Obsah (5)

§ 208§ 108§ 101§ 76§ 65

2-06-35233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, ha

) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatud kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu esme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuoalus eseme olemusega. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud vee ning kanalisatsiooniteenuste müügileping. Hageja osutas kostjatele nende elukohas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ja kostjatel oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuste eest. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad on täitnud oma kohustuse tasuda veevarustus ning kanalisatsiooniteenuste eest. 4 2-06-35233

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Pooled ei vaidle, et

1. märtsi 2006.a. seisuga läbi viidud veemõõturite kontrolli tulemusena külma vee veemõõturi näit oli 00170 m3 ja sooja vee veemõõturi näit 00207 m
2. Kostjad on esitanud hagile vastuväited, et neil ei olnud võlgnevust AS N. V. ees, mida kinnitab ka AS N.V. saldoteatis
3. jaanuarist 2005.a., mille kohaselt kostja võlg oli 0.01 krooni. Hageja on kohtule veenvalt põhjendatud, et saldoteatise näol on tegemist raamatupidamise dokumendiga, mis ei ole koostatud veemõõturi näitusid kontrollides ja AS N.V. arvestab vee hinna kliendi nimetatud arvestite alusel. Kohus nõustub hageja väitega. Kohus leaib, et tarbitud vee tasumise või mittetasumise kindalkstegemisel tuleb veehinna koguse arvestamisel aluseks võtta veemõõturite näidud, mille üle pooled ei vaidle. Kuna vee tarbimist tuleb arvestada veemõõturi näitude alusel, siis ei oma ka tähtsust kostja väited, et teatud ajavahemikul nad ei elanud korteris ja ei kasutanud vett. Kostjad on esitanud hagile ka aegumise vastuväite, kuid kuna kohus esitatud tõendite kohaselt ei saa kindlaks teha, mis ajavahemiku eest konkreetselt on hageja nõue vee eest esitatud, siis kohus ei saa aegumist käesolevas vaidluses kohaldada. Pooled ei vaidle, et hageja nõue tuleb
4. märtsi 2006.a. veemõõturi alusel kindlaks tehtud näitudest. Pooled ei vaidle, et alates 1995 aasta märtsist kuni 10.03.1999.a toimus tasu arvestamine kostjate poolt kasutatud vee eest vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tariifidele ja normidele. 10.03.1999.a paigaldasid kostjad veemõõturid (t.l. 89 ja 90) ning tasusid vee tarbimise eest need summad kokku 4513.98 krooni, mis on märgitud kohtule esitatud tõendis (t.l 7-10). Nimetatud summasid kostjad ei vaidlusta. Veemõõturite paigaldamise hetkel arvestas hageja kostjate ettemaksu 33.95 krooni. Pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad alates 10.03.1999.a kuni jaanuar 2004.a 989.34 krooni. Võttes arvesse olemasolevat ettemaksu, tasusid kostja hagejale kuni jaanuarini 2004.a 1023 krooni 29 senti. Võttes arvesse kuni 01.01.2004.a kehtinud veetariifi 9.43 krooni kuupmeeter (milline hind oli kehtestatud Narva Linnavolikogu otsusega 20.01.1999 nr 191/38 alates 01.02.1999.a.), tasusid kostjad 108,5 kuupmeetri vee tarbimise eest. (1023,29 : 9,43 = 108,5). Alates 01.01.2004.a kehtestati uus tariif (Narva Linnavolikogu otsused 29.08.2001.a. nr 331/43 ja 13.12.2002.a. nr 546/5). Ühe kuupmeetri hind moodustab 11,46 krooni. Alates 01.01.2004.a on kostjad tasunud vee tarbimise eest 213,64 krooni, s.t on tasunud 18,64 kuupmeetri vee eest (213,64 : 11.46 = 18,64). Seega, pärast veemõõturite paigaldamist tasusid kostjad hagejale 127.15 kuupmeetri vee tarbimise eest. Veemõõturite näitude kontrollimisel 01.03.2006.a tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00170 kuupmeetrit, soe vesi 00207 kuupmeetrit. Võttes arvesse, et külma vee mõõturi algnäit oli null, sooja vee mõõturi algnäit oli aga 112 kuupmeetrit (t.l 94) on kostjad pärast veemõõturi paigaldamist tarbinud 265 kuupmeetrit vette (170 + 207 - 112 = 265). Kostjate poolt on sama ajavahemiku eest tasutud 127.15 kuupmeetrit vette. