3-07-1978/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1978 Haldusasi Peeter Naarise kaebus Helme Vallavalitsuse 12.02.2007 korralduse nr 14 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Peeter Naarise apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa Peeter Naaris, esindaja Vastustaja (haldusorgan) – Helme Vallavalitsus, esindaja Arvo Kargu Kolmas isik – Mati Tekkel RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
4. detsembri 2007 otsus muutmata. Tartu Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Advokaadibüroole Kaljo Kuusmaa advokaat Kaljo Kuusmaa poolt apellatsiooniastmes õigusabi osutamise eest 1680 krooni (üks tuhat kuussada kaheksakümmend krooni), mis välja mõista riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole Kaljo Kuusmaa. Edasikaebamise kord Vabastada Peeter Naaris õigusabikulude kandmisest ja jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. veebruarist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Peeter Naaris esitas 11.10.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Helme Vallavalitsuse 12.02.2007 korralduse nr 14 tühistamist osas, mis käsitleb Mati Tekkelile koostatud maaüksuse plaani kinnitamist 15,3 ha ulatuses Vilsi-Ado maaüksusel. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud sellega, et maad ei tagastata vastavalt Tartu Maakohtu 09.02.2006 määrusega nr 2-03-88 kinnitatud M. Tekkeli ja kaebaja vahel sõlmitud kompromissile. Kaebaja väitel on temalt ära võetud maariba, mis pidi jääma juurdepääsuteeks M. Tekkeli põllumaadele, kuid kaebaja omandisse. Käesoleval hetkel on maariba tagastatud M. Tekkelile õigusvastaselt, kuna vald ei ole juhindunud maakohtus kinnitatud kompromissist.
8. Vastustaja Helme Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vald toiminud õiguspäraselt ja vastavalt Tartu Maakohtu 09.02.2006 määrusega kinnitatud kompromissile. Maaüksuse plaanil märgitud piirid vastavad maakohtus saavutatud kompromissile. Enne M. Tekkelile tagastatava maa kinnistamist on vallapoolseid toiminguid kontrollinud ka Valga maavanem. Vaidlustatud korraldusega on lahendatud M. Tekkelile maa tagastamise küsimus ning kaebuse esitaja õigusi see ei puuduta.
9. Kolmas isik M. Tekkel leidis, et vald on toiminud õigesti, maa on välja mõõdetud vastavalt maakohtus sõlmitud kompromissile ning tagastatud maa on kantud kinnistusse. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei saa ei Helme Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus ega 08.02.2007 koostatud maaüksuse plaan rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei oma sellega puutumust. Helme Vallavalitsuse korraldusega on otsustatud tagastada M. Tekkelile Helme vallas õigusjärgluse alusel Vilsi-Ado maaomand vastavalt maaüksuse plaanile (08.02.2007), mille adressaadiks on M. Tekkel, mitte P. Naaris. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et kaebaja õiguste rikkumist on võimalik kontrollida üksnes haldusasja sisulisel läbivaatamisel ning kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, siis jätab kohus pärast kohtuistungil asja läbivaatamist otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-03-88 kinnitanud poolte vahel 08.02.2006 sõlmitud kompromissi, mille p 4 kohaselt M. Tekkel ja P. Naaris on kokku leppinud, et M. Tekkelile ja P. Naarisele tagastamisele kuuluvast Valgamaa Helme vallas endise Vilsi-Ado nr 41 talumaadest saab P. Naaris omandisse 5,71 ha vastavalt lisatud 24.01.2006 sõlmitud plaanile. Nimetatud plaanil kajastuvad poolte allkirjad. Helme Vallavalitsuse 12.02.2007 korralduse nr 14 p 1 kohaselt on kinnitatud kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piirid asukohaga Helme vald Patküla küla „Vilsiado“ mt. I – 11,8 ha ja mt. II - 0,8 ha ning Koorküla küla „Vilsiado“ mt. III - 2,7 ha (kokku 15,3 ha), 2 lõpetatud endise Tõrva sovhoosi 15,3 ha maakasutusõigus ning tagastatud see Helme vallas Patküla ja Koorküla külas