3-07-2578/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-2578 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – L.M (sündinud .a. Ukrainas) Esindaja Aleksander Strelov Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar
3. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada luba L.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. aprill
5. a. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Halduskohtu
7. detsembri 2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-2578 anti luba L.M paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
8. veebruarini
10. veebruaril 2008 esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi: KMA) halduskohtule taotluse pikendada luba L.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, põhjendades seda sellega, L. L.Mle koostatud lahkumisettekirjutuse sundtäitmist ei ole olnud seniajani võimalik lõpule viia, kuna Vene Föderatsioon on asunud seisukohale, et nimetatud isiku tagasivõtmine ei ole võimalik Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud tagasivõtulepingu raames ning samas ei ole L. L.M taotlenud Vene Föderatsiooni ametivõimudelt uut reisidokumenti. Küll leidis KMA esindaja aga, et L. L.M väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks ning isiku kinnipidamine väljasaatmiskeskuses on oluline selleks, et see võib ajendada L. L.Mt osutama KMA-le abi väljasaatmise täideviimisel ning eelkõige taotlema endale Vene Föderatsiooni reisidokumenti.
11. L. L.M palus kohtuistungil KMA taotlus rahuldamata jätta. L. L.M selgitades, et on alates
12. aastast pidevalt Eestis elanud, siin elavad tema abikaasa ja lapsed, tal on Eestis kinnis- ja L.M vallasvara ning ta on majanduslikult ja sotsiaalselt igati Eestiga seotud. Lahkumisettekirjutust ei ole L. L.M enda väitel täitnud oma poja haiguse tõttu ehk enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, mis on sätestatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSKS) §-s 7 lõikes 3 ning märkis seejuures, et pidi arvestama oma pere otsusega Eestist mitte lahkuda. L. L.M esindaja selgitas kohtuistungil, et Vene Föderatsioon keeldub L. L.Mle reisidokumendi väljastamisest, kuna Vene õigusaktide kohaselt eeldab dokumendi vahetus Eesti elamisloa olemasolu. L. L.M rõhutas, et tal on Eestis kindel elukoht ning ta ei kavatse ennast varjama hakata, ta ei ole rikkunud Eesti õigusakte ega ole Eestile kuidagi ohtlik. Veel leidis L. L.M esindaja, et KMA taotlust ei saa rahuldada ka seetõttu, et see on karistusseadustiku § 81 ja 82 sätetest tulenevalt aegunud. Samuti märkis ta, et L. L.M on esitanud taotluse Eestis elamisloa saamiseks ning see on hetkel menetluses.
13. L. L.M esindaja leidis kohtuistungil, et välismaalaste seaduse sätted ei ole kooskõlas Eesti Põhiseadusega, mis tagab kõigile isikutele, sealhulgas L. L.Mle liikumisvabaduse ja elukoha valiku vabaduse, omandiõiguse, õiguse perekonna- ja eraelu puudumatusele, õiguse tervise kaitsele, õiguse tööle ning õiguse riigist mitte välja saadetud saada. Seejuures rõhutas L. L.M esindaja, et välismaalaste seadus on vastu võetud pärast Põhiseaduse jõustumist ning seega ei saa välismaalaste seaduse sätetega L. L.M põhiseaduslikke õigusi piirata. Lisaks leidis esindaja, et kuivõrd L L.M saabus Eestisse oluliselt enne välismaalaste seaduse jõustumist, siis ei saa see seadus tema Eestis viibimist reguleerida.
14. Veel selgitas L. L.M, et tema poeg vajab endiselt abi, saades hetkel ambulatoorset ravi. Enda kohta märkis L. L.M, et ta saab väljasaatmiskeskuses viibides ravi, ent seoses tervise halvenemisega arestimajas viibimise tõttu, soovib ta taotleda enda paigutamist uuringute tegemiseks statsionaarsesse raviasutusse. Isik selgitas, et vabaduses viibides on tal võimalik hoolitseda oma perekonna eest. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas L. L.M, et ta ei ole Vene Föderatsiooni Suursaatkonnalt uue reisidokumendi väljastamist taotlenud ning selle põhjuseks oli varem poja haigus, hiljem aga L. L.M viibimine väljasaatmiskeskuses. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et KMA taotlus L. L.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. L. L.Ml puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele.
