← Eesti

3-07-68/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2007, Tallinn Haldusasj

) § 233 alusel avaldused Koeru Vallas asuva 60,06 ha suuruse vaba põllumajandusmaa (Kääri maaüksus, maatükk nr 11) kasutusvaldusesse saamiseks. Kuna samale maatükile oli esitatud mitu avaldust, määras kohalik omavalitsus avaldused esitanud isikutele tähtaja kokkuleppe saavutamiseks, ent nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavutatud. Nii FIE Ahti Karoni kui ka OÜ Järva PM tegevus oli maa kasutusvaldusesse 3-07-68 taotlemise ajal jätkusuutlik ning kasutusvaldusesse taotletav maatükk piirneb nii FIE Ahti Karoni kui ka OÜ Järva PM maaomandiga. Faktiliselt kasutas taotletavat maatükki OÜ Järva PM põllumajanduslikuks tootmiseks ning Koeru valla haldusorganid on teadlikud sellisest maakasutusest ja sellega nõustunud, kuigi kehtivat kirjalikku lepingut maakasutuse kohta OÜ-ga Järva PM sõlmitud ei ole. Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsusega nr 29 tehti Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas 60,06 ha suuruse maatüki nr 11 kasutusvaldusesse saajaks OÜ Järva PM. Koeru Vallavolikogu 25.08.2005 otsusega nr 37 täiendati eelnimetatud otsuse põhjendusi. Järva maavanema 30.11.2006 korraldusega nr 731 nõustuti Koeru vallas Salutaguse ja Vuti külas asuva Kääri maaüksuse (katastritunnus 31401:001:0018, pindala 60,06

  1. ha)kasutusvaldusega koormamisega OÜ Järva PM kasuks ning määrati kasutusvalduse seadmise tingimused. Maavanem lähtus asjaolust, et OÜ Järva PM kasutas kõnealust maatükki ajutise maakasutuse lepingu alusel ning Koeru Vallavalitsus luges teda maakasutajaks ka pärast tähtajalise ajutise maakasutuse lepingu lõppemist. Samuti lähtuti sellest, et kõnealune maatükk piirneb OÜ-le Järva PM kuuluva Juurika kinnistuga ning OÜ Järva PM põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik. Maavanem viitas vaidlustatud korralduses Pärnu Maakohtu 28.03.2006 määrusele väärteoasjas 4-06-1022, millega jäeti rahuldamata A. Karoni kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mis puudutas Jaanus Murakase osalemist maatüki nr 11 kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemise otsustusprotsessis Koeru Vallavolikogus, ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2006 otsusele haldusasjas nr 3-05-526, milles halduskohus leidis, et Koeru Vallavolikogu otsused maa kasutusvaldusesse andmise osas maavanemale ettepaneku tegemise kohta ei riku A. Karoni subjektiivseid õigusi. 2. FIE Ahti Karon palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Järva maavanema 30.11.2006 korralduse nr 731. 3. Tallinna Halduskohtu 15.03.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  2. a)Järva maavanem on kontrollinud Koeru Vallavolikogu otsuste õiguspärasust ja põhjendanud vallavolikogu otsuses sisalduva ettepanekuga nõustumist määral, mis võimaldab korralduse õiguspärasust kontrollida ega too kaasa korralduse tühistamise vajadust. Maavanem on korralduse aluseks olnud asjaolud lõppastmes õigesti tuvastanud ning kaalutlused, millest maavanem on lähtunud, on olnud asjakohased.
  3. b)Maavanema otsustuse näol on

§ 233

lg 6 kohaselt tegemist kaalutlusotsusega, mille vastuvõtmisel on maavanema kaalutlusõigus piiratud vallavolikogu poolt tehtud ettepanekuga. Maavanem saab vallavolikogu otsusega kas nõustuda või mitte, kuid ei saa otsustada maa kasutusvaldusesse andmist mõnele sellisele

