2-07-12121/13

1 2 – 07 – 12121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „28“märtsil 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 12121 Tsiviilasi: A P hagi Ž M (endine – P) vastu registreeritud abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara jagamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: A P (isikukood: xxx elukoht: xxx ); Hagejal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kostja: Ž M (endine – P) (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „25“veebruar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, A P ning kostja, Ž M (endine – P ); RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Arvata A P ja Ž M (endine – P) abielu kestel soetatud ühisvarast välja järgmised asjad: magamistoa sektsioonkapp – 2 500.krooni; külmkapp Snaige – 1 000.- krooni ning sõiduauto VW, registrimärgiga xxx , ehitusaasta 1982.a.. Jagada A P ja Ž M (endine – P) abielu kestel soetatud ühisvara kõrvale kaldudes abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. A P omandusse jätta ühisvarast järgmised asjad: köögimööbel – 1 000.- krooni; riidekapp – 800.- krooni ning muusikakeskus Grunding – 1 000.- krooni. Ž M (endine – P) omandusse jätta ühisvarast järgmised asjad: pehme mööbel Laura – 1 000.- krooni, arvutilaud – 1 600.- krooni ning sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A P kanda. 2 Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD A P ja Ž M (endine – P) elasid, vastavalt hagiavaldusele ja abielulahutuse tunnistusele (tl.4), registreeritud abielus alates „xx “jaanuarist xxx .a. kuni 14.veebruarini 2005.a.. Poolte registreeritud abielu jooksul soetasid A P ja Ž M (endine – P) järgmise abikaasade ühisvara: 1) magamistoa sektsioonkapi – 2 500.- krooni; 2) pehme mööbli Laura – 1 000.- krooni; 3) köögimööbli – 1 000.- krooni; 4) külmkapi Snaige – 1 000.- krooni; 5) arvutilaua – 1 600.krooni; 6) riidekapi – 800.- krooni ning 7) sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. Kokku moodustus, hagiavalduse kohaselt, abikaasade poolt abielu kestel soetatud ühisvara maksumus – 25 900.- krooni. Kuna abikaasade kokkuleppel ei ole õnnestunud ühisvara jagada, siis teegi A P hagiavalduses ettepaneku jagada abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara järgmiselt: a) kostja, Ž M (endine – P), omandusse jätta kõik ühisvara esemed järgmiselt – 1) magamistoa sektsioonkapp – 2 500.krooni; 2) pehme mööbel Laura – 1 000.- krooni; 3) köögimööbel – 1 000.krooni; 4) külmkapp Snaige – 1 000.- krooni; 5) arvutilaud – 1 600.- krooni; 6) riidekapp – 800.- krooni ning 7) sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. A P kasuks palus hageja välja mõista Ž M (endine – P) rahalise hüvitise summas 12 950.- krooni. Palus hagi rahuldada. Menetluse kestel muutis A P kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga 29.maist 2007.a. abikaasade ühisvara jagamise ettepanekut. Uue abikaasade ühisvara jagamise ettepaneku kohaselt palus A P jätta enda omandusse järgmised abikaasade ühisvara asjad: 1) köögimööbli – 1 000.- krooni; 2) riidekapi – 800.krooni ja 3) pehme mööbli Laura – 1 000.- krooni. Ž M (endine – P) omandusse palus A P jätta järgmised ühisvara asjad: 1) magamistoa sektsioonkapi – 2 500.krooni; 2) külmkapi – 1 000.- krooni; 3) arvutilaua – 1 600.- krooni ning 4) sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.krooni. Kuna ühisvara jagamisel jääks suurem osa ühisvarast Ž M (endine – P), 3 siis palus A P Ž M (endine – P) välja mõista A P kasuks rahalise hüvituse summas 10 150.- krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, Ž M (endine – P), kirjalikus vastuses kohtule (tl.17-18) tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus abikaasade ühisvara jagamisega. Kirjaliku vastuse kohaselt palus Ž M (endine – P) arvata A P poolt esitatud ühisvara nimekirjast välja magamistoa sektsioonkapi – 2 500.