) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt
lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. 9. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise miinimum on sätestatud
§s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud alammäära ning kostja on nõus tasuma elatist summas 1500 krooni. 10. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest s.o 03.10.2007 (
MS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. 2 12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja taotleb kohtukulude jagamist pooleks. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 on elatishagi riigilõivuvaba. Hageja on tasunud riigilõivu abielulahutuse nõudelt summas 1000 krooni, kosta pole antud asjas menetluskulusid kandnud. Kuna hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.