§ 233

lõikes 2 sätestatud avalduse esitanud isikule, kelle kohta vallavolikogu ettepanekut teinud ei ole. Hinnates kaalutlusõiguse alusel tehtud vallavolikogu otsuse (ettepaneku) õiguspärasust peab maavanem kontrollima ka kaalutlusvigade puudumist, sealhulgas otsuse aluseks olevate kaalutluste asjakohasust ja sisulist paikapidavust. Maavanema korralduse näol on tegemist sisulise otsustusega, mitte üksnes formaalse heakskiidu andmisega vallavolikogu poolt tehtud ettepanekule, ning asjaolu, et maavanem saab korralduse anda vaid vallavolikogu ettepanekul, ei piira maavanema korralduse põhjendamiskohustuse ulatust. Maavanem saab rajada oma korralduse vallavolikogu ettepanekus esitatud põhjendustele, ent kui maavanem seal esitatud põhjendustega nõustub, muutuvad need maavanema korralduse põhjendusteks, mille asjakohasuse eest lasub vastutus maavanemal. Maavanem ei või maa kasutusvaldusesse andmist põhjendada vallavolikogu poolt esitatud andmete või toodud põhjenduste pimesi usaldamisega. c) J. Murakas oli Koeru Vallavolikogu otsuste nr 29 ja 37 vastuvõtmise ajal Agri Land Investment OÜ osanik ja juhatuse liige, kusjuures Agri Land Investment OÜ-le kuulus 2

(9)3-07-68 omakorda 50,4%-line osalus OÜ-s Järva PM. Kahtlemata mõjutasid vallavolikogu otsused nr 29 ja 37 OÜ Järva PM majandushuve, ent OÜ Järva PM ei vasta antud juhul korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 25 lg 1 punktis 3 sätestatud tingimustele – J. Murakas ega tema lähikondsed ei olnud teadaolevalt selle osaühingu osanikeks ega juhatuse ega nõukogu liikmeteks. Kohtu hinnangul ei saanud kõnealused vallavolikogu otsused oluliselt mõjutada Agri Land Investment OÜ majandushuve. Kui OÜ Järva PM majandushuviks võib pidada igasugust huvi oma tegevuse korraldamise ja laiendamise vastu, siis Agri Land Investment OÜ kui OÜ Järva PM osaniku majandushuvi peaks piirduma oma osaluselt kasumi saamisega. OÜ Järva PM põllumajandustootmiseks kasutatava maa kogusuurust (vaidlustatud korralduse kohaselt 2293
  1. ha)arvestades ei saa 60,06 ha suuruse täiendava maatüki kasutamine OÜ Järva PM osanike kasumi saamise võimalust oluliselt mõjutada. Koeru Vallavolikogu poolt maavanemale Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise kohta tehtud ettepanek ei mõjutanud oluliselt Agri Land Investment OÜ majandushuve ega saanud seega oluliselt mõjutada ka viimatinimetatud äriühingu osaniku Jaanus Murakase majandushuve. Seega ei olnud J. Murakasel kohustust kõnealuste volikogu otsuste arutamisest ja otsustamisest taanduda ning tema osalemine ei mõjuta otsuste õiguspärasust.
  2. d)Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 protokollist nähtub, et maatüki nr 11 OÜ Järva PM kasutusvaldusesse andmise ettepaneku poolt hääletas kohalolnud 12 volikogu liikmest 10 liiget, sama maatüki A. Karoni kasutusvaldusesse andmise ettepaneku poolt oli 2 volikogu liiget. Koeru Vallavolikogu 26.08.2005 otsusega nr 37 täiendati otsuse nr 29 põhjendusi, ent ei muudetud otsuse resolutiivosa. Otsuse nr 29 poolt antud suure häälteenamuse põhjal järeldub, et olenemata sellest, kas J. Murakas oleks pidanud ennast otsustusprotsessist taandama või mitte, ei saanud tema osalemine sisuliselt mõjutada otsust maavanemale ettepaneku tegemise kohta. Ka juhul, kui J. Murakas ei oleks hääletamisel osalenud, oleks volikogu häälteenamusega ülekaalukalt otsustanud teha ettepaneku OÜ Järva PM kasuks. Mis puutub kaebuses esitatud viitesse Riigikohtu 16.01.2003 otsusele haldusasjas 3-3-1-3-03, siis käesoleval juhul ei saaks väita, et J. Murakase osalemine maatüki nr 11 kasutusvaldusesse andmise arutamisel oleks saanud oluliselt volikogu otsust mõjutada. Volikogu võttis otsuse nr 37 vastu 8 poolt- ja 2 vastuhäälega pärast seda, kui Järva Maavalitsus oli 29.07.2005 kirjaga nr 2.1-1/1576 teinud volikogule ettepaneku otsus nr 29 uuesti läbi arutada. Maavalitsuse kirjas keskenduti just eelkõige OÜ Järva PM maakasutuse õiguslikku alust puudutavatele küsimustele. Pärast maavanema poolset tähelepanu juhtimist oli kõigil volikogu liikmetel võimalus asjas iseseisvalt seisukoht kujundada ja J. Murakase osalemine asja arutamisel ei saanud selle otsuse tegemist mõjutada.
  3. e)Pärnu Maakohtu 28.03.2006. a. määruses väärteoasjas nr 4-06-1022 esitatud põhjendused ei ole ei haldusmenetlust läbi viivale haldusorganile ega ka haldusorgani antud haldusakti õiguspärasust kontrollivale halduskohtule iseenesest siduvad. Haldusorgan peab asjas tähtust omavad asjaolud välja selgitama ning haldusotsustuse tegemiseks vajalikud seisukohad kujundama iseseisvalt. Ainuüksi asjaolust, et maakohus jättis väärteoasjas A. Karoni poolt kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, ei tohtinuks maavanem automaatselt järeldada, et J. Murakase osalemine kõnealuste vallavolikogu otsuste tegemisel oli KOKS § 17 lõigetega 5 ja 6 kooskõlas. Kuna sisuliselt on maavanem asunud nimetatud küsimuses õigele seisukohale, siis ei anna korralduses põhjenduse ebapiisav kajastamine iseenesest alust korralduse tühistamiseks.
  4. f)OÜ-d Järva PM tuleb käsitleda õiguslikul alusel maad kasutanud isikuna, keda võis

