3-07-1298/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1298 Haldusasi P.K. kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna peale hambaraviteenuse hüvitise nõudes sularahamaksena Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant P.K. Vastustaja Eesti Haigekassa, esindaja Martin Pärn RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. novembri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
5. veebruarist
6. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. P.K. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus mõista haigekassalt välja sularahamaksena hüvitis 500 krooni kaebaja kantud hambaravikulude katteks. Kaebaja ei nõustu sellega, et haigekassa on nõudnud kaebajalt arveldusarvet hüvitise ülekandmiseks, olles seisukohal, et tema suhtes rikutakse PS-dest § 11 ja 12 tulenevaid õigusi – õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kedagi ei tohi diskrimineerida ning kõik on seaduse ees võrdsed. Hüvitise väljamaksmata jätmine põhjusel, et kaebajal puudub pangas arveldusarve, on õigusvastane. Kohtuistungil palus kaebaja jätta ravikindlustuse seadus kohaldamata ning tunnistada kogu seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja tervis on halvenenud, kuna tal puuduvad rahalised võimalused hambaraviteenuse ostmiseks; ebaõige on, et kindlustatud isikule, kelle suhtes on tasutud sotsiaalmaks, ei ole tagatud sotsiaalmaksu kaudu hambaraviteenuse osutamine täies ulatuses. Kaebaja palus maksta talle sularahas välja hambaravihüvitis koos viivisega, kuna väljamakstavat summat ei ole koheselt välja makstud.
8. Eesti Haigekassa Tartu osakond oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi või põhiseadusest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, kaebajat on koheldud võrdselt teistega ning pole esinenud diskrimineerimist. Eesti Haigekassa makstavad hüvitised kantakse hüvitise saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis. Eesti Haigekassa on lähtunud eelkõige majandusliku otstarbekuse ja turvalisuse printsiibist ning kohtleb kõiki hüvitise saajaid võrdselt. Kuna kaebaja ei ole esitanud panga arveldusarvet, kuhu saaks hüvitise kanda, ei ole olnud võimalik ülekannet teha. Ravikindlustuse seaduse sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks puudub alus. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jätis 16.11.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja pöördunud avaldusega hambaravihüvitise saamiseks Eesti Haigekassa Tartu osakonna poole, märkides, et tal puudub isiklik pangakonto, ja palub hüvitis üle kanda rahakaardiga postkontori kaudu. Kaebaja on esitanud kolm kviitungit, millest nähtub, et kulutused on kantud hambaraviteenusele 07.05.2004 summas 150 krooni, 17.10.2005 summas 150 krooni ja 09.10.2006 summas 200 krooni. Eesti Haigekassa Tartu osakond on 17.11.2006 kirjaga nr 1-6/3567 teavitanud kaebajat, et haigekassal puudub võimalus hüvitise välja maksmiseks sularahas, seega tuleb esitada haigekassale arveldusarve või selle puudumisel kolmanda isiku arveldusarve, kuhu saaks haigekassa hüvitise kanda. Tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 63 lg 1 hüvitab haigekassa vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuse eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras, ning ravikindlustuse seaduse § 63 lg 4 kohaselt makstakse hüvitis välja haigekassa kulul saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas või tervishoiuteenuse osutaja juures vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arvelduskontole välisriigis. Rahalise ravikindlustushüvitise väljamaksmist isiku arveldusarvele kordab ka ravikindlustuse seaduse § 25 lg 41 säte. Eesti Haigekassa Tartu osakond on juhindunud seadusest ning soovinud sooritada toimingut hüvitise