Obsah (10)

§ 8§ 76§ 2§ 1§ 11§ 100§ 1018§ 1023§ 1024§ 1042

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2007, Tallinn T

) §-le

1. Kostja vastus
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt kasutas hageja kuue aasta jooksul kostja korterit elamiseks, selle eest kordagi tasumata.
3. aastal planeeris kostja korteri remonti. Hageja lubas, et võtab laenu ja teostab korteri remondi ise. Hageja poolt võetud laenu tagatiseks on kostjale kuuluv korter. Pärast laenu saamist keeldus hageja remondi finatseerimisest ning kostja poeg A. Minibajev tegi remondi ise.
4. Kostja ei ole nõus sellega, et pangast võetud laenu kasutati ainult kostja korteri parendamiseks ja tema huvides. Järelmaksuga ostetud koduelektroonika, mööbel ja tööriistakomplekt on omandatud enne laenu võtmist ja nimetatud asju kasutas hageja ise. Kostja ei tea seejuures midagi televiisorite ja külmiku ostust. Kostjale on teada, et hageja ostis endale peale laenu saamist hulgaliselt kuldesemeid, sõiduauto Ford Mondeo hinnaga 42 000 krooni, käis mitmel korral Venemaal ja Valgevenes ning ostis korteriomandi asukohaga x.
5. Kuna hageja teatas kostjale ühel hetkel, et ta ei maksa rohkem laenu osamakseid, oli kostja sunnitud asuma ise laenu tagasi maksma, sest laenu tagatiseks oli tema korter. Kostja kinnitab, et ta sõlmis 22.12.2005 AS-ga SEB Ühispank kokkuleppe, mille alusel ta võttis üle kõik hageja kohustused panga ees. 18.10.2006 sõlmis kostja AS-ga SEB Ühispank laenulepingu nr L 0600447592 soovilaenu lepingu nr 2004011074 refinatseerimiseks.
6. Eeltoodu põhjal palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Esimese astme kohtu seisukoht
7. Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas hageja seletuse põhjal, et kostja poeg A. Minibajev oli hageja elukaaslane
8. aastast kuni
9. aasta novembrini.
10. aastal abiellus A. Minibajev teise naisega. Hageja elas kostja korteris
11. aasta maikuuni, ostis siis uue korteri ja asus mujale elama.
12. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele summas 37 984, 75 krooni s.o hageja poolt soovilaenu lepingu nr 2004011074 alusel pangale tagastatud laenu osamaksete ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kogu laenusummat kostjalt välja mõista põhjusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et laen oleks kantud kostja arvele. Isegi juhul, kui kogu laenusumma oleks kantud kostja arvele, ei oleks hageja nõue kogu ulatuses põhjendatud, sest kostja on laenulepingust tulenevad kohustused üle võtnud (tl 8). Laenulepingu p 3.4 kohaselt oli laenu kasutamise otstarve kostja korteri remontimine, BIG-i laenu refinatseerimine ja krediitkaartide kasutamine (tl 75-80). Korteris remondi tegemine on tõendatud tunnistajate A. M ja N. J ütlustega.
13. Maakohus leidis, et tõendamata on hagiavalduse p-des 1-2 ja 5-12 nimetatud koduse majapidamise esemete ostmine ainult hageja raha eest. Samuti on tõendid vastuolulised, kellele ja mis asjad jäid peale kooselu lõppu. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt osteti Hobby Hallist osa asju hageja nimel, kuid osamaksed jäid tema kanda. Samuti viis hageja tunnistaja ütluste kohaselt korterist lahkudes kaasa televiisori ja kodukino, samuti mikrolaineahju ja triikraua. Kinnistusraamatu andmetel ostis hageja endale 20.06.2006 Pärnu linnas x asuva 32 m2 suuruse korteriomandi.
14. Kohtu arvates tuli arvestada faktilise asjaoluga, et hageja elas kostja korteris aastatel 1998-2005, kasutades nimetatud esemeid oma igapäevaelus koos oma elukaaslase – kostja poja A. Minibajeviga. Eelneva alusel ei ole põhjendatud esitada koduse majapidamise esemete maksmuse hüvitamise nõuet elukaaslase ema vastu s.t tegu ei ole õige kostjaga.
15. 15.09.2006 määrusega vabastati Maria Andrejeva osaliselt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 7 750 krooni (oleks pidanud tasuma 8 750 krooni). Arvestades hagi rahuldatud osa, mõistis maakohus TsMS § 179 lg-te 4 ja 5 ja § 190 lg-te 1, 2 ja 3 alusel tasumata riigilõivu summast hagejalt välja 6 500 krooni ja kostjalt 1 250 krooni riigituludesse. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
16. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja nõue osaliselt rahuldati. Kostja palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
17. Kostja hinnangul on maakohus jätnud otsust tehes tähelepanuta, et kohtu poolt kosjalt hageja kasuks välja mõistetud summa koosneb osamaksetest ajavahemikus 09.07.2004 - 09.12.
18. Hageja katkestas laenu osamaksete pangale tagasi maksmise aga juba oktoobris 2005, mistõttu oli kostja poeg sunnitud maksma pangale 07.10.2005 3 593 krooni ja 10.11.2005 3 500 krooni. Seega on hageja tasunud pangale vaid 30 891,75 krooni.
19. Kostja ei eita, et laenuraha eest vahetati kostja korteril aknad, millele kulus 13 000 krooni, kuid ülejäänud laenusumma kasutas hageja enda otstarbeks. Kostja soovib rõhutada, et ta tõesti planeeris
20. aastal teha korteris remonti ja hageja oli nõus võtma selleks kostja korteri tagatisel pangast laenu. Laenusumma kättesaamise järel aga keeldus hageja remonttöid finantseerimast ning
21. aastal alustatud remont on seni lõpetamata. Lähtudes pere võimalustest, on kostja poeg omal käel kolme aasta jooksul jätkanud remondi tegemist. Lisaks sellele on kostja võtnud
22. aastal täiendavalt laenu 160 000 krooni, et remont lõpule viia.
23. Hageja poolt kostja korteris 37 984,75 krooni ulatuses remondi tegemine on tõendamata. Isegi, kui hageja on kulutanud kostja korteri remondiks rahalisi vahendeid, ületab kostja poolt hagejalt ülevõetud laenukoorem igal juhul mitmekordselt hageja poolt kostja korteri remondile kulutatud võimaliku rahasumma. Vastus apellatsioonkaebusele
24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26. Maakohus on hagi rahuldanud summas 37 984, 75 krooni s.t hageja poolt soovilaenu lepingu nr 2004011074 alusel pangale tagastatud laenu osamaksete ulatuses. Milline on olnud seejuures nõude rahuldamise õiguslik alus, on jäänud maakohtu poolt selgitamata. Tõsi, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõlmis AS-ga SEB Ühispank 11.06.2004 soovilaenu lepingu nr 2004011074, mille alusel ta sai pangalt 150 000 krooni laenu (tl 75-80). Nimetatud lepingu p-s 5.1 on hageja võtnud endale laenuandja ees kohustuse laen tähtpäevaks tagastada. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, tuvastas maakohus, et hageja on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud 37 984,75 krooni ulatuses. Kuidas aga hageja poolt endale võetud lepinguliste kohustuste täitmise tõttu saab lugeda kostja hageja ees samas ulatuses võlgu olevaks, maakohtu otusest ei selgu. Lepingu kui mitmepoolse tehingu põhitunnused ja sisu on kehtivas õiguses sätestatud

