) § 46 ja § 75 lg 3 sätetest. Kaebuse kohaselt on maksuhalduri korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada ning revisjon tuleb koheselt lõpetada ning välja anda maksuotsus. Vastustaja on enne vaidlustatud korralduse andmist saatnud 18.09.2007 kirja äriühingu juhatuse esimehele, milles märgitakse, et toimub revisjoni lõppvestlus, mistõttu kaebajal tekkis õiguskindlus, et revisjon lõpetatakse 30.09.
sõnastusest.
kohaselt on maksuhaldur enne revisjoniakti koostamist kohustanud maksukohustuslase või tema esindajaga läbi viima revisjoni lõppvestluse. Vestluse eesmärgiks on tagada maksukohustuslasele ärakuulamisõigus ning kaasaaitamiskohustuse rakendamine. Revident informeerib vestluse käigus maksukohustuslast kontrolli tulemustest ja arutab maksukohustuslasega vaieldavaid asjaolusid. Samuti võimaldab revident anda maksukohustuslasel omapoolseid selgitusi,
lg 2 järgi võib maksuhaldur revisjoni lõppvestluse ühitada revisjoniakti tutvustamisega, kuid see ei ole maksuhaldurile kohustuseks.
lg 1 alusel koostab revident revisjoni lõppedes revisjoniakti, milles kajastuvad kõik maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Revisjoniaktis on kogutud hulgaliselt informatsiooni ning järeldused on põhistatud tõenditega. Maksuhalduri poolt 18.09.2007 väljastatud kirjas TSC Terminal OÜ juhatuse liikmele on teavitatud, et lõppvestlus toimub 24.09.2007 ning, kui maksukohustuslane ei soovi lõppvestlusest osa võtta, siis väljastatakse talle revisjoniakt, millele võib esitada omapoolsed vastuväited. Maksuhaldur on märkinud, et TSC Terminal OÜ juhatuse liige on 21.09.2007 telefonitsi teatanud, et ei soovi lõppvestlusest osa võtta. Kuna lõppvestluse ajaks oli märgitud 24.09.2007 ning esialgselt pidi revisjon lõppema 30.09.2007 (15.03.2007 korralduse 12-2.1/3117 alusel), siis ei ole mõistlik pidada põhjendatuks kaebaja eeldust, et maksuhaldur koostab revisjoniakti, analüüsib eriarvamusi ja tõendeid kogumis ning lõpetab revisjoni ja koostab maksuotsuse 6 päeva jooksul, s.o 30. septembriks 2007. Kaebuse esitajale on 18.10.2007 väljastatud revisjoniakt, mille maksukohustuslane sai kätte 22.10.2007 ning eriarvamuste esitamise tähtajaks oli 19.11.2007. Kui revident otsustab koostada maksuotsuse, tuleb välja selgitada, milliste maksukohustuslase väidetega nõustutakse ning millistega mitte ning vajadusel tuleb täiendavaid tõendeid koguda. Eeltoodut arvesse võttes on maksuhalduril õigus tulenevalt
§-ist 75 lg 3 revisjoni tähtaega vajadusel uue korraldusega muuta. Kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole menetlustoiminguid arvates esialgsest revisjoni tähtaja pikendamise korraldusest kuni käesoleva ajani teinud, ei ole asjakohane, kuna nähtuvalt maksuhalduri poolt esitatud dokumentidest on pöördutud seoses maksumenetlusega kolmandate isikute poole teabe saamiseks (
) ning kohus nõustus maksuhalduri väitega, et kolmandaid isikuid on menetluses suurel hulgal, mis tingis revisjonitähtaja uue pikendamise. Küll ei nähtu maksuhalduri poolt kolmandate isikute poole pöördumist ajavahemikul kuupäevadel 30.09.2007 - 31.12.2007, s. o perioodil, mille võrra oli pikendatud revisjoni tähtaega uuesti, kuid kohus pidas usutavaks, et osa dokumente, mida kolmandatelt isikutelt nõuti, ei olnud jõutud seoses suvepuhkustega 30.09.2007 esitada, mis tingis revisjoni tähtaja pikendamise. Kohtuistungil on maksuhaldur esitanud ka väljavõtte 06.12.2007 maksuotsusest nr 12-5/476, millega on tõendatud, et revisjon on lõppenud ning kaebuses toodud nõue kohustamaks revisjon lõpetada ja maksuotsus välja anda on maksuhalduri poolt täidetud. Seega on revisjon lõpetatud ja maksuotsus välja antud