- krooni, mis oli ostetud enne abiellumist 1989.a. talongi eest ja kuulus Ž M (endine – P) vanematele st. kolmandatele isikutele. Kooselu ajal kasutasid A P ja Ž M (endine – P) seda magamistoa sektsioonkapi – 2 500.- krooni, kuna nad elasid koos Ž M (endine – P) vanemate korteris, mis oli eelnevalt vanemate poolt möbleeritud. Samuti ei ole A P ja Ž M (endine – P) mitte kunagi ühiselt ostnud külmkapi Snaige – 1 000.- krooni. A P ja Ž M (endine – P) kasutasid abielu ajal vanematele kuulunud külmkappi Stinool. Eeltoodud asjaolu tõttu palub Ž M (endine – P) arvata ühisvara koosseisust välja külmkapi Snaige – 1 000.- krooni, mida ei ole kunagi olemas olnud. Sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni palub Ž Ma (endine – P) jätta ühisvara jagamisel endale, kuna sõiduauto ostmiseks kinkis Ž M (endine – P) 15 000.- krooni tema vanemad, mida võib tõendada Ž M (endine – P) ema, J T. Pehme mööbli Laura – 1 000.krooni ja arvutilaua – 1 600.- krooni palub Ž M (endine – P) jätta enda omandusse, kuna neid esemeid kasutavad lapsed. Lisaks eelnevale palus Ž M (endine – P) lisada täiendavalt abikaasade ühisvara nimekirja sõiduauto VW, registrimärgiga xxx , ehitusaasta 1982.a.. Kõik kohtukulud palus Ž M (endine – P) panna A P kanda. Täiendava kirjaliku vastuse kohaselt (tl.30) loobus Ž M (endine – P) sõiduauto VW, registrimärgiga xxx , ehitusaasta 1982.a., abikaasade ühisvara nimekirja kandmisest, kuna sõiduauto VW, registrimärgiga xxx, ehitusaasta 1982.a. soetati A P poolt peale abielulahutust. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A P, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. A P nõustus kohtuistungil Ž M (endine – P) poolt kohtuistungil esitatud kirjaliku ettepanekuga, mille kohaselt asendatakse ühisvaras külmkapp Snaige – 1 000.krooni muusikakeskusega Grunding – 1 000.- krooni. A P nõustus kohtuistungil Ž M (endine – P) omandusse jätma arvutilaua – 1 600.- krooni ja sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. Enda omandusse soovis A P ühisvarast jätta pehme mööbli Laura – 1 000.- krooni, köögimööbli – 1 000.- krooni, riidekapi – 800.- krooni ja muusikakeskuse Grunding – 1 000.- krooni. Hüvitist A P Ž M (endine – P) ei nõua. Samuti nõustus A P magamistoa sektsioonkapi – 2 500.- krooni abikaasade ühisvara 4 nimekirjast välja jätmisega, kuna nimetatud asi kulus juba enne abiellumist Ž M (endine – P) vanematele. Kõik kohtukulud palus A P jätta tema enda kanda. Kostja, Ž M (endine – P), palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Ž M (endine – P) palus kohut kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvaras, kuna ühise sõiduauto ostmiseks saadi raha Ž M (endine – P) vanematelt. Abikaasade ühisvarast palus Ž M (endine – P) jätta enda omandusse: arvutilaua – 1 600.- krooni (kuna seda kasutavad lapsed koolitööde tegemiseks) ja sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. A P omandusse palus Ž M (endine – P) jätta pehme mööbli Laura – 1 000.- krooni, köögimööbli – 1 000.- krooni, riidekapi – 800.krooni ning muusikakeskuse Grunding – 1 000.- krooni. Kõik kohtukulud palus panna A P kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Tunnistajate K P ja A P ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistajad elavad koos oma ema, Ž M (endine – P), juures. Tunnistajad kasutavad arvutilauda koolitööde tegemiseks. Ülejäänud vana mööbli võib tunnistajate arvates endale võtta tunnistajate isa, A P, kuna korterisse on ostetud juba uus mööbel. Tunnistajate arvates võiks ka sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni isa endale võtta. Samas möönavad tunnistajad, et sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni osteti vanaema raha eest ja hooldati ema raha eest, kuna isa palk oli väike. Tunnistaja, E C, ütluste kohaselt kohtuistungil elasid A P ja Ž M (endine – P) peale abiellumist tunnistaja juures, tunnistaja korteris. Abielu ajal ei teadnud A P mitte midagi rahast, sest raha temal ei olnud. Tunnistaja koos oma abikaasaga toisid A P ja Ž M (endine – P) ning samuti aitasid neid ka rahaliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt ostis tema magamistoa sektsioonkapi – 2 500.