§ 233lg 6 kohaselt maa kasutusvaldusesse andmisel eelistada.

OÜ Järva PM näol on tegemist n.ö senise maakasutajaga Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määruse nr 48 mõistes, ent samas nähtub, et 2001. aastal oli siiski OÜ-ga Järva PM sõlmitud üheaastase kestusega ajutise maakasutuse leping. Senise maakasutajaga, kelle maakasutus jätkus määruse nr 48 punkti 3 kohaselt kuni maa üleandmiseni kellegi omandusse või maakasutuse ümbervormistamiseni maareformi käigus, ei olnuks iseenesest aju- 3

(9)3-07-68 tise maakasutuse lepingu sõlmimine vajalik. Arvestades asjaolu, et määruse nr 48 punkti 9 kohaselt kuulus maa kasutada andmise otsustamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse, ei saa kohaliku omavalitsuse teadmisel ja nõusolekul maa kasutamist vaadelda õigusliku aluseta maakasutusena ainuüksi seetõttu, et ajutise maakasutuse lepingut ei ole määruses ettenähtud korras vormistatud. Riigikohtu halduskolleegium on 08.11.2004 otsuses nr 3-3-1-43-04 leidnud, et vaatamata ehitise püstitamist puudutava dokumentatsiooni puudulikkusele ei saa omandireformi kontekstis ehitist käsitleda õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, kui kõnealust ehitist on aastakümnete jooksul avaliku võimu teadmisel sihipäraselt kasutatud – sellega on avalik võim ehitise olemasolu seaduslikkust tunnustanud. Käesolevas asjas saab lähtuda samast põhimõttest ja

§ 233

lg 6 kontekstis tuleb OÜ Järva PM maakasutust maatüki nr 11 osas vaadelda maa kasutamisena õiguslikul alusel. OÜ Järva PM on kõnealust maatükki kasutanud pika aja vältel ning täitnud seejuures maa kasutamisega seotud kohustusi, eelkõige tasunud tema nimele esitatud maksuteadete alusel maamaksu.

§ 233

lõikes 6 maa kasutusvaldusesse saamisel eelistatavate isikute loetelu puhul on peetudki silmas eelkõige seda, et maa kasutamist saaks jätkata isik, kes vastavat maatükki varem kasutanud ja harinud on. Maa kasutamise õigusliku aluse nõue on eelkõige sätestatud selleks, et välistada eelise andmine maad omavoliliselt kasutanud isikule. Olukorras, kus OÜ Järva PM kasutas maatükki valla teadmisel ja aktsepteerimisel ning täitis seejuures ka maa kasutamisest tekkivad kohustused, makstes eelkõige maamaksu, ei saa kuidagi väita, et maakasutus oleks olnud omavoliline. Seega on OÜ Järva PM isikuks, keda seadusandja on

§ 233

lõikes 6 kasutatud sõnastusega „kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel” soovinud kaitsta. Seega tuleb maakasutust pidada asjaoluks, mis lubab maad kasutanud jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist arendavat isikut maa kasutusvaldusesse andmisel eelistada. g) Maavanem on korralduses kajastanud põhjusi, miks ta nõustus vallavolikogu ettepanekuga maa andmise kohta OÜ-le Järva PM, viidates seejuures ka kõnealust ettepanekut sisaldanud vallavolikogu otsustele. Samuti on maavanem korralduses käsitlenud J. Murakase osalemist volikogu istungitel maatüki nr 11 kasutusvaldusesse andmise küsimuse aruteludel ning OÜ Järva PM faktilise maakasutuse õiguspärasust. Maavanem on vallavolikogu ettepanekuga nõustumisel tutvunud ka kaebuse esitaja vastuväidetega, mis nähtub sellest, et korralduses on viidatud nii Pärnu Maakohtu 28.02.2006 määrusele väärteoasjas nr 4-06-1022 kui ka Tallinna Halduskohtu 03.05.2006 otsusele haldusasjas nr 3-05-526. Kohtu hinnangul on seega vaidlustatud korraldusest võimalik aru saada, millistel põhjustel pidas maavanem võimalikuks maa OÜ Järva PM kasutusvaldusesse andmist. Kuna