väljamaksmiseks kaebajale, kuid pole saanud seda teha, kuna kaebaja väitel tal arveldusarvet üheski pangas ei ole ja seetõttu pole ta ka esitanud haigekassale arveldusarvet, kuhu hüvitis kanda. Kohus selgitas järelpärimiste teel välja, et kaebajal on olemas Hansapangas arvelduskonto, mida kaebaja ei ole soovinud haigekassale ja kohtule avaldada. Sotsiaalministri 16.12.2002 määruse 145 §-s 3 on kehtestatud hambaraviteenuse eest tasutud hüvitise määraks alates 01.01.2007 300 krooni kalendriaastas, eelmises redaktsioonis oli hüvitise määraks 150 krooni, sellest tulenevalt tekkis kaebajal õigus saada kolme esitatud 2 kviitungi alusel (2004.,
10. ja
11. a) kokku 450 krooni, mille hüvitamise suhtes haigekassal vastuväiteid ei ole. Kaebaja väide, et ta ei usalda välisosalusega panka, kuhu soovitakse hüvitis kanda, ei ole põhjuseks, et haigekassa võiks kaebajale erandi teha ja eirata ravikindlustuse seaduse § 25 lg 41 ja § 63 lg 4 sätteid. Vastustaja kohustuseks on kõiki hüvitise saajaid kohelda võrdselt, et mitte rikkuda põhiseadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevaid sätteid. Kohus oli seisukohal, et Eesti Haigekassa Tartu osakond ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ega põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kaebajat on koheldud võrdselt teiste hüvitise saajatega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Samuti ei ole alust väita, et vastustaja on kaebajat diskrimineerinud kas rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalase seisundi või muude asjaolude tõttu. Kohtul puudub alus jätta kohaldamata ja tunnistada tervenisti põhiseadusega vastuolus olevaks ravikindlustuse seadus. Asjaolu, et kaebajal on rahalised raskused ja kaebaja tervis on halvenenud ning et hambaraviteenus on muudetud täiskasvanutele tasuliseks, ei anna alust ravikindlustuse seadust põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. P. K taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kohtus makstavas sularahas välja 500 krooni, jättes kohaldamata ravikindlustuse seadusega sätestatud piirangud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtuotsus tühistamisele menetlusnormide rikkumise, asjaga venitamise ning õigusemõistmise puudumise tõttu. Vastavalt kohtuistungi protokollile lahkus kohtunik 08.11.2007 kell 11.30 nõu pidama, rikkudes kaebaja menetlusõigust tutvuda kohtuistungi protokolliga ning teha protokollis täpsustusi, kuna kirjutas protokollile alla alles 09.11.2007, kuid nõupidamistoas ei saa teha enam mingeid menetlusotsuseid. Kohus nõudis omal algatusel tõendeid, millega kaebajat heade menetlustavade vastaselt üllatati ning kaebaja ei saanud anda pädevat selgitust. Tõend kaebaja nimele avatud arveldusarvest võeti toimikusse alles kohtuistungil ja ärakirja sai kaebaja kätte pärast istungit. Tegemist oli kaebaja Tööhoiukassa aegse rubla-arvega, mis saldo tõttu ei kuulunud automaatsele sulgemisele ning muutus Hoiupanga krooniarveks saldoga 77 senti. Hoiupanga pankrotipesa ülesostmisel Hansapanga poolt muutus nimetatud arve Hansapangas arvelolevaks arveldusarveks, mida kaebaja ei ole teadvalt kasutanud. Selliste kontode kasutamine oli tarkvaraprobleemide tõttu valdajale äärmiselt kulukas. Pangakaardi kasutamisel kaasneb müüjale 2%-line teenustasu ostuhinnast, mis on väikemüüjale pankrotistav ja kaebaja ei pea eetiliseks nende raha kantimist välispankadesse. 