) § 401 lõike 1 kohaselt on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda, taganeda lepingust või öelda leping üles, samuti rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ühtlasi sätestab
lg 1, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab nõuda viivist kuni
§-s 94 sätestatud suuruseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud kohtule hagi 13.06.2005.a, tuleb kohtukulude jaotusel juhinduda kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Enne nimetatud kuupäeva kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotles kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Hageja kohtukulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni. Kohus leiab, et antud asjas tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.