise otsustamine põllumajandusreformikomisjoni pädevusse. ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjoni
- mai 1995 otsusega nr 97-18 loeti kindlakstehtuks õigusvastaselt võõrandatud vara, mis on omandireformi objektiks, Pala vallas „Adojaani nr 18“ talu, suurusega 40,12 ha, kinnistu nr
- Ühistatud vara – Ranna MÜ poolt väljastatud vara ühistamise akt nr
- Loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal järgmistele isikutele - maa ½ osas Villem Kreusile (Kreosile), ½ osas Taavet Reinholdile ning ühistatud vara omanik oli Agust Kuuse. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati 7 K. Kalme, maa omaniku V. Kreose tütrepoeg, ühistatud vara omaniku õepoeg ¼ osas maale, täies ulatuses tagastatavatele hoonetele ning K. Kalme, maa omaniku V. Kreose tütrepoeg ¼ osas maale. Vaidlustatud maakonna komisjoni otsus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega jätab ringkonnakohus asja lahendamisel kõrvale apellandi viited vara hilisemale käekäigule, sest need ei oma puutumust käesoleva asja lahendamisega ja nende lahendamine ei kuulunud maakonna komisjoni kompetentsi. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Egon Konsand 8 Agu Timmi