§ 233

lõikes 6 sätestatakse, millistele tingimustele vastavaid isikuid võib volikogu maa kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemisel eelistada, siis piisab nii volikogu otsuse kui ka selle alusel antud maavanema korralduse põhistamiseks iseenesest sellest, et on välja toodud, millised isiku eelistamist võimaldavad tunnused maa kasutusvaldusesse saajal on. FIE Ahti Karoni eelistamist võimaldanud kriteeriumite (eelkõige asjaolu, et tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga) kajastamine oleks olnud korralduses vajalik juhul, kui selles oleks leitud, et OÜ Järva PM maatükki nr 11 õiguslikul alusel tegelikult ei kasutanud.

§ 233

lõike 6 neljandas lauses esitatud eelistuskriteeriumid on toodud omamoodi tähtsuse järjekorras. Asjaolu, et kolmas isik kui jätkusuutlikku põllumajandustootmist arendav ja kõnealuse maatükiga piirnevat maad omav isik kasutas tegelikult kõnealust maatükki õiguslikul alusel, annab kolmandale isikule

§ 233

lg 6 kohaselt eelise kõigi teiste jätkusuutlikku tootmist arendavate ja taotletava maatükiga piirnevate maatükkide omanike ees. Seega ei saa antud juhul vastustajalt nõuda, et ta oleks pidanud detailselt käsitlema põhjusi, miks oli A. Karon maa kasutusvaldusesse saajaks vähemsobiv kui OÜ Järva PM. h) Maavanema korraldus on kontrollitav – kaebuse esitaja on saanud korralduse vaidlustada, esitades seejuures korraldusele konkreetsed etteheited, ning tõusetunud kü- 4

