← Eesti

2-07-24447/19

Obsah (7)§ 435§ 436§ 657§ 654§ 410§ 200§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-24447 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Igor Amann ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 8. ap

§ 435lg 1 rikkudes teinud lahendi ega ole eelnevalt kontrollinud, kas tsiviilasja on arutatud ammendavalt. Senise käsitluse mitteammendavusest annavad 2

(5)tunnistust nii asjaolu, et kostjal ei võimaldatud tõendada oma väiteid, samuti see, et kohus jättis kostja ilma viimase põhiõigusest olla oma kohtuasja arutamise juures. Kõnealust rikkumist ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, seetõttu taotleb kostja asja uuesti arutamiseks saatmist maakohtule.
  1. Kostja avaldas varasemas menetluses selgesõnaliselt ja kirjalikus vormis oma tahet esitada käesolevas tsiviilmenetluses vastuhagi, millisest õigusest on ta esimese astme kohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ilma jäetud. Nimetatud rikkumist ei saa kostja arvates kõrvaldada apellatsioonimenetluses, seetõttu taotleb kostja asja uuesti arutamiseks saatmist maakohtule.
  2. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest kohus eksis materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Samuti ei ole otsus põhjendatud, sest kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega. Kohus tõlgendas kostja seisukohti tendentslikult ja jättis kostja ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid peale asja arutamist eelistungil, eiras sellega

§-s 7 esitatud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet. 15.

§ 436

lg 3 lubab kohtul otsust tehes tugineda vaid neile asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vaidlustatavas lahendis ei ole nimetatud põhimõtet järgitud. Kohus jättis kostja võimaluseta oma arvamust avaldada ning oma seisukohti selgitada ja vajadusel esitada täiendavaid tõendeid kostja poolt esitatud asjaolude tõendamiseks.

  1. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid, samas ei ole kohus märkinud, et osa tõendeid jääksid tähelepanuta ega seda ka põhjendanud. Hindamata on jäänud nõuete tasaarvestuse akt ja võlateatis. Seega on osa tõendeid jäänud uurimata. Ka selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule.
  2. Kostja väitis muuhulgas, et ta on hageja ees laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud täies ulatuses ning hageja nõuded laenude põhiosade, viiviste ja leppetrahvide osas on alusetud ning rajanevad ebaõigetele andmetele. Nimetatud väited on maakohus jätnud vaidlustatavas otsuses tähelepanuta ja vastuseta.
  3. Väär on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas saab kohaldada VÕS § 200 lg
  4. Samuti hindas kohus ekslikult kostja vastunõude aluseks olevaid tõendeid, et lisaks hageja nõude täitmise tähtaja mittesaabumisele, eksisteerib kostjal vastunõue hageja suhtes. Maakohus järeldas kostja vastunõuet tõendavatest dokumentidest, et kostjal puudub vastunõue hageja suhtes. Niisugune järeldus ei ole kooskõlas viidatud tõendi ega ka käibetavadega, mida tuleks tõendite hindamisel samuti arvestada. Kostja põhjendas oma seisukohti kirjalikus vastuses hagiavaldusele ja jääb oma seniste väidete juurde.
  5. Maakohus tõlgendas tendentslikult konteksti eiravalt kostja vastust hagile. Kohus luges kostja vastusest välja lepingutest tulenevate väidetavate kohustuste omaksvõtu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, vaid esitas üksnes omapoolsed vastuväited hageja poolt esitatud asjaoludele – kohus tõlgendas aga seda ekslikult omaksvõtuna. Vastustajate seisukoht
  6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  7. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis võiks olla aluseks ebaõigele kohtulahendile. Seetõttu tuleb otsus

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda. 3

(5)22. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme tehes asjas sisulise otsuse kostja kohalolekuta.

§ 410

kohaselt võib kohus, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teha hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Kostja ei teatanud kohtule oma haigestumisest enne kohtuistungit ega palunud asja arutamist edasi lükata. Kostja ei tugine ka asjaolule, et tal ei olnud võimalik kohut eelnevalt teavitada. Ringkonnakohtu istungil väitis kostja, et enda arvates ta teatas kohtule, kuid ei osanud täpsustada kellele, millal ja mis viisil. Toimiku materjalist nähtuvalt teatas kostja kohtule oma haigestumisest ja palus uue aja määramist kohtuistungi pidamiseks alles 9 päeva peale istungi toimumist.

