Obsah (6)

§ 113§ 101§ 416§ 421§ 128§ 161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-26984 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2008, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Ülle Jänes, Reet Allikvere Tsivi

§ 113lg 5 alusel.

Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 1000 krooni ei ületa viivist 4189,94 krooni. Kohus leidis, et

§ 101

lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel ei ole õiguslikult põhjendatud kahjuhüvitise nõue 35 083,33 krooni.

§ 416

lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.

§ 421kohaselt on osundatud sättest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

Seega ei ole ülesütlemisele järgnenud perioodi eest intressi nõue õiguslikult põhjendatud ja nõude rahuldamine on välistatud ka juhul, kui kostja nimetab nõutavat intressi kahjuks.

1. Kohus leidis, et ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud, rahuldas kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja vaidlustas otsuse osas, millega kohus jättis kahjuhüvitise 35 083,33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni välja mõistmata. Apellant palub teha selles osas uue otsuse, millega välja mõista kahjuhüvitis 35 083,33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni. Ülejäänud osas palub apellant jätta kohtuotsuse muutmata.
3. Kaebuse põhjendustel kohaldas kohus ebaõigesti

§ 416

lg 3.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. 9. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõue ei ole kahjunõue, vaid kostjale saadetud kirjade kulu, mille tasumist apellant nõuab seaduse ja üldtingimuste p 9.3 alusel. Tegemist on tasuga teenuse eest, milles pooled on lepingus eraldi kokku leppinud. 10. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise ja võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõistmata. Alusetu on viide

2 § 416 lg-le

1. Nimetatud sätte järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
3. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust.
4. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.

§ 128

lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel

§ 416

lg 3 kohaselt kaotas.

§ 161

lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel. M. Klaar Ü. Jänes R.Allikvere 3