(9)3-07-68
  1. i)simused on käesolevas kohtumenetluses leidnud vastuse. Korralduse üksikasjalikum põhjendamine lihtsustaks selle mõistmist, ent põhjendus on piisav, et korraldus oleks kontrollitav. Sisuliselt on maavanema põhjendused ja kaalutlused eeltoodud põhjustel asjakohased, kuigi korralduses ebapiisavalt kajastatud. Kolmas isik on kandnud menetluskulusid kokku 39 716,40 krooni ulatuses. Halduskohtumenetluses ei kaasa kohus kolmandat isikut reeglina kindlal poolel, nagu see on tsiviilkohtumenetluses. Menetluskulude jagamisel tuleb lähtuda kolmanda isiku poolt menetluses tegelikult valitud positsioonist, s.o vastustaja poolel osalemisest. HKMS § 92 lõikes 7 kasutatud sõnastus „samade reeglite järgi kui poolele” viitab sellele, et kolmanda isiku menetluskulud on seda enam põhjendatud, mida rohkem oleksid põhjendatud vastava poole (antud juhul vastustaja) menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada eelkõige seda, et kohus leidis vaidlustatud haldusaktis rea puudusi, mis ei toonud kaasa küll haldusakti tühistamist, ent mis iseenesest õigustasid kaebusega kohtu poole pöördumist. Seetõttu juhul, kui vastustaja oleks kandnud menetluskulusid, oleks kohus neid märkimisväärselt vähendanud. Samamoodi ei pea kohus võimalikuks ka menetluses vastustaja poolel esinenud kolmanda isiku kasuks 39 716,40 krooni suuruste menetluskulude väljamõistmist. Põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine 8000 krooni ulatuses. Advokaadist esindajat kasutanud kaebuse esitaja menetluskulud olid 8340 krooni ja ei ole põhjust väita, et kolmanda isiku positsioon menetluses oleks olnud kaebuse esitaja omast keerukam. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kolmandat isikut esindas advokaat advokaadibüroost Raidla & Partnerid. Sama advokaadibüroo esindas haldusasjas nr 3-05-526 (A. Karoni kaebus Koeru Vallavolikogu otsuste nr 29 ja 37 peale) vastustajat, kelle positsioon ühtis suuresti kolmanda isiku positsiooniga käesolevas menetluses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. FIE Ahti Karon apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, uue otsusega kaebus rahuldada ja mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  2. a)Maa-ameti 09.02.2007 kirjas nr 4.1-4/1200 leiti, et juhul, kui isikud kasutavad maaüksust vallavolikogu teadmisel ilma kasutuslepinguta, siis ei saa vallavolikogu eelistada taotlejaid maatüki õiguslikul alusel kasutamise kriteeriumi alusel. Koeru Vallavolikogu ja OÜ Järva PM vahel 2001. aastal sõlmitud üheaastase kestusega ajutise maakasutuse leping lõppes, kuna vallavolikogu seda ei pikendanud. Seetõttu ei kasutanud kolmas isik vaidlusalust maatükki õiguslikul alusel. Järelikult on asjakohatu viidata Riigikohtu 08.11.2004 otsusele nr 3-3-1-43-04. Riigikohtu viidatud lahendis käsitleti ehitise omandiõigusel põhinevat vaidlust, kuid käesolevas haldusasjas on tegemist lepingulisest maa kasutamisest tuleneva vaidlusega.
  3. b)Halduskohtu seisukohad on vastuolulised. Otsuse punktis 23 leiti, et OÜ Järva PM maatüki nr 11 kasutamine Järva kolhoosi õigusjärglasena on tõendamata. Samas nõustus kohus, et senise maakasutajaga OÜ Järva PM, kelle maakasutus jätkus määruse nr 48 p 3 kohaselt, ei olnuks ajutise maakasutuslepingu sõlmimine vajalik.
  4. c)Arusaamatuks jääb, milliseid tõendeid haldusasjast nr 3-05-526 võttis kohus käesolevas haldusasjas otsuse tegemisel arvesse.
  5. d)Kolmas isik tunnistas kohtuistungil, et 2001-2002 andis ta vaidlusaluse maatüki töövõtulepingu alusel teise isiku kasutusse. PRIA-st saadud andmete alusel oli vaidlusaluse maatüki tegelikuks kasutajaks ja toetuse saajaks aastatel 2002-2004 OÜ Simuna Ivax. Seega oli tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra punkti 16 alapunktist 1 ja punktist 19 alus maakasutuse tähtaegseks lõpetamiseks. Haldusasjas nr 3-05-526 vaidlustas apellant maatüki nr 11 tegeliku kasutamise. e)

§ 233lg 6 neljandas lauses sätestatud eelistuskriteeriumid ei ole reastatud tähtsuse järjekorras. Asjaolu, et seaduses on täpselt ära määratud need isikud, keda 5

(9)3-07-68 volikogu võib eelistada, tähendab seda, et seadusandja on soovinud volikogu otsustusõigust piirata ja on talle jätnud kaalutlusruumi vaid selliseks juhuks, kui ette antud tingimustele vastavaid taotlejaid on mitu.
  1. f)Halduskohtu viited Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusele nr 48, mida haldusorganid ei ole kohaldanud, on ebaseaduslikud.
  2. g)J. Murakas on ametiisik, kellel on isiklik majandushuvi OÜ Järva PM suhtes läbi OÜ Agri Land Investment. Asjaolu, et kasumit ei saadud, ei tähenda muu omakasu saamise eesmärgi puudumist. Emaettevõtte osaniku ja juhatuse liikme eesmärgiks võib olla ka tütarettevõtte kindlustamine põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maaga. Põllumajandustootmise eelduseks pikas perspektiivis on maa olemasolu ja maa hind tõuseb pidevalt. Pärnu Maakohtu 28.03.2006 määruses väärteoasjas nr 4-06-1022 leiti, et J. Murakase majandushuvi ei ole oluline. „Olulisuse“ mõiste on ajas muutuv suurus, mida saab rahaliselt hinnata ja mis sõltub äriühingu majandusaasta tulemustest.
  3. h)Apellant juhib tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2005 otsusele nr 2-3-82/05, milles leiti, et ainuüksi asjaolu, et apellant kasutas maaüksust vallavalitsuse teadmisel ja maksis kasutamise eest maamaksu, ei tõenda seda, et selle maa kasutamise õiguslik alus oli tal ka 2004. aasta aprillis. Kuna apellandil puudus leping maakasutusõiguse kohta, siis pidi ta arvestama, et see on ajutine ning ta võib selle kasutamise õigusest ilma jääda.
  4. i)8000 krooni suuruse menetluskulu väljamõistmine kolmanda isiku kasuks takistab apellandi õiguste kaitsmist. Halduskohus leidis vaidlustatud korralduses mitmeid puudusi, mis ei ole küll haldusakti tühistamise piisavaks aluseks, kuid mis õigustasid kaebusega kohtu poole pöördumist. 5. Järva maavanema vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab, et ka A. Karon rikkus KOKS § 17 lg-des 5 ja 6 sätestatud piiranguid, kuna osales maatüki nr 11 kasutusvaldusse saamise päevakorrapunkti arutelul. 6. OÜ Järva PM vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  5. a)Apellant sisustab maareformi seaduse (edaspidi