peaaegu kuu aega enne vaidlustatud korralduses sätestatud kuupäeva. Vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ning arusaadav ning vastab haldusakti nõuetele. Haldusakti motivatsiooni analüüsides saab lähtuda siseriiklikust õigusest ja kohtupraktikast, kuna siseriiklikus õiguses ei ole haldusakti motivatsioon piiratud ning motivatsioon saab olla nii laiaulatuslik kui seda haldusakti sisu nõuab. Kaebaja väide, et maksuhaldur on andnud vaidlustatava korralduse nr 12-2.1/9774 välja, tehes koopia korraldusest 15.03.2007 nr 12-2.1/3117 ning on muutnud ainult uuel vaidlustataval 3 haldusaktil kuupäevi, ei oma antud asjas õiguslikku tähtsust, kuna arvutitrükis dokumendi koostamisel kopeerimine ei ole seadusega vastuolus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. TSC Terminal OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.09.2007 korraldus nr 12-2.1/9774 ning hüvitada apellandile mittevaraline kahju seoses vastustaja 28.09.2007 korralduse nr 12-2.1/9774 väljaandmisega summas 100 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu tõlgendus
osas vastuolus halduskohtu järeldustega selle kohta, et pärast revisjoni lõppvestlust on maksuhaldur õigustatud tegema täiendavaid toiminguid (v. a juhul, kui need ei ole tingitud lõppvestluses saadud informatsioonist). Käesoleva apellatsioonkaebuse põhiküsimus on selles, kas pärast lõppvestluse toimumist on maksuhaldur õigustatud läbi viima täiendavaid uurimistoiminguid. Kui maksuhaldur pole seda teinud õigustatult, siis on maksuhaldur sellega rikkunud
§-is 80 ning Euroopa Põhiõiguste Harta artiklis II-101 sätestatud kohustusi; 2) kuna halduskohus on selgitanud, et vastavalt
§-ile 80 on lõppvestluse eesmärk tutvustada maksukohustuslasele või tema esindajale revisjoni lõpptulemusi, siis seisneb kohtu järelduste vastuolu selles, et olukorras, kus maksuhalduril ei olnud kõiki soovitud dokumente kolmandatelt isikutelt, ei saanud maksuhaldur ka lugeda revisjoni lõppenuks. Seega ei saanud maksuhaldur, väljastades kutse lõppvestlusele 24.09.2007, olla mitte kuidagi valmis tutvustama maksukohustuslasele revisjoni lõpptulemusi, sest maksuhalduril puudusid kõik temale vajalikuks peetud dokumendid. Seega teadis maksuhaldur, et tegelikult pole revisjoni lõpetamine 30.09.2007 võimalik. Maksuhaldur tekitas maksukohustuslasel õigustatud ootuse, teades, et ei suuda seda ootust täita ning seega on maksuhaldur rikkunud põhiõigust õiguspärasele ootusele ja see on piisav haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks; 3) ei tähenda kontrollitavuse mõiste seda, et maksuhaldur võiks oma motivatsiooni esitada alles kohtus. Haldusakt on õigusvastane, kuna haldusakti põhjendatus ja kontrollitavus tähendavad seda, et haldusakt peab olema arusaadav ka ilma kohtus toimuva kontrollmehhanismita; 4) on kohus rikkunud menetlusnormi kahes aspektis. Esiteks ei ole kohus võtnud kohtuasja juurde kahte Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit (Higgins ja teised vs Prantsusmaa ja Ruiz Torija vs Hispaania), millele kaebuse esitaja esindaja viitas kohtuistungil ja mille lisamist toimikusse ta taotles, ning teiseks ei ole kohus võtnud seisukohta ühe kaebaja põhitaotluse osas, milleks on mittevaralise kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel summas 100 000 krooni seoses vastustaja 28.09.2007 korralduse nr 12-2.1/9774 väljaandmisega. 5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige halduskohtu seisukoht, et revident informeerib lõppvestluse käigus maksukohustuslast kontrolli tulemustest ja arutab maksukohustuslasega vaieldavaid asjaolusid ja võimaldab anda maksukohustuslasel omapoolseid selgitusi.