150 krooni hüvitise väljavõtmine pangakontoris maksab kaebajale 20 krooni, mis on 14% hüvitisest. Ka haigekassale langevad teenustasud ei ole maksumaksja raha heaperemehelik ja sihtotstarbeline kasutamine. Sularahas makstud teenuse hüvitamisel on kaebajal õigus saada see kätte samuti sularahas, ilma teenustasusid kandmata. Kohus ja vastustaja eksivad seaduse ühtlase ja ühetaolise kohaldamise hindamisel. Sotsiaalministri määruse kohaselt võib mõni raviteenuse osutaja, kontrollides eelnevalt ravikindlustatust, vähendada hüvitise võrra kliendi poolt makstavat teenustasu ja saab selle summa kätte nimekirja alusel otse haigekassalt. Kohus ei käsitlenud fakti, et kolmanda isiku arveldusarve kasutamise volituse saab vormistada haigekassas, kuid maakondlikud organid on likvideeritud. 3 Kohus ei uurinud ravikindlustuse seaduse põhiseadusele vastavust, jättes tähelepanuta, et õiguskantsleri sekkumisel seadust juba muudeti, kuid mitte veel õiguspäraseks. Hambaravihüvitise väljamaksu ajatamine oli vastuolus kaebaja kui vähekindlustatud töövõimetuspensionäri huvidega, samas on jooksval aastal kasutamata jäänud hüvitiste mitteülekandmine järgmise aasta raviteenusele vastuolus ravikindlustuse solidaarsuspõhimõttega. Halduskohus hoidus õigusemõistmisest, kuna keeldus kaasamast menetlusse riigi seadusliku esindajana või ka iseseisva nõudeta kolmanda isikuna sotsiaalministrit. Seega ei saanud kohus ka kindlaks teha, kas väljamaksmata hambaravihüvitisi on riigieelarvesse tagasi kantud. Kohus ei taganud kaebajale põhiseadusega ettenähtud õigusi ja vabadusi, kuna keeldus korraldamast väljasõiduistungit Võrus või avansseerimast sõidukulusid olukorras, mil kaebaja vanaduspension oli õigusvastaselt arestitud. Kaebaja esitas 18.12.2006 Võru kohtumajas nõude Eesti Vabariigi vastu Eesti Haigekassa kaudu makstava hambaravihüvitise kogusummas 500 krooni sularahas väljamõistmiseks. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-06-38662 teinud rea kohtumääruseid, mis on suunatud õigusemõistmisest hoidumisele ja kaebaja nõude rahuldamata jätmisele. Tartu Ringkonnakohus on 19.04.2007 õigusevastaselt teinud kirjalikus menetluses kohtumääruse ja hambaravihüvitise sularahas väljamaksmise nõue suunati halduskohtu menetlusse. Kaebaja seisukoha kohaselt esindab käesolevas kohtuasjas Eesti Vabariiki sotsiaalminister, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 on riigi seaduslik esindaja kohtus ministeeriumi valitsemisala piirides minister ja Eesti Haigekassa on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Apellant taotleb riigi seadusliku esindaja sotsiaalminister Maret Maripuu ja Eesti Haigekassa peadirektori Hannes Danilovi kutsumist kohtuistungile.
13. Eesti Haigekassa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on edasine vaidlus hambaravihüvitise summas 450 krooni haigekassa poolt väljamaksmise ja kaebaja poolt kättesaamise osas ainetu. Halduskohtus selgus, et kaebaja omab arveldusarvet Hansapangas. Eelnevalt oli kaebaja eksitanud nii haigekassat kui ka kohut, kinnitades, et tal arveldusarve puudub. Kuna kaebaja omab arvelduskontot, siis ei ole takistusi hüvitise väljamaksmisel. Haigekassa on seisukohal, et haldusasja saab lahendada riiki kaasamata ning haigekassa juhatuse esimeest Hannes Danilovit kohtusse kutsumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. novembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et tal puudus võimalus tutvuda kohe pärast istungit kohtuistungi protokolliga ja teha selles täpsustusi. 4 HKMS § 20 kohaselt kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. TsMS § 53 lg 2 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast. Halduskohtu
16. novembri 2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus teatanud menetlusosalistele, et protokoll allkirjastatakse
17. novembril
18. Protokolli allkirjastamise korda ja tähtaega on kohtunik apellandile selgitatud ka kohtuistungi alguses. Seega on halduskohus lähtunud kehtivast seadusandlusest ja tegemist ei ole menetlusnormide rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus on rikkunud head menetlustava, kuna on iseseisvalt välja nõudnud tõendeid. Eesti Haigekassa on esitanud
19. novembril 2007 halduskohtule taotluse, et halduskohus selgitaks välja, kas P. K omab pangakontot. Seejuures on viidatud ka sellele, et Eesti Haigekassal endal selliste tõendite esitamise võimalus puudub, kuna pangad on keeldunud sellesisulist infot avaldamast. Seega ei ole nende tõendite kogumine toimunud halduskohtu enda initsiatiivil, vaid ühe menetlusosalise taotlusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et HKMS § 12 lg 2 p 3 annab halduskohtule ka endale õiguse vajaduse korral koguda tõendeid omal algatusel. Seega ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega halduskohtu poolt. Samuti ei ole toimunud rikkumist seoses sellega, et tõend apellandil arvelduskonto olemasolu kohta võeti asja materjalide juurde alles kohtuistungil. Kehtiv seadusandlus ei välista uute tõendite esitamist alles kohtuistungil. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega ka selles, et tal peab olema sularahas teenuse eest tasumisel õigus saada selle eest hüvitis sularahas. Ravikindlustusseaduse § 63 lg 4 kohaselt makstakse hüvitis välja haigekassa kulul saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas või tervishoiuteenuse osutaja juures vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arvelduskontole välisriigis. Seega ei ole tõene apellandi väide, et kuna maakondlikud organid on likvideeritud, siis peab ta selleks pöörduma haigekassa poole. Kolmanda isiku arvelduskontole saab lasta hüvitise kanda ka tervishoiuteenuse osutaja juures vormistatud kirjaliku avalduse alusel. Asjaolu, et mõni raviteenuse osutaja, kontrollides eelnevalt ravikindlustust, võib vähendada hüvitise võrra kliendi poolt makstavat teenustasu ja saab selle nimekirja alusel otse haigekassalt, ei anna veel alust väita, et tegemist on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Isikud, kes taotlevad hüvitist hambaraviteenuse eest, on võrdses olukorras, kuna kõikide nende puhul kantakse vastav summa nende või kolmandate isikute arvelduskontole. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kohus ei ole uurinud ravikindlustuse seaduse põhiseadusele vastavust. Halduskohus on leidnud, et antud juhul on kaebajat koheldud võrdselt teiste hambaraviteenuse hüvitise saajatega. Asjaolu, et kaebajal on rahalised raskused ning tema tervis on halvenenud ja hambaraviteenus on muudetud täiskasvanutele tasuliseks, ei anna alust tunnistada ravikindlustuse seadust põhiseadusega vastuolus olevaks. Seda, milliste teenuste kasutamise eest on võimalik kodanikele maksta hüvitist, peab riik otsustama arvestades oma rahalisi võimalusi. Antud olukorras on riik leidnud, et täiskasvanud isikutele ei ole võimalik hambaraviteenuse kasutamise eest rohkem kompensatsiooni maksta. Sotsiaalministri
20. detsembri 2002 määruse nr 145 § 3 alusel on kehtestatud hambaraviteenuse eest tasutud hüvitise määraks alates
21. jaanuarist 2007 300 krooni kalendriaastas, eelmises redaktsioonis oli hüvitise määraks 150 krooni ja seega on apellandil õigus aastate 2004-2006 eest saada hüvitist kokku 450 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et halduskohus on rikkunud tema õigusi sellega, et ei kaasanud haldusasja lahendamisse sotsiaalministrit ja Eesti Haigekassa juhatajat. 5 Halduskohus on õigesti leidnud, et antud asjas on vastustajaks Eesti Haigekassa ja selle esindajaks volikirja alusel on M. Pärn. Ringkonnakohus peab asjakohatuteks apellandi viiteid Võru Maakohtu määrustele tsiviilasjas nr 2-06-38662 ja Tartu Ringkonnakohtu
22. aprilli 2007 määrusele, kuna need ei ole seotud käesoleva haldusasja lahendamisega ja need ei ole vaidlustatavad antud haldusasja lahendamise käigus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (sõidukulud) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Agu Timmi