) § 233 lg-s 6 sätestatud kasutusvaldusesse antava maatüki õiguslikul alusel kasutamise kriteeriumi põhjendamatult kitsalt. Haldusorganitena ei saanud Järva maavanem ning Koeru Vallavolikogu õigusliku aluse olemasolu hinnates vaadata mööda asjaolust, et kolmas isik on kasutusvaldusesse antavat maatükki valla organite teadmisel pikaaegselt kasutanud. Seejuures olid Koeru valla organid oma teadmist selle kohta, et kolmas isik maatükki nr 11 faktiliselt kasutab, väljendanud nii passiivselt sellist kasutust vaikimisi aktsepteerides kui ka aktiivselt, teavitades Maksu- ja Tolliametit kolmandast isikust kui maamaksu subjektist maatüki nr 11 osas. Selline Koeru valla organite (ning maksuteadete esitamise kaudu ka riigiorganite) käitumine oli ja on käsitletav avaliku võimu tunnistamisena, et maatüki kasutus toimub õiguslikul alusel.

  1. b)Kuivõrd maavanema vaidlustatud otsusega otsustati maatükk nr 11 anda kolmanda isiku kasutusvaldusesse, mitte omandisse, ei saa maa hinna tõus tuua endaga kaasa kolmanda isiku vara suurenemist. Kuna maavanema vaidlustatud korralduse punkti 1.4. kohaselt sõltub kasutusvalduse eest makstava tasu suurus põllumajandusmaa rendist ja kohaliku keskmise kasutusvalduse tasust, tähendab maa hinna tõus kolmanda isiku jaoks suure tõenäosusega ka kasutusvalduse tasu tõusu ning seeläbi pigem tema vara vähenemist.
  2. c)OÜ Simuna Ivax ja kolmanda isiku vahel oli aastatel 2002-2004 sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks oli maatüki nr 11 harimine (Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2007. a istungi protokolli lk 2 lõpp). Töövõtulepingu sõlmimine maatüki harimiseks ei välista ega lõpeta töö tellija faktilist kasutust maatüki suhtes. Seega ei tähendanud maatüki nr 11 suhtes töövõtulepingu sõlmimine selle OÜ-le Simuna Ivax kasutusse 6

(9)3-07-68 andmist ning kolmanda isiku faktilise kasutamise lõpetamist. Kuna maatüki nr 11 suhtes töövõtulepingu sõlmimine ei toonud endaga kaasa kolmanda isiku faktilise kasutuse lõppemist, ei oma töövõtulepingu olemasolu Järva maavanema vaidlustatud korralduse motiivide kontrollimisel tähendust.
  1. d)Maatüki nr 11 faktiline kasutamine kolmanda isiku poolt ei ole kunagi olnud käesoleva vaidluse objektiks. Apellant ei ole üheski Tallinna Halduskohtule esitatud kirjalikus seisukohas, sh kaebuses vaidlustanud asjaolu, et maatüki nr 11 faktiline kasutaja on olnud ja on kolmas isik. Ka Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2007. a istungi protokollist ei nähtu, et apellant oleks maatüki nr 11 faktilist kasutamist kolmanda isiku poolt kahtluse alla seadnud. Ainuüksi asjaolu, et teises kohtuasjas oli apellant maatüki nr 11 faktilisele kasutamisele OÜ Simuna Ivax poolt viidanud, ei pannud ei Järva maavanemale haldusmenetluses ega ka Tallinna Halduskohtule FIE Ahti Karoni kaebust lahendades kohustust seda küsimust uuesti analüüsida. Kuna käesolevas kohtumenetluses (ega sellele eelnenud haldusmenetluses) ei ole apellant maatüki nr 11 faktilist kasutamist kolmanda isiku poolt sõnaselgelt vaidlustanud, on kohus kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 õigesti lugenud, et vastava asjaolu osas puudub poolte vahel vaidlus. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 2 kehtib asjaolu, et maatükki nr 11 kasutab faktiliselt kolmas isik, aktsepteerimine apellandi poolt ka apellatsiooniastmes.
  2. e)Õigusjärglus on kahe isiku omavahelistele suhetele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis tähendab ühe isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste üleminekut teisele isikule. Erinevalt maa tegeliku kasutamise, s.o faktilise asjaolu tuvastamisest tähendab õigusjärgluse tuvastamine õigusliku hinnangu andmist. Öeldut arvestades ei ole kolmanda isiku ja Järva kolhoosi õigusjärglus ning maatüki nr 11 faktiline kasutamine kolmanda isiku poolt omavahel selliselt seotud teemad, mis võimaldaksid Tallinna Halduskohtu hinnangust kolmanda isiku ja Järva kolhoosi õigusjärgluse mittetõendatuse kohta teha järelduse eelnevalt Järva kolhoosi kasutuses olnud maatüki nr 11 faktilise kasutamise kohta kolmanda isiku poolt.
  3. f)Esitades halduskohtule kaebuse kolmandat isikut soodustava haldusakti tühistamiseks pidi apellant arvestama, et kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb tal lisaks vastustaja menetluskuludele kanda ka kolmanda isiku menetluskulud. Seega ei saanud kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine apellandilt olla viimase jaoks üllatuslik. Samuti pidi apellant arvestama, et haldusaktiga soodustatud isikuna on just kolmas isik haldusakti kehtima jäämisest kõige enam huvitatud ning seega tähendab kaebuse esitamine kolmanda isiku jaoks suure tõenäosusega õigusabi kasutamist ja sellega seotud kulude kandmist. Olukorras, kus apellant on esitanud kohtule kaebuse, teades, et see toob kolmanda isiku jaoks kaasa õigusabi kasutamise ja sellega seotud kulude kandmise vajaduse, on apellandi taotlus jätta kolmanda isiku õigusabikulud täies ulatuses kolmanda isiku kanda kohatu. Apellandilt välja mõistetud kolmanda isiku menetluskulud (8000 krooni) on isegi väiksemad kui apellandi poolt kantud menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Käesoleva asja lahendamisel on keskse tähtsusega küsimused, kas J. Murakase osalemine vallavolikogu istungitel ettepaneku tegemisel maavanemale maatüki kasutusvaldusesse andmise kohta toob kaasa selle õigusvastasuse ning kas kolmanda isiku eelistamine apellandile maa kasutusvaldusse andmisel oli õigesti põhjendatud asjaoluga, et kolmas isik kasutas maatükki õiguslikul alusel. Lisaks tuleb hinnata, kas vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveeritud ning kas väidetav põhjenduste ebapiisavus toob kaasa haldusakti tühistamise. 9. J. Murakase osalemist vallavolikogu otsuse tegemisel korruptsioonivastane seadus ega kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei välista. KVS § 25 lg 1 nimetatud juhtumiga käesoleval juhul tegemist ei ole. Siiski ei järeldu sellest, et huvide konflikti ei esinenud ja selle vältimise nõuet J. Murakas järgima ei pidanud. Huvide konflikti vältimise kohustus ja 7
(9)3-07-68 keeld otsustada üksikisiku õiguste ja kohustuste üle isiku poolt, kes asja otsustamisel ei ole või ei näi erapooletu, tulenevad põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttest ja PS § 13 lg 2 sätestatud õigusest kaitsele riigivõimu omavoli eest. Siiski ei ole sellise menetlusnormi rikkumise tagajärjeks tingimata haldusakti kehtetuks tunnistamine, kui huvide konflikti olemasolu volikogu liikmel ei mõjutanud asja otsustamist. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vallavolikogu ettepanekute tegemisel oli ettepaneku poolt antud häälte arv oluliselt suurem vastuhäälte arvust. Ka juhul, kui J. Murakas ei oleks hääletamises osalenud, oleks maavanemale tehtud ettepanek kolmanda isiku kasuks kasutusvalduse lepingu sõlmimiseks. Huvide konflikti tõttu asja arutamisest taandumiseks kohustatud isiku osalemine volikogu istungil ilma hääletamisel osalemata ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa maavanema korralduse tühistamise. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2003 otsuse nr 3-3-1-3-03 asjaoludega käesoleval juhul tegemist ei ole, sest volikogu liikme kohustust hoiduda asja arutamisel osalemast ka ilma hääletamisel osalemata KOKS §-st 17 käesolevas asjas ei tulene, sest keeld asja otsustamisel osaleda ei tulene J. Murakase suhtes KVS § 25 lõikest 1. Halduskohus märkis õigesti, et maavanema seisukohad olid volikogu liikmetele asja uueks otsustamiseks saatmisel teada ning volikogu liikmed said nende üle iseseisvalt otsustada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et J. Murakase osalemine volikogu ettepanekute tegemisel ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist. 10.

§ § 233 lg 6 kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Nendest kriteeriumidest lähtudes tuli lähtuda ka maavanema poolt vaidlustatud haldusakti andmisel. Maavanem leidis, et kolmanda isiku eelistamine on põhjendatud asjaoluga, et ta kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Ringkonnakohtu arvates on apellandil õigus, kui ta leiab, et isiku, kes kasutab maad ilma tähtajalise põllumajandusmaa kasutamise lepingu või eramaa puhul maaomanikuga sõlmitud maarendi- või maakasutuslepinguta, eelistamine põhjusel, et varem on selline leping kehtinud, kuigi selle tähtaeg on lõppenud, ei ole selline kaalutlus, mille alusel vallavolikogu saaks isikut eelistada maavanemale ettepaneku tegemisel. Maa-ameti 09.02.2007 kirjas nr 4.1-4/1200 on asutud põhjendatult samale seisukohale. 2001. a sõlmitud üheaastase kestusega ajutise maakasutuse leping ei ole seega õiguslikuks aluseks maa kasutamiseks vallavolikogu poolt maavanemale ettepaneku tegemise ajal. Valla poolt maa kasutamise aktsepteerimine hilisemal perioodil ei ole selline asjaolu, mis muudaks maa kasutamise õiguslikul alusel toimuvaks. Samuti ei anna maakasutusele õiguslikku alust maamaksu tasumine. 11. Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud „Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord“ p 3 kohaselt jätkus senine maakasutusõigus kuni maakasutuse ümbervormistamiseni.

§ 36

lg 1 kohaselt senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega käesolevas seaduses või riigivaraseaduses sätestatud alustel. Ringkonnakohtu arvates vormistatigi senine maakasutus ümber üheaastase tähtajaga maakasutuse lepingu sõlmimisega. Nimetatud lepingu kehtivus ei pikene üksnes seetõttu, et maakasutust ei ole hiljem ümber vormistatud. Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra p 11 kohaselt otsuses maa kasutada andmise kohta fikseeritakse senise maakasutaja maakasutusõiguse lõpetamise alus, isik, kellele maa antakse, maa suurus ja kõlvikuline koosseis, maa kasutada andmise tähtaeg, piirangud ja vajaduse korral muud olulised tingimused. Korra lisas on ette nähtud lepingule kindel vorm. Kord ei näe ette lepingu kehtivuse pikenemist, samuti täiendavaid nõudeid tähtaja lõppemise korral lepingu alusel kasutusse antud maa kasutusõiguse lõpetamiseks. Maa ajutise kasutamise lepingu sõlmimiseks nägi viidatud kord ette ka kindla menetluse, mida hilisema perioodi osas maa väide- 8

(9)3-07-68 taval kasutada andmisel kolmandale isikule ei ole järgitud. Vormi- ja menetlusnormide rikkumised lepingu kehtivuse pikendamise seega välistavad. Ringkonnakohtu arvates ei saa seetõttu nõustuda vastustaja ja kolmanda isiku väidetega lepingu edasisest kehtivusest ka hilisemal perioodil. 12. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et

§ 233

lg-s 6 sätestatud kriteeriumid taotleja eelistamiseks on esitatud alternatiivselt ning kõik lubatavad eelistused on võrdse kaaluga. Seetõttu peab vallavolikogu ettepaneku tegemisel põhjendama, miks eelistatakse üht taotlejat teisele juhul, kui mitu taotlejat vastavad viidatud sättes näidatud kriteeriumitele.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduse andmisel on tehtud kaalutlusviga, sest kolmanda isiku eelistamisel on tuginetud faktiliselt ebaõigele asjaolule. Selline kaalutlusviga võis mõjutada asja otsustamist ning korraldus tuleb seetõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks hinnata kaebuse väiteid haldusakti ebapiisava motiveerimise kohta, sest haldusasja lahendamist need väited ei mõjuta.
  2. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Vaidlustatud korraldus tuleb tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus saata vaidlustatud haldusakti aluseks olnud Koeru Vallavolikogu ettepanek volikogule tagasi uueks arutamiseks.
  3. Apellant taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Apellatsioonimenetluses on tõendatud 80 kr riigilõivu tasumine ning halduskohtus samas summas riigilõivu tasumine ja õigusabikulude eest tasumine summas 8260 kr. Ringkonnakohtu arvates on menetluskulude suurus põhjendatud ja taotlus tuleb rahuldada. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.