lg 2 järgi võib maksuhaldur revisjoni lõppvestluse ühitada revisjoniakti tutvustamisega, kuid see ei ole maksuhaldurile kohustuseks. Seega on seaduses sätestatud, et maksuhaldur on õigustatud tegema pärast lõppvestluse toimumist vajadusel täiendavaid uurimistoiminguid. Sellise täiendava uurimistoimingu võib põhjustada ka lõppvestlusel info mittesaamine; 4 2) ei lõpe revisjon lõppvestlusega ja seda on kinnitanud ka halduskohus. Revisjoni lõppvestluse eesmärgiks pole ainult revisjoni lõpptulemuste tutvustamine, vaid lõppvestluse käigus antakse võimalus maksumaksjale anda omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid ning sellega tagatakse maksumaksjale ärakuulamisõigus ja kaasaaitamiskohustuse rakendamine. OÜ TSC Terminal on osalenud maksumenetluses ka varem ja on teadlik, et revisjon ei lõpe lõppvestlusega; 3) on õige halduskohtu seisukoht, et kaevatav haldusakt on motiveeritud ning nii adressaadile kui ka kohtule arusaadav. Haldusakt vastab
§-ist 46 tulenevatele nõuetele ning haldusakti motivatsioon on piisav ja arusaadav. Apellandi väide, et nemad said revisjoni pikendamise põhjuse teada tänu kohtule, ei ole põhistatud, kuna maksumaksjal on alati olemas võimalus ka ise tutvuda maksumenetluses kogutud materjalidega; 4) ei ole halduskohus rikkunud apellandi poolt viidatud protsessiõiguse norme. Halduskohus on üheselt ja mõistetavalt kohtuotsuses öelnud, et haldusakti motivatsiooni analüüsides saab lähtuda siseriiklikust õigusest ja kohtupraktikast, kuna siseriiklikus õiguses ei ole haldusakti motivatsiooni piiratud ning motivatsioon saab olla nii laiaulatuslik, kui seda haldusakti sisu nõuab. Samuti on halduskohus käitunud õiguspäraselt, jättes võtmata seisukoha hüvitise määramise osas, sest halduskohus oma 17.10.2007 määrusega nr 3-07-1991 otsustas menetleda iseseisvas menetluses OÜ TSC Terminal kaebust mittevaralise kahju hüvitamise osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-ile 75 lg 3 muudetakse revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega vajaduse 5 korral hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada. Lähtudes
§-ist 75 lg 3 oli maksuhalduril õiguslik alus revisjoni tähtaja pikendamiseks. Seadusest ei tulene keeldu pikendada revisjoni tähtaega korduvalt. 10.
lg 1 kohaselt viib revisjoni lõpus revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vestluse käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest, arutatakse maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende kohta seletusi; maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust; vestluse võib ühitada revisjoniakti tutvustamisega; vestlusesse võib kaasata maksuhalduri ametnikke, kes ei osalenud revisjonis, samuti eksperte ja spetsialiste; vajaduse korral vestluse käigus antud seletused protokollitakse. Seega seaduse sõnastuse kohaselt viiakse lõppvestlus läbi revisjoni lõpus, kuid see ei tähenda seda, et revisjon peaks lõppema lõppvestlusega (vajalik on veel revisjoniakti koostamine, eriarvamuse analüüs, maksuotsuse koostamine). Samas aga, kuna vestluse käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest, siis peaks lõppvestluse läbiviimise ajaks olema maksuhalduri poolt sisuliselt jõutud revisjon lõpufaasi. Pärast lõppvestluse läbiviimist oleks täiendavate menetlustoimingute läbiviimine maksuhalduri poolt õigustatud näiteks siis, kui maksumaksja antud omapoolsed selgitused ja vastuväited tingivad mingite asjaolude kontrollimist jms. Antud juhul on revident ennatlikult teatanud apellandile lõppvestluse toimumisest, sest nähtuvalt asja materjalidest, ei olnud ta valmis lõppvestlust läbi viima. Apellandile teatati vestluse toimumisest 24.09.2007 ning 28.09.2007 pikendati revisjoni tähtaega kuni 31.12.2007 põhjusel, et revisjon on osutunud prognoositust aeganõudvamaks ja töömahukamaks. Samas aga selline revidendi käitumine ei saa muuta revisjoni tähtaja pikendamist õigusvastaseks. Samuti ei saanud selline revidendi käitumine tekitada apellandile õiguspärast ootust, et revisjoni läbiviimine lõpetatakse ja revisjoni tähtaega ei pikendata. Nagu juba eelnevalt selgitatud, revisjon ei lõpe lõppvestlusega ning seetõttu ei saanud apellant kutse alusel vestlusele eeldada, et revisjon on lõppenud. Seega pikendati revisjoni tähtaega olukorras, kus apellant ei saanudki eeldada, et revisjon lõpeb ning tal ei saanud tekkida sellekohast õiguspärast ootust. Lisaks eeltoodule, ei saanud apellandil tekkida õiguspärast ootust ka lühikese ajavahemiku tõttu, mis jäi vestlusele kutse ja revisjoni pikendamise vahele (apellant kutsuti 24.09.2007 vestlusele 18.09.2007 ning revisjoni tähtaega pikendati 28.09.2007). 11. Lähtudes eeltoodust, on maksuhaldur õiguspäraselt vaidlustatud korraldusega pikendanud revisjoni tähtaega olukorras, kus TSC Terminal OÜ-le oli 18.09.2007 teatatud revisjoni lõppvestluse toimumisest 24.09.2007. 12. Maksuhalduri haldusaktile esitatavad nõuded on sätestatud
§-is 46. Vaidlustatud korraldus vastab
§-is 46 sätestatule. Selles on esitatud andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusaktis esitatud põhjendused, mis tingisid selle andmise, on piisavad ja mõistetavad ning ebaõige on apellandi seisukoht, et maksuhaldur esitas oma motivatsiooni alles kohtus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.