- krooni talongi alusel oma raha eest. Sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx, ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni ostmiseks andis tunnistaja 15 000.- krooni. Tunnistaja on nõus, et las A P võtab sõiduauto endale, kuid siis peab A P tunnistajale ka 15 000.- krooni tagasi maksma. Tunnistaja teada ei ole nende korteris kunagi olnud külmikut Snaige. Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. SEB Ühispanga maksekorraldusega (tl.3) riigilõivu maksmise kohta. A P ja Ž M (endine – P) abielulahutuse tunnistuse fotoärakirjaga (tl.4). Ida – Viru Maakohtu 27.mai 2005.a. tagaseljaotsusega (tl.5-7). Viru Maakohtu 29.märtsi 2007.a. määrusega (tl.8). Viru Maakohtu 13.aprilli 2007.a. määrusega (tl.12). Ž M (endine – P) kirjaliku vastusega hagile (tl.17-18). Jõhvi kohtutäitur 5 N M tõendiga 16.aprillist 2007.a. (tl.19). A P kirjalike seisukohtadega 29.maist 2007.a. (tl.22-23). O V poolt antud õiendiga (tl.24). Ž M (endine – P) täiendava kirjaliku vastusega (tl.30). Väljatrükiga sõidukiregistri andmebaasist (tl.37-42). Kohtuistungi protokolliga (tl.43-53). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §14 sätteid, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. PkS §18 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. PkS §19 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A P hagi Ž M (endine – P) vastu abikaasade ühisvara jagamise osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et A P ja Ž M (endine – P) vahel ei olnud sõlmitud abieluvara lepingut ning abikaasade ühisvara tuleb jagada seaduse lausel. Kohus luges tõendatuks, et A P ja Ž M (endine – P) elasid 6 registreeritud abielus alates 27.jaanuarist 1990.a. kuni 14.veebruarini 2005.a., mille kestel soetasid abikaasad järgmise ühisvara: 1) pehme mööbli Laura – 1 000.- krooni; 2) köögimööbli – 1 000.- krooni; 3) arvutilaua – 1 600.- krooni; 4) riidekapi – 800.- krooni; 5) muusikakeskuse Grunding – 1 000.- krooni ning 6) sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.krooni. Kohus asus seisukohale, et A P ja Ž M (endine – P) ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades laste ja Ž M (endine – P) tähelepanu väärivat huvi. Samuti arvestas kohus asjaoluga, et ühisvara hulka kuuluv sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni on omandatud ühe abikaasa, Ž M (endine – P), lahusvara arvel, milleks oli Ž M (endine – P) tema ema poolt sõiduauto ostmiseks kingitud 15 000.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohus luges tõendatuks, et abikaasade ühisvarast tuleb Ž M (endine – P) omandusse jätta: pehme mööbel Laura – 1 000.- krooni (mida kasutavad lapsed magamiseks), arvutilaud – 1 600.- krooni (mida kasutavad lapsed koolitööde tegemiseks) ning sõiduauto Mercedes – Benz, numbriga xxx , ehitusaastaga 1985.a. – 18 000.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et A P omandusse tuleb ühisvarast jätta: köögimööbel – 1 000.- krooni; riidekapp – 800.- krooni ning muusikakeskus Grunding – 1 000.krooni. Kohus luges tõendatuks, et abikaasade ühisvarast tuleb välja arvata järgmised asjad: magamistoa sektsioonkapp – 2 500.- krooni; külmkapp Snaige – 1 000.- krooni ning sõiduauto VW, registrimärgiga xxx , ehitusaasta 1982.a.. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna A P kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik