KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuup

) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga.

§ 39

alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Lapse suhtes vanema õiguste äravõtmist reguleerib PKS § 54. Sama paragrahvi 1 lõike kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvituse tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Seega tuleneb seadusest, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on V.L ära kuulanud. Asjast puudutatud isik, laste ema V.L tõi 20.05.2007.a lapsed ise varjupaika ning soovis nad 2-3 kuuks sinna jätta. V.L on käinud avaldaja esindaja juures, selgitades, et ta elas koos mehega, kellel olid psüühikahäired ja mees kasutas tema suhtes vägivalda, hiljem puudus tal töö- ja elukoht ning olid probleemid tervisega. Nimetatud asjaolude sunnil otsustas vanem lapsed varjupaika paigutada, kuna tal ei olnud võimalust tol ajal lapsi kasvatada. Kohus leiab, et laste kasvatamine sellises olukorras oleks lastele avaldanud kahjulikku mõju, kuna laste ema elukaaslase vägivaldne käitumine ja ähvardamine V.L suhtes oleks olnud lastele tajutav vägivaldse või ähvardava käitumisena lastele lähedase inimese suhtes, mis oleks lastele avaldanud kahjulikku mõju. Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused (PKS § 55 lg 1). Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Tuvastatud on, et asjast puudutatud isik V.L soovib ja on võimeline osa võtma oma laste kasvatamisest ja hooldamisest, kuna on ära langenud asjaolud, mis ei lubanud vanemal laste eest hoolitseda ja neid kasvatada. V.L-l esines mõjuv põhjus selleks, et ta teatud ajaperioodil jättis täitmata laste kasvatamis- ja hooldamiskohustuse, seega ei jätnud vanem oma kohustusi mõjuva põhjuseta täitmata. Samuti leiab kohus, et ei ole täidetud PKS § 54 lg 1 p 5 sätestatud teine nõue vanema õiguste äravõtmiseks, st. laste vanem ei ole 1 aasta jooksul kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises osalenud.

§ 27lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. 4

§-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5