§ 200lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised oma menetlusõigusi kasutama heauskselt.

Käesoleval juhul ei ole kostja seda teinud, kuna ei teavitanud kohut õigeaegselt kohtuistungil osalemise takistusest. 23. Kohus ei ole sisulise otsuse tegemisel rikkunud

§ 435

lg 1 sätteid, mille kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kostjal oli võimalik esitada kohtule kõik oma vastuväited ja põhjendused, mis omavad tähtsust asja lahendamisel. 03.07.2007 tegi kohus määruse, millega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muuhulgas on määruses viidatud, et kostjal tuleb esitada kõik vastuväited hagile ja põhjendused ning kohustus esitada koos vastuväidetega ka kirjalikud tõendid Kostja esitas 27.07.2007 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ta on tasaarvestanud hageja nõude ning lisas 26.07.2007 nõuete tasaarvestuse akti ja võlateatise, milles teatas, et on vastastikused nõuded tasaarvestanud ning hageja võlgneb talle seisuga 26.07.2007 425 000 krooni. Samuti oli vastusele lisatud nõudeõiguse loovutamise lepingu lisa, milles Kaimag Invest OÜ ja kostja märkisid, et nad on sõlminud 20.07.2007 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel Kaimag Invest OÜ loovutas kostjale osaliselt oma nõude hageja vastu summas 1 600 000 krooni. Seega olid kohtul olemas mõlema poole seisukohad ja tõendid, mida pooled olid pidanud vajalikuks esitada.

  1. Kui kostjal jäi siiski midagi olulist tema puudumise tõttu esimese astme kohtu istungilt esitamata, oli tal võimalus märkida need asjaolu ja tõendid ära apellatsioonkaebuses ja taotleda ringkonnakohtult nende asja materjalide juurde võtmist. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, mida tal ei õnnestunud maakohtu menetluses tõendada. Ka kostja poolt avaldatud soov esitada asjas vastuhagi, ei ole aluseks otsuse tühistamisele. Vastuhagina soovis kostja esitada Kaimag Invest OÜ-lt omandatud nõude hageja vastu osas, mis jäi üle tasaarvestuse tegemisest. Seega on tegemist teisest õigussuhtest tuleneva nõudega, mis ei mõjuta käesolevas hagis tehtud lahendit ja mille kostja võis esitada iseseisvalt.
  2. Kohus märkis õigesti, et kostja tunnistas võlasumma tagasimaksmise kohustust. Kostja vastuväide põhineb kohustuse lõppemisel tasaarvestuse tegemisega. Kui kostja ei oleks tunnistanud hagejal nõude olemasolu tema vastu, poleks midagi olnud ka tasaarvestada.
  3. Kohus ei saanud tugineda kostja vastuväitele, mille kohaselt pooled muutsid suulise kokkuleppega laenulepingud tähtajatuks, kuna pooled olid lepingute p-s 13.2 kokku leppinud, et kehtivad ja pooltele siduvad on vaid kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingu muudatused.
  4. Kohus ei jätnud hindamata kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust ja võlateatist. Kohus leidis, et kostja ei ole kirjeldanud, millest tuleneb Kaimag Invest OÜ väidetav kahju hüvitamise nõue hageja vastu ega ole esitanud tõendeid sellise nõude olemasolu kohta. Kuna tõendamata on Kaimag Invest OÜ nõue hageja vastu, ei olnud kostjal võimalik sellist nõuet ka omandada. Seega tugines kohus õigesti VÕS § 200 lg-le 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada 4

(5)vastuväiteid. Tulenevalt nimetatud sättest ei saanud kostja hageja nõuet tasaarvestada ja võlasuhe ei lõppenud tasaarvestuse tegemisega. 28.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega kannab kostja kõik menetluskulud. Igor Amann Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.