§ 8

lg-s 1, mille kohaselt on leping vähemalt kahepoolne tehing, millega lepingu üks pool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingute siduvuse sätestab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning

§ 76lg 1 näeb ette, et lepinguline kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

Nimetatud õigusnormid peegeldavad muuhulgas lepingu alusel tekkiva võlasuhte relatiivsust, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult lepingupoolte vahel (

§ 2lg 1).

Seega ei saa üksnes hageja ja AS-i SEB Ühispank vahel sõlmitud laenulepingust tuleneda kostjale kohustust hüvitada hagejale viimase poolt laenuandajale laenulepingu järgi tagastatud maksed.

1. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Otsuse sisule esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s 442, millele maakohtu otsus samuti ei vasta. Otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 nimetatud nõuetega, kuna kohtuotsuses puudub hageja nõude õiguslik analüüs. Ühtegi õigusnormi, mida kohus otsust langetades kohaldas, põhjendustes märgitud ei ole. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, s.t kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ebaselgus ja pooltevaheline erimeelsus valitseb nii nõude olemasolu, aluse kui ka ulatuse suhtes ning maakohtu lahend pooltevahelisse vaidlusse selgust ei too. Tähelepanuvääriv on tõik, et ringkonnakohtu istungil ei tihanud ka hageja esindaja kolleegiumile nõude alust nimetada. Selliseks kujunenud menetluslik olukord viitab üheselt sellele, et maakohus ei ole täitnud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning asuda vaidluse asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb vaidluse lahendamiseks maakohtul tuvastada, kas hageja oli kohustatud tegema kostja korterile kulutusi kokkuleppe alusel. Olenevalt pooltevahelise kokkuleppe sisust võib selline kokkulepe osutuda eelkõige

eriosa

1. peatükis reguleeritud seltsingulepinguks,
2. osa
3. peatükis reguleeritud tööettevõtu lepinguks või tasuta iseloomu korral ka
4. osa
5. peatükis reguleeritud kinkelepinguks. Lisaks sellele võib

§ 1

lg 1 sisu silmas pidades pooltevaheline leping osutuda ka mõneks muuks kokkuleppeks, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Nagu eespool märgitud, on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (

§ 8lg 1).

Vastavalt

§ 11

lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui pooled soovisid, et hageja teeks kostja korterile kulutusi ja saaks selle eest korteris tasuta elada, siis tehti kulutused lepingu alusel ja vaidlus tuleb sellesisulise kokkuleppe tuvastamise korral lahendada lepingulisel alusel. Kui kostja keelas hagejal peale pojaga kooselu lõppemist korterit edasi elamiseks kasutada, võiks tegemist olla kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mille suhtes saaks kohaldada

§-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid. 24. Kui aga hageja tegi kostja korterile kulutusi olemata selleks kokkuleppega (lepinguga) kohustatud, võib hageja olla kulutusi tehes tegutsenud käsundita asjaajajana

§ 1018

mõttes.

§ 1018

järgi on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui isik teeb midagi teise isiku kasuks ja soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või on asjaajamine avalikes huvides oluline.

§ 1023

lg kohaselt 1 võib käsundita asjaajaja muu hulgas nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Kui aga asjaoludest nähtuvalt ei olnud asjaajamisele asumisel käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal

§ 1023lg 3 järgi kulutuste hüvitamise nõudeõigust.

25. Kui pooltel puudus kokkulepe, mis kohustas hagejat kostja korterile kulutusi tegema ja hageja kulutuste tegemine ei ole käsitletav käsundita asjaajamisena

§ 1018

mõttes, võib hageja nõue tuleneda sellest, et kostja on saanud korterile parendusi ilma õigusliku aluseta, st kostja on alusetult rikastunud, ja peab saadu hagejale välja andma. Viimatinimetatud nõudealuse seab siiski kahtluse alla maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja oli kostja poja elukaaslane ja et pooled elasid alates 1998 aastast kuni 2006 aastani ühiselt kostja korteris. 26. Arusaadavalt on eeltoodud alternatiivsete nõude aluste seast põhjust valikut teha vaid juhul, kui eelnevalt leiab tõendamist, et hageja on kostja korterile üldse kulutusi teinud. Kui kulutuste tegemine leiab tõendamist ja maakohus leiab, et hagi kuulub mõnel eeltoodud alusel rahuldamisele, tuleb tähele panna, et võimalike hüvitatavate kulutuste ulatus sõltub sellest, millisel alusel kulutuste nõue rahuldada. Nõude lepingulise aluse korral sõltuvad nõude piirid kasutatavast õiguskaitsevahendist (

101). Õigustatud käsundita asjaajamise korral (

§ 1018

) tuleb

§ 1023

lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.t need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (

§ 1023lg 3).

Kui kulutuste hüvitamise nõue tuleb rahuldada

§ 1024

lg-s 4 või §-s 1026 märgitud asjaoludel, määratakse hüvitis (hüvitatavate kulutuste ulatus)

§-s 1042 sätestatud tingimusi arvestades.

§ 1042

alusel kulutuste hüvitamise ülemiseks piiriks on tehtud kulutused ja selle sätte alusel ei saa arvesse võtta korteri väärtuse tõusu. 27. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik