2-08-1675/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a, Narva Tsiviilasja number 2-08-1675 Tsiviilasi E A hagi N A vastu kinnisvararegistris kande muutmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende Hageja E A xxx esindajad Kostja N A xxx RESOLUTSIOON
2. Keelduda E A hagi N A vastu menetlusse võtmast.
3. Tagastada esitatud hagiavaldus koos lisadega hageja esindajale.
4. Saata määrus E A. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud 17.01.2008.a esitas E A hagi N A vastu kinnisvararegistris kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohus 02.05.2007.a määrusega kinnitas E A ja N A vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis leppisid pooled kokku, et N A omandisse jääb 2 korteriomandit: aadressil xxx ja xxx kohustusega maksta J A välja 50% korteriomandi maksumusest summas 560 000 krooni. Kuna N A ei ole raha tasumise kohustust täitnud, pöördus hageja kohtutäituri poole sundtäitmiseks. Kokku sissenõudmisele kuuluv summa koos täitekuludega on 620 640,89 krooni. Kostja nimele on registreeritud kinnisvara aadressil xxx, kuid selle maksumus on vähem kui 500 000 krooni ning selle müümisest saadavat summa ei piisa sissenõudja nõuete rahuldamiseks. Kohtutäituril puudub võimalus pöörata sissenõuet kompromissi alusel kostja ainuomandisse jäetud korteriomandile aadressil xxx sest kostja keeldub vabatahtlikult esitada avaldus kande tegemiseks kinnisvararegistrisse, et antud vara saaks täitemenetluse korras realiseerida. Kostja ei soovi täita oma kohustusi. Ta ei soovi muuta kinnistusraamatus kannet omaniku suhtes. Hageja palub muuta kanne korteriomandi aadressil xxx kinnisvararegistris omaniku suhtes teises jaos – kustutada kanne omaniku I A suhtes ning kanda omanikuna N A. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 3 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Seega peab isik leidma ja tõendama, et tema õigust või vabadust on rikutud. Viru Maakohtu 02.05.2007.a määrusest nähtub, et pooled jõudsid kokkuleppele surnud I A pärandvara jagamises. Kompromissi kohaselt korteriomand aadressil xxx, jäi N A ainuomandisse kohustusega maksta J A välja 50% korteriomandi maksumusest summas 560 000 krooni hiljemalt 01.06.2007.a. Sama kompromissiga kohustub N A hüvitama 12.07.2006.a tehtud vara hindamise kulud 500 krooni ja 16.03.2007.a tehtud hindamise kulud 450 krooni. Kostja poolt kompromissiga endale võetud kohustuste täitmata jätmisel on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise nõudega. Kohtule esitatud kohtutäitur A K vastusest O N päringule nähtub, et hageja pöördus kohtutäituri poole ning täitemenetluse käigus pööras kohtutäitur sissenõude kostja/täitemenetluses võlgniku varale – korteriomandile aadressil xxx. Nimetatud vara sundenampakkumine nurjus. Samuti kohtutäitur teatas, et korter aadressil xxx ei ole võlgniku N A omandis. Seoses sellega ei ole täiteasjas nr 066/2007/2301 mainitud korteriomandile sissenõude pööramine võimalik. Kinnisturegistri andmetel on korteri aadressil xxx omanikuna registrisse kantud I A. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Korter on jäetud N A ainuomandisse. E A ei ole kinnistusraamatusse selle kinnisvara omanikuna või kaasomanikuna kantud. Kompromissis samuti puudub tingimus, mille alusel peaks N A esitama kinnistamisavalduse kinnistusregistrisse. Seega puudub E A õiguslik huvi kande muutmiseks. Järelikult käeoleva hagi puhul ei ole täidetud tingimused, mille alusel oleks hagejal õigus esitada kande muutmise hagi kohtusse ning sellest tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, st hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2