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostjatel on tasumata 137.85 kuupmeetri vee eest., mis moodustab 1 579,75 krooni (137,85 x 11.46 = 1 579.75). 06.03.2006.a. kirjaga teatati kostjatele võlgnevusest. 05.04.2006.a näitude kontrollimisel tehti kindlaks järgmised näidud: külm vesi 00174 kuupmeetrit, soe vesi 00210 kuupmeetrit, s.t. kostjad kasutasid veel 7 kuupmeetrit vett (4 + 3) tasumisele kuulub 80,20 krooni (7 x 11,46 = 80,20). Kostja hageja arvutust ei vaidlusta. Seega tegi kohus kindlaks, et seisuga 05.04.2006.a tuli kostjatel tasuda vee eest 1 659,95 krooni. Kahe kontrollimise vahelisel 5 2-06-35233 ajavahemikul tasusid kostjad hageja kassasse 91.70 krooni. Kohus tuvastas, et kostjatel on tasumata hagejale osutatud teenuste eest 1 568.22 krooni. Kostja on esitanud hagile vastuväited, et ta tasus vee eest AS Narva Elamuvaldusele. AS N.V. ja AS Narva Elamuvaldus vahel 19.10.2001.a. sõlmitud kokkuleppe C/779 kohaselt võttis AS N.V. AS Narva Elamuvalduselt üle soojaveearvestite andmebaasid ja hakkas AS N.V. veevarustuse teenust osutama alates 01.12.2001.a. AS Narva Elamuvaldus kirja kohaselt 23.01.2007.a. nr 291 edastati veemõõturite näitude üleandmisel seisuga 01.12.2001.a. aadressil Kreenholmi 26-60 näidud 112 m3, mille eest on tasutud AS Narva Elamuvaldus pangakontole. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et summad, mida kostja on panga ülekannetes tasunud AS N.V. arveldusarvele 27.02.2002.a. (tl 100) , 04.11.2002.a. (t.l. 104) ja 11.12.2002.a. (t.l. 105) on hageja arvesse võtnud, mida tõendab ka hageja koostatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse arvestus (tl. 9). Kohus nõustub hageja väitega, et kostja poolt esitatud maksekorraldustega kuupäevadest 18.09.2002.a. (t.l. 102) ja 02.04.2002.a. (t.l. 101) Narva Elamuvaldus AS arveldusarvele ei saa lugeda tõendatuks, et kostjad on tasunud vee eest, ses nimetatud maksekorraldustest ei nähtu, mille eest on ülekanded teostatud. 23.11.2001.a. maksekorraldusest (t.l. 97) on näha, et kostjad tasusuid sooja vee eest Narva Elamuvalduse AS-le, kuid vastavalt AS N.V. ja Narva Elamuvaldus AS kokkuleppele (t.l. 91) pididki kostjad kuni 01.12.2001.a. tasuma sooja vee eest Narva Elamuvaldu AS-le, seega ei ole tõendatud, et AS N.V. peaks selle kostjate poolt tasutud summa veelkord eraldi sooja vee eest lugema tasutuks. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostjate poolt tasutud summad maksekorraldustel 31.10.2001.a. (t.l. 103), 27.02.2002.a. (t.l. 99), 02.02.2002.a. (t.l. 98) ja 11.12.2002.a. (t.l. 106) ei tõenda, et kostjad oleksid tasunud sooja vee eest AS-le N. V.. Hageja on veenvalt põhjendanud, et nimetatud summad tasuti Narva Elamuvaldus AS-le külma vee soojendamiseks, mitte AS-le N.V. vee eest, tasutud summad on ka liigselt suured, mida oleks pidanud muidu tarbija maksma vee eest ja sellest järeldub, et tasuti Narva Elamuvaldus AS-le külma vee soojendamise eest. Seega ei ole kostjad tõendanud, et nad on tasunud vee eest AS-le N.V. või et nad tegid seda ekslikult s.t. mitte teades, et sooja vee eest tuleb tasuda alates detsembrist 2001.a. AS-le N.V. ja mitte Narva Elamuvalduse AS-le. Kostja fikseerinud märtsi 2003.a mõõturite näitude kohta külm vesi 00150 ja soe vesi 00186 tõendeid esitatud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud, et vee eest on kostjatel tasumata 1 568.22 krooni, siis tuleb see summa välja mõista kostjatelt solidaarselt.

§ 65

lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama §-I lg 3 järgi kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus ei arvesta tõendina AAS N.V. akti veemõõturi väljavahetamise kohta 12. aprillist 2006.a., sest sellel ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust kuna pooled ei vaidle, et veemõõturid on välja vahetatud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. 6 2-06-35233 Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7