sisu kohta on väär, kuna välistada või hüvitada saab ainult vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel. Pankrotitoimkond on ühehäälselt leidnud, et hageja kaebus on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt 29.01.07 asjade üleandmisevastuvõtmise aktile tagastas kostja läbi halduri hagejale hageja omandisse kuuluvad vastavad asjad, nüüdisaegse koguväärtusega 18 900 kr. Lähtuvalt hageja taotlusest kutsus haldur 30.01.07 pankrotimenetluse teatega kokku võlausaldajate üldkoosoleku, vaatamaks läbi hageja esitatud kaebust halduri tegevuse peale. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 20.02.07 ja sel koosolekul jäeti häälteenamusega hageja vastav kaebus rahuldamata. Hageja palus, et kohus tunnistaks kehtetuks 20.02.07 vastuvõetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus FIE Külvi Levini pankrotihalduri tegevuse peale. Hageja põhjenduste kohaselt peetakse
§-is 123 vara välistamist silmas kaheastmelisena: kõigepealt, olemasoleva vara tagastamise mõttes, kui mingi asi on reaalselt tagasiantav, ja seejärel mittesäilinud vara hüvitamise mõttes, kui vara ei ole säilimatuse tõttu enam tagastatav, mistõttu tuleb mittesäilinud vara väärtus hüvitada
Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et
lg 4 ja § 146 lg 1 p 1 ettenähtud hüvitamine puudutaks üksnes juhtumit, kui vastav vara pole säilinud pärast pankrotiotsuse tegemist. Et hüvitamine
lg 4 järgi saab puudutada ka vara, mis on mitte säilinud juba enne pankrotiotsuse tegemist, kinnitab ka
Kui järeldada, et hageja hüvitamisnõue on vaadeldav n-ö tavalise nõudena, mis tuleb rahuldada vastavalt tunnustatud rahuldamisjärgule, kaotaks mõtte omandireservatsioon ja sellega assotsieeruv eesõigustus. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et kui enne pankroti väljakuulutamist on hagejale kuulunud vara müüdud, siis on tal õigus nõuda selle eest hüvitist koos kõikide teiste võlausaldajatega ning vastava nõude on ka hageja pankrotimenetluses esitanud. Hagejal oleks õigus nõuda vara eest hüvitist eesõigusnõudena enne jaotise alusel 2
pealkiri üheselt tõlgendatav „Vara välistamine pankrotivarast", seega ei kohaldu antud sätted varade osas, mis võlgnikul olid enne pankrotiotsust, sest enne pankrotiotsust puudus pankrotivara
mõistes. Kostja hinnangul on
lg 4 regulatsioon ette nähtud vaid erandjuhtudeks, kui haldur ei ole mingil põhjusel teadlik vara kuulumisest kolmandale isikule ja võõrandab selle või kui vara peale pankroti väljakuulutamist mingil põhjusel ei säili. Maakohtu otsus Pärnu Maakohtu 28.08.2007 otsusega rahuldati hagi osaliselt: tunnistati kehtetuks 20.02.2007 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja kaebuses esitatud taotlus pankrotivarast välistatud ja tagastatud vara väärtuse vähenemisest tuleneva hüvituse 11 580 kr. väljamaksmiseks enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 12.06.03 sõlmisid pooled püsikliendilepingu, mille kohaselt kohustus ostja kauba eest tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates kauba tasumiseks saadetud arve koostamise kuupäevast. Kostja on jätnud tasumata arveid summas 82 235,05 kr. Vastavalt lepingule pidi omandiõigus kaubale üle minema ostjale peale seda, kui ostja on kauba eest täielikult müüjale tasunud. Müüdud kaubast oli säilinud ja tagastati hagejale koguväärtusega 18 900 krooni. Hageja taotles 63 335,04 kr. hüvitamist pankrotivarast. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja poolt pankrotimenetluses esitatud nõue tuleks rahuldada enne teistele võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemist, või peaks see toimuma üldises korras vastavalt jaotisele. Otsuse tegemisel juhindus kohus
Pankrotimenetluses on võimalik välistada või seoses välistamisnõudega hüvitada vara, mis oli pankroti väljakuulutamise hetkel olemas (
2 ). Antud juhul on hageja kostjale üle antud, kuid hagejale omandireservatsioonist tulenevalt kuuluvast varast säilinud osa hagejale tagastatud. Kuna selle vara esialgne väärtus ei ole säilinud, on hagejal õigus taotleda talle hüvitise väljamaksmist
Hüvitise suuruseks, mida hageja seoses tagastatud vara väärtuse vähenemisega taotles, on 11 580 kr. Kuna välistamist nõudva isikuna ei ole hageja välistamisnõude osas pankrotivõlausaldaja, tuleb hüvitis talle välja maksta enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Vara osas, mille võlgnik (kostja) on võõrandanud (ära kasutanud) enne pankroti väljakuulutamist, ei saa hagejal olla väljaandmisnõuet ja sellest tulenevalt saab hageja nõuda selle vara väärtuse, 51 755,04 kr., tasumist talle kui võlausaldajale, vastavalt jaotisele, üldises korras. Apellatsioonkaebus Apellant palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega nõue jäeti rahuldamata, ja teha uus otsus hagi täielikuks rahuldamiseks. Kaebuse motiividel ei ilmne otsusest, miks seoses omandireservatsiooniga tuleb 3
§-i 123 lg.4, leides, et kolmas isik ei oma õigust nõuda võlgniku valduses olnud kolmandale isikule kuulunud vara väärtuse hüvitamist, kui see vara võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkeks ei olnud säilinud.
lg.1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks pankrotiotsuse alusel ja
Vara välistamine toimub pankrotivarast, seega ka mittesäilinud vara eest rahalise hüvituse saamise õigus tekib vara eest, mis oli olemas, kuid ei säilinud pärast pankroti väljakuulutamist. Selle tõlgenduse õigusele osutab otseselt
lg.5- kui võlgnik on müünud vara enne pankroti väljakuulutamist, kolmas isik ei oma ostja vastu väljaandmisnõuet ja müügihind on tasutud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist, siis omab kolmas isik vaid õigust võtta pankrotimenetlusest osa võlausaldajana. Hageja nõue seisnes mittesäilinud vara eest hüvituse saamises.
lg.3 kohaselt valitseb haldur pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.
Haldur võlgniku esindajana on käesolevas asjas väitnud, et hagejale kuulunud võlgniku käes olnud ja säilinud asjad tagastati hagejale, ning esitas selle kinnituseks 29.01.2007 asjade üleandmisevastuvõtmise akti. Tulenevalt oma ekslikust positsioonist
tõlgendamisel ei ole hageja esitanud tõendeid ega isegi mitte väidet selle kohta, et haldur võõrandas või ei taganud võlgniku käes olnud hageja vara säilimise. Seetõttu on alusetu kaebaja etteheide kohtule, mille kohaselt ei osuta kohus tõenditele, mis kinnitaksid järeldust selles, et vara, mille eest ta hüvitust nõuab, võõrandas võlgnik (või kasutas ära) enne pankroti väljakuulutamist. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Malle Preimer 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.