KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-566 Haldusasi M

) §-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning Tarvastu valla ehitusmäärusele p 24.

1. KÜ Tiigi esitas korralduse nr 27 peale vaide. Vastuseks teatas vallavanem, et Tarvastu Vallavalitsusel ei ole õigust väljastada ehitusluba Tiigi tn 2 lokaalkatlamaja ehitamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus nr 27, millega keelduti ehitusloa väljastamisest, motiveerimata. Vallavalitsuse korralduse sissejuhatuses on üksnes märgitud, millised õigusaktid on korralduse andmisel aluseks võetud. Määruse nr 22 olemasolust sai kaebuse esitaja teada korraldust nr 27 lugedes, määrusega sai kaebuse esitaja tutvuda pea kolm aastat hiljem selle vastuvõtmisest. KÜ Tiigi pöördus õiguskantsleri poole avaldusega määruse nr 22 põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks. Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsustus on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 43 lg 2 kohaselt haldusakt, mis on kaalutlusakt ning mille andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas haldusorgani kohustust tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Käesoleval juhul pole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ning teostanud ratsionaalset kaalumist. Viited dokumentidele, kust haldusakti põhjendused tuleneda võiksid, pole asjakohased. Käesolevas haldusasjas ei saa välistada, et vallavalitsus jättis erinevad huvid tegelikult kaalumata. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lg 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest sättest tuleneb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Enesekorraldusõiguse põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Tarvastu Vallavolikogu, kehtestades 21.10.2004 määrusega nr 22 Mustla aleviku kaugküttepiirkonna, on seaduse nõudeid eiranud. Samuti on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Korterelamu Tiigi 2 Mustlas on tänavalõigus ja ka kaugküttevõrgus viimane elamu. Seega ei tooks KÜ eraldumine kaugküttevõrgust mitte kellelegi kahjulikke tagajärgi. Vallavalitsuse vaikival nõusolekul on juba eraldunud majad Harju 1A; Harju 4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi
2. Kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 5 lg 1 kohaselt ei kuulu tänase päeva seisuga kaugküttepiirkonna alla Tarvastu vallas Mustla alevikus Tiigi tänav. KKütS § 5 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Neid põhimõtteid on Tarvastu Vallavolikogu 22.10.2004 määruses eiranud. Tarvastu Vallavolikogu pole oma määrusega kehtestanud Mustla aleviku üldplaneeringut. 2 Järelikult Tarvastu vallas Mustla alevikus kehtestatud korra kohaselt, nagu nägi seda ette kaugkütteseadus, pole kindlaks määratud kaugküttepiirkonda, liitumise kohustust ja võimalikke erandeid ning eraldumise tingimusi.
3. Vastustaja Tarvastu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumine põhjendatud. Määrusega nr 22 p 1 kehtestati Mustla alevikus ja osaliselt piirnevas Porsa külas kindlaksmääratud piirides kaugküttepiirkond. Määrus nr 22 on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-ile 6, KKütS §-ile 5 ja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-ile 74 lg 1 tuginedes. Kaugküttepiirkond on seatud eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Määruse 22 p 2.1 järgi on võrguga liitumine olnud kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud sätestatud erandjuhtumid. Vaidlusalune Tiigi tn 2 korterelamu kuulub kaugküttepiirkonda, millest tulenevalt laienevad selle maja omanikele määruse nr 22 õigused ja kohustused. Määruse punktis 2.4 on loetletud erandid, millisel juhul võis kasutada kaugküttest erinevaid viise. Käesolevas vaidluses oleks võinud tulla kaugküttest eraldumise põhjusena arvesse määruse punkti 2.4.5 alusel võimalus minna üle ökoloogiliselt puhtale kütteviisile, (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). Tarvastu Vallavolikogu määrus 22 on kehtiv ning seda ei ole muudetud ega tühistatud. Vallavalitsus leidis, et korteriühistu asub kaugkütte piirkonnas, millest eraldumiseks oleks vajalik kõigi ehitise omanike kirjalik avaldus. Eraldumine on võimalik, kui otsustatakse üle minna alternatiivküttele, üleminekuks on vajalik projektlahendus ning eraldumise kulud kannab taotleja. Vaatamata valla selgitustele korteriühistule, on elamusse Tiigi 2 ehitatud 2006 omavoliliselt ja ebaseaduslikult kohalik katlamaja. 27.12.2006 tegi Tarvastu Vallavalitsus KÜ-le Tiigi ettekirjutuse nr 7-7.1/1205, milles märgitakse, et Tiigi tn 2 Mustla alevikus on ehitatud katlamaja, mille ehitamiseks ei ole taotletud ehitusluba, ehitis ei vasta tuleohutuse üldnõuetele. Katlamaja ehitamisel ei ole arvestatud, et Tiigi 2 kuulub kaugküttepiirkonda, millest eraldumine on lubatud ainult alternatiivsena ökoloogiliselt puhtaid kütteviise − maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas − kasutades. Vallavalitsus nõudis ebaseaduslikult rajatud katlamaja ehitamise ja kasutamise dokumentatsiooni kooskõlla viimist kehtiva seadusandlusega. 11.01.2007 esitati tagantjärgi KÜ Tiigi nimel ehitusloa taotlus ja korterelamu katlamaja põhiprojekt, koostaja inseneribüroo Muru OÜ. Projekti koostamisel ei ole järgitud kehtivat määrust nr 22, kus on kirjeldatud kaugküttevõrgust eraldumise ja lokaalse katlamaja rajamise tingimusi, kuna kütteliigiks, millele üle minnakse, ei saa olla põlevkiviõli. Peale selle on projektis ettenähtud õlimahutite paiknemine 3 m kaugusel hoonest ning välise küttetorustiku paiknemine maa all hülsi sees. 23.01.2007 läbiviidud vaatlusel selgus, et juba rajatud mahuti asub Tiigi 2 hoone otsaseina vahetus läheduses ning küttetorustik on ca 1 m maapinnast kõrgemal. Korraldusega nr 27 otsustati ehitusluba jätta väljastamata. Korralduse alustena on viidatud määrusele nr 22 p 2 ja 4,

§-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse punktile 24.3. Kaebaja on esitanud ehitusloa taotluse projektikohaselt lokaalkatlamaja ehitamiseks, mis tugineb õliküttele, mis aga ei vasta määruse nr 22 nõuetele ega ole seetõttu lubatav.

§ 24

lg 1 p 2 kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Et OÜ Muru projektis ei olnud arvestatud määruse nr 22 nõudeid, oli ehitusloast keeldumine õiguspärane.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või 3 projekteerimistingimustele. Ehitusloa taotlejad ei ole vallalt projekteerimistingimusi taotlenud. Lähteandmete puudumine on viinud osaliselt ebaõige projekti koostamiseni.

§ 24

lg 1 p 6 kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Vallavalitsuse arvates seisnevad ebaõiged andmed selles, et ehitusloa taotluses on märgitud, et Tiigi 2 hoone kasutab lokaalkütet, kuigi tegelikult majas on tsentraalküte. KÜ Tiigi esitas 09.02.2007 Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korraldusele nr 27 vaide, millega palus korralduse tühistada, põhjusel, et see on motiveerimata. Korteriühistu tunnistab samas Tarvastu Vallavolikogu määruse nr 22 nõuet, mille kohaselt eraldumiseks kaugküttevõrgust on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistu arvab aga, et ühistu põhikirjast tulenevalt see nõue neile ei kehti. Kaebuse esitaja ei ole käitunud heas usus. Korteriühistu poolt õliküttega katlamaja ehitamine ei olnud ainult määruse nr 22 rikkumine, vaid ka vastuolus ehitusseaduse nõuetega.

§ 12

lg 1 järgi ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile.

§ 12lg 2 järgi ehitamiseks peab olema ehitusluba.

Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. KÜ on ehitanud 2006 õliküttega katlamaja ehitusloata. Ehitamiseks puudub ehitise omanike luba. Tarvastu Vallavalitsus ei ole saanud korteriühistult selgitusi, millisel alusel on korteriühistu katlamaja rajanud, seetõttu on see ehitis käsitletav ebaseadusliku ehitisena. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. novembri 2007 otsusega kaebuse ja tühistas Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korralduse nr 27 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“ ning kohustas Tarvastu Vallavalitsust vaatama uuesti läbi MTÜ KÜ Tiigi ehitusloa taotluse nr
3. Otsuse kohaselt on põhjendatud kaebaja seisukoht, et korraldus nr 27 ei vasta kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti nõuetele, mis on välja toodud HMS §-is
4. Vaidlustatud korralduse sissejuhatuses on märgitud üksnes akti andmise õiguslik alus − Tarvastu Vallavolikogu 21.10.2004 määruse nr 22 „Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine” p 2 ja 4,

§ 24lg 1 p 2, p 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse 24.04.2003 nr 12 p 24.3.

Korraldusest ei nähtu kaalutlused, millest korralduse andmisel on lähtutud. Vaidlustatud korralduses ei ole täpsustatud, millisele konkreetsele määruse nr 22 p 2 alapunktile vallavalitsus ehitusloa andmisest keeldumisel tugineb. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, milliseid faktilisi asjaolusid on

§-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 viidates silmas peetud. Korralduses toodud viidete põhjal õigusaktidele ei selgu asjaolud, mis on toonud kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Kuna haldusakti faktiline motivatsioon täielikult puudub, ei ole haldusakt kontrollitav. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et vaidlusalust haldusakti on piisavalt põhjendatud vallavalitsuse poolt kaebajale saadetud 10.05.2006 kirjaga nr 7-7.1/267 ja 23.01.2007 kirjaga nr 7-7-1/9 ning Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi 27.12.2006 tehtud ettekirjutusega nr 7-7.1/1205. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Eelnimetatud kirju ja ettekirjutust ei ole võimalik lugeda dokumentideks, milles on esitatud ja millest peaks kaebajale selguma korralduse nr 27 põhjendus. 27.12.2006 tehtud ettekirjutusega antakse muuhulgas hoopis korraldus omavoliliselt ehitatud katlamaja seadustamiseks. KÜ Tiigi esitas ettekirjutuse täitmiseks vormikohase taotluse, mille vallavalitsus vastu võttis ning vallavalitsus on kooskõlastanud ka katlamaja projekti. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloaga tehakse 4 kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Korraldus nr 27

§-is 24 toodud tingimusi ehitusloa väljastamisest keeldumiseks ei käsitle. Tarvastu Vallavalitsus on ehitusloa väljastamisest keeldumisega püüdnud lahendada kaks omavahel seotud, kuid siiski täiesti erinevat küsimust - Tiigi tn 2 korteriomanike ühine avaldus senisest küttesüsteemist eraldumiseks ja KÜ Tiigi ehitusloa taotlus. Avalduse ja ehitusloa taotluse lahendamiseks tulnuks läbi viia iseseisev haldusmenetlus ja kummagi menetluse tulemusena tulnuks vastu võtta asjassepuutuvad otsused. Praegusel juhul ei ole kummagi taotluse (avaldus küttesüsteemist eraldumiseks ja ehitusloa taotlus) lahendamiseks nõuetele vastavat haldusmenetlust toimunud. Kohus ei pidanud vajalikuks anda käesoleva asja raames hinnangut, kas määrus nr 22 vastab kaugkütteseadusele ja põhiseadusele, kuid pidas vajalikuks märkida, et kaugküttepiirkonna saab lõplikult määratleda siiski pärast valla üldplaneeringu kehtestamist. Kehtivat üldplaneeringut Tarvastu vallal ei ole, selle kehtestamiseks toimub praegu menetlus. Tarvastu Vallavalitsus ei ole ka ise lugenud määrusega nr 22 kehtestatud kaugküttepiirkonda enese jaoks siduvaks, sest kaugküttepiirkonnast on vallavalitsuse sekkumiseta võimaldatud eralduda ja lokaalsele küttele üle minna Mustla alevikus asuvatel korterelamutel Harju 1A; Harju 4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi

1. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Tarvastu Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. novembri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta KÜ Tiigi 2 kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ehitusloa andmisest keeldumisel õigesti tuginetud määrusele nr 22 p 2 ja 4, milles on põhjalikult selgitatud kaugkütte kasutamise kohustust ning sellest eraldumise aluseid. Tarvastu Vallavalitsus ei saanud anda ehitusluba lokaalkatlamaja ehitamiseks elamule, mis jäi kaugküttepiirkonda ning, mille küttega varustamiseks oli ette nähtud kaugküte. Ebaõige on kohtu seisukoht, et ehitusloa andmine ei sõltu kaugküttepiirkonnast. Õiguskantsleri kirjaga 07.09.2007 nr 6-4/070578/00706096 on asjas järelevalvemenetlus lõpetatud, õiguskantsler ei ole määrust põhiseaduse vastaseks tunnistanud. Seega oli määrus nr 22 kehtiv vaidlustatud korralduse nr 27 andmise ajal ning on kehtiv ka käesoleval ajal. Tarvastu Vallavolikogu on leidnud oma vastuses õiguskantslerile, et 2004 kaugkütte piirkonna kehtestamisel on juhindutud arusaamast, et kui üldplaneeringu kehtestamine on vallavolikogu pädevuses, siis selle puudumiseni võis vallavolikogu kehtestada üldplaneeringust tulenevaid küsimusi vallavolikogu otsusega. Õiguskantsler ei ole seda arvamust ümber lükanud. Kaugkütteseadus kehtib alates 01.07.2003, kuid samal ajal üldplaneeringu nõue tekib alles alates 01.07.
4. Pealegi pidi vallavalitsus lokaalkatlamaja ehitamise lubamise kaalumisel arvestama, et Tarvastu Vallavolikogu oli 18.05.2006 otsusega nr 10 algatanud üldplaneeringu. Ka üldplaneeringu eelnõu järgi on elamu Tiigi 2 arvatud kaugkütte piirkonda. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kohalik omavalitsus peab planeeringute kehtestamise ja täitmise raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning kaugküttesüsteem majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Riigikohus on märkinud, et isegi individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus ei pruugi üles kaaluda avalikes huvides kaugküttesüsteemi toimivuse (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-84-04); 2) on ebaõigesti leitud, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1 haldusaktis võib põhjendus sisalduda dokumendis, millele on haldusaktis viidatud ja mis on menetlusosalisele kättesaadav. Korralduses nr 27 on viidatud määrusele nr 22 ja

§-ile 24 lg 1 p 2 ja

1. Lisaks on Tarvastu Vallavalitsus korduvalt kaebuse esitajatele selgitanud, mida 5 tähendavad kaebuse esitaja taotluse suhtes keeldumise põhjused, kaasa arvatud määruse nr 22 sätted. Nii on vallavalitsus saatnud need põhjendused kaebajale kirjaga 10.05.2006 nr 7-7.1/267 ja kirjaga 23.01.
2. Samuti olid need põhjendused olemas Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi tehtud ettekirjutuses nr 7-7.1/1205; 3) on jäetud arvestamata, et ehitusloa taotlus ei vasta ehitusseaduse nõuetele. Katlamaja ehitamisel on rikutud elementaarseid ohutusnõudeid. Ehitusloa taotlus ei vasta

§-ile 24 lg 1 p 2 ja 6.

§ 19

kohaselt peab ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olemas olema kas kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Detailplaneeringut sellele alale ei olnud kehtestatud, mis tähendab, et KÜ oleks pidanud taotlema vallavalitsuselt ehitamiseks eelnevalt projekteerimistingimusi. Lisaks ei olnud ehitusloa taotlus kooskõlas AÕS §-iga 74 lg 1, mille järgi kaasomandis oleva asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Korteriühistu 11.01.2007 ehitusloa taotlusel ei ole kõiki korteriomanike allkirju, korteriomanike 10.01.2007 avaldusel kaugküttest eraldumiseks puudub korteriomaniku Ain Heieri allkiri.

1. KÜ Tiigi 2 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on korraldus nr 27 motiveerimata ega vasta HMS §-ile 56 lg 1, 2 ja
3. Korralduses on märgitud akti andmise õiguslik alus, kuid ei nähtu kaalutlused, millest selle andmisel lähtuti. Kuna haldusakti faktiline motivatsioon täielikult puudub, pole haldusakt kontrollitav. Tarvastu Vallavalitsus, jättes motiveerimata ehitusloa väljastamisest keeldumise MTÜ-le KÜ Tiigi, püüab tegelikult selle varjus takistada Mustla Tiigi tn 2 korteriomanikel eralduda senisest keskküttesüsteemist. Selline tegevus ei vasta heale haldustavale; 2) on määrusega nr 22 kaugküttepiirkonna määramine seadusevastane, kuna kaugküttepiirkonda oleks saanud määrata alles siis, kui Tarvastu valla üldplaneeringus oleks määratud olnud soojusvõrkude-soojustrasside asukoht. Kuna aga polnud üldplaneeringutki, siis kaugküttepiirkonda määrata ei saanud. KKütS § 5 lg 2 järgi kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma KKütS §-is 5 lg 1 toodud põhimõtetest – lähtuma üldplaneeringust. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu soovis kaugküttepiirkonda määrata, siis alates 01.07.2003 sai seda teha eeldusel, et on kehtestatud üldplaneering. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. novembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
6. Ebaõige on apellandi väide, et vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ja vastab HMS §-ile 56 lg 1, sest korralduses nr 27 on viidatud määrusele nr 22 ja

§-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning samuti on Tarvastu Vallavalitsus korduvalt kaebuse esitajatele selgitanud, millised on kaebuse esitaja taotluse suhtes keeldumise põhjused. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Kirjalikud põhjendused esitatakse haldusaktis või 6 menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 alusel tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

1. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus on oma sisult kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning peab vastama HMS §-is 56 lg 1, 2 ja 3 sätestatule. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidlustatud korralduses on märgitud üksnes akti andmise õiguslik alus, kuid puuduvad haldusakti andmise faktiline alus ning kaalutlused, millest on lähtutud. Ebaõige on apellandi väide, et vallavalitsus on esitanud soodustava haldusakti andmisest keeldumise kirjalikud põhjendused menetlusosalisele kättesaadavates dokumentides, millistena ta nimetab määrust nr 22, 10.05.2006 kirja nr 7-7.1/267, 23.01.2007 kirja ja ettekirjutust nr 7-7.1/
2. Määrus nr 22 saab olla vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks, kuid viidatud määrus ei saa olla selliseks dokumendiks, milles oleks esitatud soodustava haldusakti andmisest keeldumise kirjalikud põhjendused. Vaidlustatud korralduses on viidatud määruse nr 22 p-dele 2 (sätestab võrguga liitumise ja võrgust eraldumise korra) ja 4 (sätestab kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku korra). Kaalutlusõiguse alusel tehtavas haldusaktis tuleb välja tuua antud olukorras võimalikud lahendusvariandid, et nähtuks kaalumine, kuid vaidlustatud haldusaktis igasugused kaalutlused puuduvad. Isiku seisukohalt on vajalik motiveerimine selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Vaidlustatud haldusakt aga ei selgita isikule, miks keelduti ehitusloa väljastamisest katlamaja ehitamiseks. Alusetu on apellandi seisukoht, et vaidlustatud haldusakti põhjendused sisalduvad 10.05.2006 kirjas nr 7-7.1/267, 23.01.2007 kirjas ja ettekirjutuses nr 7-7.1/
3. Haldusaktis endas ei ole viidet selle kohta, et kaalutlused sisalduksid eelnevalt nimetatud kirjades ja ettekirjutuses ning kaebaja ei pidanud ka ise aru saama, et vallavalitsuse poolt talle antud vastused tema avaldustele kaugküttest loobumise kohta sisaldavad põhjendusi ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta. Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi 27.12.2006 tehtud ettekirjutuse nr 7-7.1/1205 täitmiseks ongi KÜ 11.01.2007 esitanud vallavalitsusele ehitusloa taotluse ning seetõttu on alusetu väita, et ehitusloa väljastamisest keeldumise põhjendused sisalduvad juba ettekirjutuses.
4. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud

§-ile 24 lg 1 p 2 (ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid) ja 6 (ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid). Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korralduses nr 27 ei ole märgitud, milliseid ehitisele esitatavaid nõudeid ehitusprojektis ei ole arvestatud ja milliseid valeandmeid esitati ehitusloa taotlemisel.

1. Õige on halduskohtu seisukoht, et antud juhul Tarvatu Vallavalitsus vaidlustatud korraldusega on püüdnud lahendada kaks omavahel seotud, kuid siiski täiesti erinevat küsimust Tiigi tn 2 korteriomanike ühise avalduse senisest küttesüsteemist eraldumiseks ja KÜ Tiigi ehitusloa taotluse – ning nende lahendamine on toimunud motiveerimatu haldusaktiga.
2. Kuna vaidlustatud korraldus on juba õigusvastane motiveerimatuse tõttu, siis on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et puudub vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas Tarvastu Vallavolikogu
3. oktoobri 2004 määrus nr 22 vastab kaugkütteseadusele ja põhiseadusele ning, kas sellest tulenevalt on vaidlustatud korralduses märgitud õiguslik alus seaduslik. Seetõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis on esitatud seoses määruse nr 22 õiguspärasusega.
4. Alusetu on apellandi väide, nagu oleks halduskohus leidnud, et Tarvastu Vallavalitsus ei võinud ehitusloast keeldumise kaalutlusena toetuda määrusele nr
5. Halduskohus on selgitanud, et viide määrusele nr 22 ei saa olla kaalutlus. 7 Asjakohane ei ole ka apellandi väide selle kohta, et korteriühistu oli rajanud teadlikult omavolilise katlasüsteemi juba enne ehitusloa taotlemist. Ehitusloa väljastamise otsustamisel ei saa arvestada seda asjaolu, et on alustatud omavolilist ehitust.
6. Kuna ehitusloa väljastamisest ei ole keeldutud põhjusel, et KÜ ei ole täitnud

§ 19

nõudeid ning taotlus ei ole kooskõlas AÕS §-iga 75 lg 1, siis apellatsioonkaebuses esitatud vastavad väited on asjakohatud.

1. Iseenesest on apellant õigesti märkinud apellatsioonkaebuses, et Tarvastu Vallavalitsus pidi kaaluma vaidlustatud korralduse andmisel nii avalikke kui erahuve ning neid õiguslikke ja faktilisi tagajärgi, mis saabuvad ehitusloa andmise tulemuna, kuid samas haldusaktis endas vastavad kaalutlused puuduvad.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse õigusabikulu 4720 krooni väljamõistmiseks ja see kuulub rahuldamisele. Maili Lokk Agu Timmi 8 Viivi Tomson