← Eesti

2-07-35069/12

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-35069 11 märts 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad S.H hagi P.H vastu abielulahutuse nõudes Hageja: S.H (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx x-xxx; xxx) Kostja: P.H (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Hagimenetlus

  1. märts 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja
  2. Rahuldada S.H hagi täies ulatuses.
  3. Lahutada P.H ja S.H (abielueelne perekonnanimi ”M”) Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 14.07.2005 registreeritud abielu (kanne nr 1126).
  4. S.H-l taastatakse perekonnanimena pärast abielu lahutamist ”M”. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduses nõuab hageja abielu lahutamist, kuna ta elab teise mehega, soovib taastada hageja varem kantud perekonnanime ”M”. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagiavalduse koos lisadega ning vastuse nõudega kättetoimetatuks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1, mille kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Ülalmainitud dokumendid sai 14.01.2008 kätte kostja isa. Tsiviilasi nr 2-07-35069 Kostja ei vastanud kohtule. KOHTUISTUNG Kohtuistungile kostja ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Kohus loeb kostjale kohtukutse kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 322 lg 1, mille kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohtukutse sai 02.02.2008 kätte kostja isa. Hageja palus vaadata asja sisuliselt. Hageja toetas oma nõuet ja põhjendusi. Hageja seletas, et pooled peale abielu sõlmimist elasid koos Tallinnas, kostja kasutas hageja suhtes füüsilist jõudu. 2006.a septembris kostja läks korterist ära ja enam hagejaga ei suhelnud. Lapsi pooltel ei ole. Hageja soovib lahutada abielu, taastada abielueelset perekonnanimi. Hageja leiab, et abielu säilitamine ei ole võimalik. Hageja elab teise mehega, kes on tema poja isa, ja soovib temaga abielluda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et P.H ja S.M vahel Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 14.07.2005 registreeriti abielu (kanne nr 1126) ja naine sai perekonnanimeks „H“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega xxx (tl 10). Hageja seletuste kohaselt poolte abielusuhted on lõppenud 2006.a septembrist, abikaasad elavad eraldi, hageja peab abielu taastamist võimatuks. Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib abielu lahutada, kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna üks abikaasadest on väljendanud tahet abielu lahutada, teine abikaasa ei esitanud vastuväidet, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja taastada talle abielueelne perekonnanimi M. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib taastada enne abiellumist kantud perekonnanimi, siis taastatakse tal perekonnanimi M. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-07-35069 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.