16. Taotlusest ja haldusasja materjalidest nähtuvalt on KMA teinud L. L.Mle lahkumisettekirjutuse nr 1004799235, mis on läbinud kohtuliku kontrolli ning jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et lahkumisettekirjutus on õiguspärane ning kehtiv. Täiendavalt ei ole L. L.Ml võimalik lahkumisettekirjutust vaidlustada. Seetõttu ei ole käesoleva haldusasja seisukohast asjassepuutuvad L. L.M ja tema esindaja väiteid, mis puudutavad L. L.M Eestis seadusliku viibimisaluse olemasolu või välismaalaste seaduse sätete väidetavat põhiseadusvastasust. Kohus märgib siiski, et L. L.M esindaja seisukoht, et välismaalaste seadusega ei ole võimalik L. L.M põhiseaduslikke õigusi piirata ja et välismaalaste seaduse sätted ei ole L. L.M kui enne välismaalaste seaduse jõustumist Eestisse elama asunud isiku suhtes kohaldatavad, on õiguslikult täiesti põhjendamatu ning alusetu.
17. Asjaolu, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ametivõimude vahel on erimeelsusi Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud tagasivõtulepingu ning
18. aastal Venemaa ja 2 Eesti vahel Eesti Vabariigi territooriumil Vene Föderatsiooni Relvajõudude pensionäride sotsiaalsete garantiide küsimustes sõlmitud kokkuleppe tõlgendamise küsimustes, ei tähenda ühelt poolt seda, et L. L.Ml oleks seaduslik alus Eestis viibida ning teiseks ei tähenda see sedagi, et viibimisaluse puudumise korral oleks L. L.M väljasaatmine perspektiivitu.
19. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist ei välista asjaolu, et L. L.M on järjekordselt esitanud taotluse Eestis elamisloa saamiseks. Elamisloa taotluse esitamine või selle menetlemine ei takista lahkumisettekirjutuse sundtäitmist ega isiku Eestist väljasaatmist. Kui see nõnda oleks, oleks isikul võimalus väljasaatmist sisuliselt lõpmatuseni edasi lükata, esitades aina uusi taotlusi viibimisaluse saamiseks.
20. Kohus ei nõustu L. L.M poolt välja toodud põhjendusi seoses perekonnaeluga. L. L.M abikaasa viibib Eestis ebaseaduslikult ning kuulub riigist väljasaatmisele ning abikaasa illegaalne viibimine ei saa takistada L. L.M väljasaatmist. Teadaolevalt ei takistaks miski L. L.Ml oma abikaasaga koos elamist Venemaal. Kohus ei nõustu L. L.Mga ka selles, et tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise takistuseks on tema poja tervislik seisund ning L. L.M vajadus poja eest hoolitseda. Seejuures ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et L. L.M pojal on terviseprobleeme, mille tõttu võib ta vajada kõrvalist abi, ent samas ei nähtu, et vajalikku abi saaks ainsana anda L. L.M – kui L. L.Ml täisealisel pojal peaks olema seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta ei soovi või ei saa koos oma vanematega Venemaale elama asuda, on võimalik tema abivajadus rahuldada Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi raames ning kahtlemata ei eelda see L. L.M viibimist Eestis. Samas tuleb tähele panna, et ühtegi tõendit ega isegi põhistatud väidet ei ole esitatud selle kohta, et L. L.M poeg ei saaks koos oma emaga lahkuda Venemaale.
21. L. L.M väide, et tal ei ole olnud võimalust lahkumisettekirjutust täita temast olenemata põhjustel, ei ole seega tõene. Kohtuistungil väitis L. L.M, et tal ei olnud võimlaik ettekirjutust täita seetõttu, et tema perekond otsustas Eestisse jääda ning selle otsusega tuli leppida ka L. L.Ml. Perekonna sellesisulist otsust ei saa aga kuidagi käsitleda isiku tahtest sõltumatu põhjusena, mis takistaks lahkumisettekirjutuse sundtäitmist.
22. KMA väitel otsitakse jätkuvalt alternatiivseid võimalusi L. L.M väljasaatmise korraldamiseks, ent kõige lihtsam oleks see juhul, kui L. L.M taotleks endale Vene Föderatsiooni ametivõimudelt reisidokumendi. Seda L. L.M aga teinud ei ole. Tõendamist ei ole leidnud ning usutavad ei ole väited, et Vene Föderatsiooni ametivõimud keelduvad reisidokumendi väljastamisest, kuna L. L.Ml ei ole Eestis elamisluba või tingituna Eesti ja Vene ametivõimude erinevatest tõlgendustest eelnimetatud rahvusvahelistele lepingutele. Ei ole usutav, et Vene Föderatsiooni ametivõimudel oleks Vene Föderatsiooni siseriiklikust õigusest tulenev takistus L. L.Mle reisidokumendi andmiseks või tema lubamiseks Vene Föderatsiooni. Kui Vene ametivõimud reisidokumendi andmisest aga õigusvastaselt keelduvad, on L. L.Ml võimalik seda vaidlustada vastavalt Vene õigusaktides sätestatud korras. Kuivõrd aga L. L.M ise kohtuistungil kinnitas, et ta ei ole reisidokumenti taotlenud, siis on igasugused väited selle kohta, et sellise dokumendi andmisest keeldutakse, üksnes hüpoteetilised.
23. Kohus rõhutab, et isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise eesmärk on tema väljasaatmise tagamine. L. L.M väljasaatmise takistuseks on eeltoodust nähtuvalt praegu eelkõige asjaolu, et tal ei ole kehtivat reisidokumenti. Samas ei ole L. L.M astunud vajalike samme selleks, et vastav reisidokument saada. Põhjendus, mille kohaselt ei ole L. L.M vastavat taotlust esitanud seetõttu, et tegeles haige poja hooldamisega, ei ole tõsiseltvõetav. Ühtegi tõendit selle kohta, et poja haigus ja hooldusvajadus oleks olnud sedavõrd tõsine, et ei võimaldanud L. L.Ml minna saatkonda vastavat avaldust esitama, ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei nähtu, et L. L.M oleks väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldanud kordagi soovi vastavaid toiminuid teha. Seega 3 takistab L. L.M enda väljasaamise lõpuleviimist. Viibimisealuse puudumise ning kehtiva ja sundtäidetava lahkumisettekirjutuse olemasolu korral on see piisav õigustus isiku kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses. Igati asjakohane on ka KMA seisukoht, et väljasaatmiskeskuses kinnipidamine võib ajendada L. L.Mt omalt poolt väljasaatmisele kaasa aitama ning Venemaale minemiseks vajaliku reisidokumenti hankima, samas kui vabaduses viibides ei oleks L. L.Ml selle vastu ilmselgelt mitte mingisugust huvi ega ajendit.
24. L. L.M väide, et tema väljasaatmiskeskuses kinni pidamise tagajärjel laguneb tema perekond, ei ole asjakohane seetõttu, et kinni pidamise on tinginud täielikult L. L.M enda käitumine. L. L.Ml on võimalus oma abikaasaga koos elada ning vajadusel oma poja eest hoolitseda oma kodakondsusriigis, see tähendab Vene Föderatsioonis, elades. Vene Föderatsiooni siirdumise ainsaks takistuseks on aga reisidokumendi puudumine ning see on tingutud üksnes L. L.M enda tegevusetusest. Seaduskuuleka käitumise korral ei oleks L. L.Ml takistusi oma pereelu elamisel. Samas tuleb tähele panna, et ühestki õigusaktist ei tulene L. L.M õigust elada Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigis elamise vajadust ei saa L. L.M õigustada ka siin asuva vallas- ja kinnisvara olemasoluga.
25. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba L. L.M kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kahe kuu võrra, s.o kuni
26. aprillini
27. a. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Kristjan Siigur Kohtunik 4