M. Tekkelile õigusjärgluse alusel „Vilsiado“ maaomandi taastamiseks vastavalt maaüksuse plaanile. Tagastamata maa eest määratakse M. Tekkelile kompensatsioon maareformiseaduse § 6 lg 2 p 3 alusel. Nii maaüksuse plaan kui ka kaebaja poolt vaidlustatud Helme Vallavalitsuse korraldus puudutab ainuüksi M. Tekkelile tagastatavat maad ning maaüksuse plaanil (koostatud 08.02.2007) nähtuvad ka piirinaabrite allkirjad, kes on nõustunud katastriplaanil määratud piiridega ja pindaladega ning ei ole esitanud vastuväiteid. Maaüksuse plaanilt nähtub, et piirinaabriks ei ole P. Naaris, mistõttu ei ole puutumust P. Naarisel 08.02.2007 koostatud maaüksuse plaaniga. P. Naaris on pöördunud vallavalitsuse poole maa tagastamise küsimuses ning vallavalitsus on alustanud toiminguid P. Naarisele maa tagastamiseks, kuid toimingud on seiskunud seetõttu, et P. Naaris (tagastatava maa omanik) on keeldunud vallavalitsuses allkirjastamast talle tagastatava maa mõõdetud katastriplaani juurde kuluvat piiriprotokolli. P. Naarisele kuulub tagastamisele õigusvastaselt võõrandatud maa pindalaga 5,80 ha, mis on kooskõlas maareformiseaduse §-iga 6 lg
12. Nimetatu on kooskõlas ka Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-03-88 kinnitatud kompromissiga, mille kohaselt tagastamisele kuuluvast Valgamaal Helme vallas endise Vilsi-Ado nr 41 talumaadest saab P. Naaris omandisse 5,71 ha vastavalt lepingule lisatud plaanile kooskõlastusega 24.01.
13. Kui võrrelda kompromissil saavutatud kokkuleppe plaani kooskõlastusega 24.01.2006 ja 08.02.2007 koostatud maaüksuse plaani, on tegemist pidepunktidest kattuvate maa-aladega ning seega ei ole tõene kaebaja väide, et vald ei ole juhindunud Tartu Maakohtu määrusest, millega on poolte vahel kinnitatud kompromiss Helme vallas endise Vilsi-Ado nr 41 talumaade tagastamise maa-ala osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. P. Naaris esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
15. detsembri 2007 otsuse tühistamist ning asja saatmist halduskohtule uueks lahendamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, et kaebajal puudub huvi vaidlustada M. Tekkeli maaüksuse plaani. M. Tekkelile koostatud ja Helme Vallavalitsuse kinnitatud maaüksuse plaan on seotud kaebajale tagastamisele kuuluva maa asukoha ja piiridega. Seega on kaebaja huvitatud temale tagastamisele kuuluva maa asukohast ja piiridest; 2) ei ole M. Tekkelile maad tagastatud vastavalt Tartu Maakohtus saavutatud kompromissile. Halduskohus on oma otsuses lähtunud ainult tagastamisele kuuluvate maaüksuste suurustest, kuid ei ole selgitanud poolte tahet tagastavate maaüksuste asukoha ja piiride suhtes. M. Tekkelile koostatud ja Helme Vallavalitsuse poolt kinnitatud maaüksuse plaanile on võrreldes kompromissiga kantud erinevad andmed erinevates värvides.
16. Vastustaja Helme Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
17. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige halduskohtu seisukoht, et kaevatava vallavalitsuse korraldusega lahendati M. Tekkelile maa tagastamine. P. Naarisele tagastatava maa piiride määramise aluseks ei ole mitte M. Tekkelile tagastatud maaüksuse plaan ja vallavalitsuse 12.02.2007 korraldus nr 14, vaid Tartu Maakohtu 09.02.2006 määrus nr 2-03-88 ja sinna juurde kuuluv plaan. Nimetatud määrusega kinnitati muuhulgas kokkuleppel P. Naarisele eraldi tagastatava maa piirid. Vallavalitsus tellis P. Naarisele tagastatava maa mõõdistamise vastavalt kokkuleppele. Maamõõtjale oli kokkuleppe plaan üheselt mõistetav. Edasised toimingud P. Naarisele maa tagastamise osas seiskusid apellandi enda 3 tegevusetuse tõttu. P. Naaris keeldus allkirjastamast talle tagastamiseks mõõdetud maaüksuse piiriprotokolli vastuväiteid esitamata. Tagastatava maa omaniku allkirja vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kord“ §-ist 19 lg 3 ja ka „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 56.5 sättest, mis jõustus 02.03.
18. Seega puudus P. Naarisel endal huvi maad tagasi saada; 2) on paljasõnaline ja tõendamata väide, et M. Tekkelile maa tagastamine ei ole toimunud vastavalt Tartu Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissile. Kuna P. Naaris ei teostanud omapoolseid toiminguid maa tagastamiseks, ei olnud see aluseks vallavalitsusele toimingute peatamiseks M. Tekkelile maa tagastamise osas. M. Tekkel soovis katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel. M. Tekkelile tagastatava maa piirid olid suuremas osas ümberringi teiste katastriüksuste moodustamisega juba paigas. Piir P. Naarisele tagastatava maaga sai määratud vastavalt maamõõtja poolt mõõdetule, mille aluseks oli kompromissi määrus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
20. detsembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
21. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Apellandi väite kohaselt on Helme Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus õigusvastane seetõttu, et M. Tekkelile maa tagastamisel on rikutud Tartu Maakohtu poolt 09.02.2006 kinnitatud kompromissi. Oma väidet on apellant põhjendanud sellega, et sõlmitud kompromissi alusel pidi jääma M. Tekkelile läbisõit üle apellandi maaüksuse, kuid nüüd läbisõitu ei ole ja ära on võetud riba apellandi maast. Selline apellandi väide on paljasõnaline. Ei kompromissist ega ka kompromissile lisatud plaanist ei nähtu, et apellant ja M. Tekkel oleksid kokku leppinud selles, et M. Tekkelile jääb läbisõit üle apellandi maaüksuse. Nähtuvalt asja materjalidest, on M. Tekkel soovinud katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel. Vastustaja väite kohaselt M. Tekkelile tagastatava maa piirid olid suuremas osas ümberringi teiste katastriüksuste moodustamisega juba paigas ning piir P. Naarisele tagastatava maaga on mõõdetud vastavalt Tartu Maakohtu poolt 09.02.2006 kinnitatud kompromissile. Vastustaja väidet, et nii M. Tekkelile kui P. Naarisele on tagastamisele kuuluv maa on mõõdetud vastavalt sõlmitud kompromissile, kinnitab see asjaolu, et maatükkide suurused vastavad kokkulepitule ning ka maaüksuse katastriplaanil (tl 35) ja kompromissi plaanil (tl 29) märgitud piirjooned kattuvad.
22. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on oma otsuse tegemisel lähtunud ainult tagastamisele kuuluvate maaüksuste suurustest, kuid ei ole selgitanud poolte tahet tagastavate maaüksuste asukoha ja piiride suhtes. Halduskohus on lisaks maatükkide suurustele analüüsinud ka seda, kas kompromissile lisatud plaanil ja M. Tekkelile tagastatud maaüksuse katastriplaanil piirjooned kattuvad ning leidnud, et tegemist on olnud M. Tekkelile maa tagastamisega vastavalt kompromissile.
23. Tähtsust ei oma asjas see, milliste värvidega on tähistatud piirid maaüksuse katastriplaanil ja kompromissi plaanil ning arusaamatu on apellandi väide, et viidatud plaanidele on kantud erinevad andmed erinevates värvides. 4
24. Kuna Helme Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus on tehtud arvestades Tartu Maakohtu poolt 09.02.2006 kinnitatud kompromissi ning ei ole sellega vastuolus, siis on õige halduskohtu seisukoht, et vallavalitsuse korraldus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Tegemist ei ole õigusvastase haldusaktiga ja puudub alus selle tühistamiseks.
25. Apellandile on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 53). Apellatsiooniastmes on advokaat Kaljo Kuusmaa esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruses 1680 krooni hüvitamiseks. Ringkonnakohus juhindub riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel riigi õigusabi seaduse §-ist 22 lg 1 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §-ile 22 lg 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus õigusabi tasu hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastustaja ja kolmas isik apellatsiooniastmes menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson