lgle 1 tuginedes on suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. Kostja on kordusarve nr 301 tasumisega viivituses 59 päeva, mis teeb viiviseks 891,31 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 28 320 krooni, viivised 891,31 krooni ja menetluskulud, sh ekspertiisitasu 4 130 krooni ning jätta kostja kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ning tema abikaasa Igor Malahhov sõlmisid suulise kokkuleppe Vladimir Petroviga kostja korteris X69-21 Tallinnas remonditööde läbiviimise kohta. Tööde 2
Kostja esitas suulised pretensioonid V. Petrovile. Pretensioonid esitati teostatud tööde kvaliteedi, teostamata jäetud tööde ja kalkulatsiooni ületamise kohta.
lg 4 kohaselt tuleb pooltevaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna hageja ehk töövõtja osutas kostjale teenuseid oma majandustegevuse raames. Kostja andis hageja seaduslikule esindajale 61 600 krooni ning maksis materjalide eest, mis valiti ja osteti koos hageja esindaja kui spetsialistiga, 19 123,40 krooni, seega kokku kulutas kostja 80 723,40 krooni, mis ületab oluliselt hageja koostatud eelarvet. Jääb arusaamatuks, mille eest nõuab hageja veel 28 320 krooni. Hageja nõue võlgnevuse tasumise osas on alusetu. Nõude esitamisel tugines hageja eksperthinnangule. Ekspertiisi tellimise eesmärgiks oli teostatud tööde kvaliteedi hinnang, mitte maksumuse tuvastamine. Eksperthinnangust ja hagiavaldusest tuleneb, et pooltel oli juba kokkulepe töö tasu osas. Samas märkis OÜ Ehitusekspert, et hageja remonditud põrand ei ole tugev/jäik, mis viitab, et teostatud tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Mõistlikuks ei ole hageja nõue ekspertiisikulude hüvitamise osas. Ekspertiisikulud kannab tavaliselt süüdiolev pool. Ekspert tuvastas, et vähemalt põrandad ei olnud nõuetekohaselt remonditud, seega peab ekspertiisikulud kandma töövõtja. Galina Malahhova vastuhagi Teostatud tööde aktsepteerimist ei toimunud. Kostja esitas suulisi pretensioone V. Petrovile kui hageja seaduslikule esindajale, mille kohta on olemas ka videosalvestus. Teostatud tööd ei vastanud kvaliteedile, samuti ei viidud mõningaid töid lõpuni. Köögis ei pandud põrandale laminaatparketti ega plaate, vanni ei paigaldatud veefiltrit. Kuna kostjal olid pretensioonid teostatud tööde kvaliteedi ning teostamata tööde kohta, lubas ta läbi viia oma korteris hageja tellitud ekspertiisi. Kostjale tuli üllatuseks OÜ Ehitusekspert eksperthinnang, hinnangu eesmärgiks oli remonditööde ulatuse ja tööjõukulu maksumuse prognoosimine. Pooled vaidlesid mitte tasu, vaid tööde kvaliteedi üle. Kostja oli sunnitud tellima ekspertiisi teostatud tööde kvaliteedi kohta. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangule ei teostanud hageja ehitustöid kvaliteetselt ning seetõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada. Vaatamata sellele, et hageja tellitud ekspertiis ei hõlmanud tööde kvaliteedi kindlakstegemist, osundas OÜ Ehitusekspert remonditud põrandate jäikuse puudumisele. Ehitusekspertiisibüroo OÜ tuvastas lisaks muudele vigadele, et ebaühtlaselt 3
Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ja pretensioone kvaliteedi kohta ei ole esitanud. Kolmanda isiku seisukoht Vladimir Petrovi väitel oli poolte vahel suuline töövõtuleping. Kostja jättis hagejale tasumata tehtud töö eest. Kostja tasutud ja tasumata summad ei ole omavahelises seoses, mis annaks aluse esitada regressinõude kolmandale isikule ja hagejale. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis OÜ-lt Arkado Grupp välja 15 689,88 krooni ja menetluskulu 107,06 krooni Galina Malahhova kasuks. Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostjale kuuluvas X69-21 Tallinnas asuvas korteris remonttöid tasuga 29 200 krooni. Kostja abikaasa kandis V. Petrovi arvelduskontole 16.02.2005 – 10 000 krooni, 18.02.2005 – 10 000 krooni, 23.02.2005 – 10 000 krooni, 27.02.2005 – 10 000 krooni, 03.03.2005 – 10 000 krooni, 06.03.2005 – 10 000 krooni, kokku 60 000 krooni (t lk 25-26). V. Petrov sai 27.02.2005 kostjalt 31 600 krooni, tšekkide alusel 35 366 krooni (koos ettemaksuga vannitoa eest); 35 600–31 600=3766+ töötasu osas (t lk 28). Vaidlus on selles, kui suures tasus kokku lepiti, kas hageja tegi lepingutingimustele vastava töö, kas kostja võttis töö vastu, kas hageja andis kostjale puudustega töö üle, kas kostja on õigustatud nõudma hagejalt uue töö tegemise eest kahju hüvitamist. Õige on hageja viide, et
lg 1 kohaselt võib töövõtu kokku leppida ka suuliselt ning sellest tulenevalt on pooltevaheline suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. Hageja möönis, et algselt lepiti kokku tööde maksumuses 29 200 krooni. Kostja väitele, et pooled leppisid kokku tööde ja materjalide maksumuses 69 000 krooni, hageja usaldusväärselt vastu ei vaielnud. OÜ Ehitusekspert 25.05.2005 arvamusega leidis kinnitust, et remondiks vajaliku materjali valis välja ja maksis tellija, töövõtja tõi materjali kauplusest objektile; tööde maksumuseks lepiti alguses kokku 29 200 krooni, hiljem lisandunud elektritööde ja transpordikulude tõttu leidis töövõtja, et summa peaks olema 5800 krooni võrra suurem; kirjalikke kalkulatsioone ei koostatud (t lk 14). OÜ Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on remonditööde maksumuseks kehtivates hindades 57 000 4
lg 4 kohaselt tuleb pooltevaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna hageja ehk töövõtja osutas kostjale teenuseid oma majandustegevuse raames. Kostja tasus hagejale ülemäära suure summa, arvestades OÜ Ehitusekspert ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusi tehtud tööde kohta ning asjaolu, et kirjalikke kalkulatsioone ei koostatud, teostatud tööde mahtu üle ei vaadatud (t lk 14-15, 36-46, 99-105). Seega on hagi põhjendamatu. Kuna hagi on põhjendamatu, ei tõusetu viiviste ega eksperditasu hüvitamise küsimust. Tulenevalt
Kostja peab tõendama, et kohustus ei ole kohaselt täidetud. Hageja väide, et tööde teostamise ajal kostja pretensioone puuduste kohta ei esitanud, on vastuolus OÜ Ehitusekspert arvamusega. Kostja väiteil saatis töövõtja korterit remontima väheste kogemustega töölised, kes ei tulnud toime vanniruumi, köögi põrandate tugevduse ja keraamiliste plaat- ja laminaatpõrandate tegemisega. Korteriomaniku palgatud teised töölised pidid töid ümber tegema. OÜ Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on vanniruumis tunda, et põrand pole tugev/jäik (t lk 14-15). Ehitusekspertiisibüroo OÜ 27.09.2005 arvamusest nähtuvalt ei teostanud hageja ehitustöid kvaliteetselt ning selle tõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada (t lk 36-44; t lk 45-46). Asjakohane on kostja osundamine OÜ Ehitusekspert arvamusele, mille kohaselt remonditud põrandatel puudub jäikus. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega on tuvastatud, et ebaühtlaselt paigaldatud kipsplaadi ribade tõttu põrand sellel käimisel vetrub ning teostatud töö ei ole pikaajalise kestvusega. Seega on mõlema asjatundja arvamusega tõendatud hageja poolt paigaldatud põrandate ebakvaliteetsust. Õige on hageja väide, et kui korteris tehti remonditöid pärast hageja poolt tööde üleandmist ka teiste töövõtjate poolt, ei saa hageja vastutada teiste töövõtjate töö kvaliteedi eest. Meelevaldne on hageja seisukoht, et kostja, tasudes osa temale esitatud arvest, aktsepteeris ja tunnustas hageja teostatud töid. Kostja kinnitas, et esitas pretensioone suulises vormis V. Petrovile ehk hageja seaduslikule 5
lg 1 p-le 2, § 101 lg 1 p-le 3, § 647 lg-le 1, § 127 lg-le 1, § 127 lgle 1, § 128 lg-le
töövõtulepingu sätetest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-06). Pooled ei leppinud kokku siduvas eelarves. Esialgseks tööde hinnaks määrati 29 200 krooni, lisandusid ettenägematud kulutused elektritöödele ja transpordile, mille tasumise kohta jõudsid pooled kokkuleppele ning kostja oli nõus kulutused tasuma. Kuna kirjalikke kalkulatsioone tööde teostamise kohta ei koostatud ja teostatud tööde mahtu üle ei vaadatud, ei saa väita, et makstud tasu oli ülemäärane. Kohus tegi selles osas ebaõige järelduse. Väär on kohtu seisukoht, et pooltevaheline leping tuleb lugeda tarbijatöövõtulepinguks.
lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja ja kostja ei leppinud kokku kostja vallasasja suhtes teenuse osutamises ega kostjale vallasasja valmistamises ega tootmises Lepingule hinnangu andmiseks ei saa lähtuda vaid faktist, et hageja näol on tegemist oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva juriidilise isikuga. Kohaldada tuleb
sätteid töövõtulepingu kohta. See, et kostja esitas pretensioonid Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangus, ei tähenda, et need esitati hagejale või tema esindajale V. Petrovile. Eksperdihinnang anti pärast tööde üleandmist, 7
Tööde ümbertegemist või parandamist kostja ei nõudnud. Selle asemel lasi kostja korteris teostada töid kolmandatel isikutel. Kostja esindaja väitis, kolmandad isikud tegid köögipõranda remondi enne ekspertiisiakti tegemist. Ka kostja ütles, et gyproc oli juba põrandale pandud. Seega läheb kostja esindaja väide vastuollu väitega, et hageja ehitatud põrandad ei olnud jäigad. Kui ekspertiis teostati pärast seda, kui kolmandad isikud teostasid põrandate remondi, ei saa olla põrandate nõtkumine hageja teostatud mittekvaliteetne töö vaid kolmandate isikute praaktöö. Samas väitis kostja esindaja, et korteris remonti ümber ei tehtud; remont tuleb ümber teha ja osta uued materjalid (08.09.2006 istungi protokoll). Seega ei osanud kostja ega tema esindaja anda teostatud remondi kohta adekvaatseid, tõelevastavaid ütlusi. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud. Kostja jättis oma kohustused hageja ees täitmata. Kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud (08.09.06 kohtuistungi protokoll). Kohus hindas tõendeid vääralt. Otsus on erapoolik ja tõenditega vastuolus. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1. Kohus rikkus menetlusnorme, tugines ebaõigetele alusele ning otsus on seetõttu ebaõige. 8
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt mõistlik tasu. Seega tuli tuvastada, kas pooled leppisid tasus kokku. Remonttööde maksumus moodustub materjalide maksumusest ja töörahast. Hageja nõuab kostjalt tasu töö teostamise eest ehk tööraha. Hageja väidete kohaselt oli kokku lepitud töörahas algselt 29 200 krooni, millele hiljem lisandus elektritööde ja transpordikulude eest 5 800 krooni. Seega kokku 35 000 krooni. Kostja nõustus, et algne kokkulepe oli 29 200 krooni, mida hageja muutis ühepoolselt. Kostja tööraha suurendamisega nõustunud ei ole. Kuna hageja väitis, et kokkulepitud tööraha oli suurem kui 29 200 krooni, siis lasus hagejal kohustus tõendada poolte kokkulepet tööraha suurendamise kohta 5 800 krooni võrra. Kolleegiumi arvates ei ole hageja tõendanud kokkuleppe olemasolu tööraha suurendamiseks. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Ehitusekspert eksperdi L. S arvamuse. Kuid esitatud arvamusest tuleneb üheselt, et pooled on avaldanud L.S, et kokkulepe tööraha osas oli 29 200 krooni. Seega ei tõenda esitatud tõend teistsuguse kokkuleppe olemasolu. Kolleegium leiab, et kuna poolte vahel oli kokkulepe tööraha suuruse osas ja hageja ka oma nõudes sellele tugines, siis ei ole võimalik
S arvamuses toodud optimaalsest suurusest (lk. 14-15), milleks L. S luges 57 000 krooni. Seega tuleb lugeda, et kokkulepe tööraha osas oli 29 200 krooni. Kostja väidete kohaselt on tööraha hagejale tasutud. Vaidlust ei ole selles, et kostja abikaasa Igor Malahhov on üle kandnud hageja juhatuse liikme Vladimir Petrovi arvele 62 500 krooni, mille viimane on maksnud edasi hagejale. Lisaks Igor Malahhovi poolt ülekantule on kostja tasunud hagejale 6 680 krooni. Eeltoodud asjaolus ei ole vaidlust. Kostja väitis, et ta on ostnud ise ehitusmaterjale 29 508,30 krooni eest. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kostja on ostnud ehitusmaterjale 19 123,70 krooni eest. Pooled oma apellatsioonkaebustes seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Kostja väitis, et ta tasus hagejale sularahas 1 600 krooni ja maakohus on otsust tehes sellega arvestanud. Hageja oma apellatsioonkaebuses seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Kokku on maakohtu poolt tuvastatu kohaselt kostja hagejale tasunud remonditööde eest 89 903,70 krooni. Järgnevalt tuleb tuvastada, kui suure osa tasutust moodustas materjalide maksumus. Hageja väitis, et kostja abikaasa poolt hageja juhatuse liikmele ülekantud 62 500 krooni oli arvestatud materjalide eest. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu järeldus, et 62 500 krooni kulutamine materjalide 9
Käesolevas vaidluses on pooled üksmeelel, et kokku oli lepitud ainult esialgses töörahas 29 200 krooni. Materjalidele kuluva summa osas kokkuleppe olemasolu ei olnud tõendatud. Eelarveks nimetatakse eeldatavate kulude arvestust (ÕS 1999, lk 115, Eesti Keele Sihtasutus 1999). Kolleegium märgib, et eelarves kokku leppimine ei tähenda mitte ainult töörahas ja materjalide hinnas kokku leppimist, vaid eelarve on oma sisult täpsem kokkulepe, milles lepitakse eelnevalt kokku tehtavad tööd, materjalide maksumused, tööde maksumused, kaudsed kulud ja muu sarnane. Arvestades tööraha 29 200 krooni ja materjalide kulu 53 600 krooni, oli tööde maksumus 82 800 krooni. Kostja on tasunud kokku 89 903,70 krooni. Seega ei ole kostjal hagejale töövõtulepingust tulenevalt võlga. Eeltoodu on maakohus õigesti tuvastanud ja jätnud hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Apellant on kaebuses väitnud, et kostja on nõustunud, et tal on hageja ees võlg. 08.09.2006 toimunud eelistungil on kostja esindaja tõepoolest möönnud, et kostjal on hageja ees võlg, kuid samas väitnud, et hagejal on osa töid tegemata. Kolleegium leiab, et viidatud kostja avaldust ei saa käsitada hagi õigeksvõtuna, kuna kostja tahteavaldus ei ole piisavalt selge. Kolleegiumi arvates peab hagi õigeksvõttu väljendav tahteavaldus olema väljendatud selgelt ja üheselt. Kostja esindaja poolt öeldust ei tulene võla suurust. Vastuses hagile ja teistes kohtule esitatud avaldustes on kostja hagile vastu vaielnud. Kostja ja tema esindaja käitumine on olnud vastuoluline, kuid sellest ei saa järeldada hagi õigeksvõttu. Kolleegium märgib, et ebaõige on maakohtu järeldus, et tegemist oli tarbijatöövõtulepinguga.
lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kuna vaidlusaluse lepingu esemeks oli teenuse osutamine kostja kinnisasja suhtes, siis ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Eeltoodud maakohtu ebaõige järeldus ei muuda ebaõigeks maakohtu õiget lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Kostja palub vastuhagi rahuldada kogu nõutud summa osas ja hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 78 449,40 krooni, millest 7 670 krooni kulus kahju suuruse 10
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on väitnud, et ta märkas töö mittevastavust lepingule juba töö teostamise ajal, see on 2005.a märtsis-aprillis. Kostja väitis, et ta on esitanud pretensioonid suuliselt. VHS kassetilt nähtub, et kostja on olnud kursis ehitustööde käiguga, kuid töö üleandmisel on poolte vahel tekkinud vaidlus. Pooled on vaielnud kulunud materjalide mahtude ja koguste osas. Mais 2005 tehtud salvestusest nähtub, et kostja on töövõtjale heitnud ette ka puudusi teostatud töö kvaliteedis, kuid kostja etteheited olid üldsõnalised ja videosalvestusest ei nähtu, millised need puudused täpselt olid. Viis kuud hiljem on kostja kutsunud remonditud korterit üle vaatama Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialisti, kusjuures kohale ei olnud kutsutud hageja esindajat. Kostja on väitnud, et puudustest töös teatas ta hagejale Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega. Millal kostja selle hagejale esitas, asja materjalidest ei selgu. Esmakordselt on kirjalikult teatanud kostja puudustest hageja poolt teostatud remonditöödes ja esitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse 15.11.2005 vastuhagi esitamisel. Seega on esimene kirjalik pretensioon esitatud pool aastat pärast hageja poolt töö lõpetamist. Kolleegiumi arvates ei saa tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamist pool aastat pärast tööde lõpetamist pidada mõistlikuks. Võimalikult kiire teatamise eesmärgiks on võimaldada töövõtjal töös olevad vead parandada ja viia töö vastavusse lepinguga. Pool aastat pärast töövõtja poolt tööde lõpetamist ei ole võimalik objektiivselt hinnata just hageja poolt teostatud tööde kvaliteeti, kuna töö on lõpetanud teised töövõtjad. Teiste töövõtjate kasutamist on kinnitanud ka kostja L. S (lk 14) ja kohtule eelistungil (lk 121).
lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, väljaarvatud saamata jäänud tulu. Kolleegiumi arvates ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mitteteatamine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kuna kostja ei ole teatanud töös olevatest puudustest mõistliku aja jooksul, tuleb lugeda, et ta ei saa tuginedes töö lepingutingimustele mittevastavusele nõuda kahju hüvitamist ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik tuvastada, kas hageja poolt tehtud töö vastas lepingutingimustele või mitte. Kolleegium märgib, et töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused tulenevad ka
lg-st 1, kuid kolleegiumi arvates ei ole kostja
lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei ole kokku leppinud, kuidas toimub töö vastuvõtmine, kuid arvestades, et tegemist oli korteri remonttööde teostamise lepinguga, mille alusel tehtavate tööde maht oli üle 80 000 krooni, siis tavapäraselt sellise lepingu alusel tehtavad tööd võetakse tellija poolt vastu ja vaadatakse tema poolt üle. Kostja seletuse kohaselt ringkonnakohtu istungil lõpetas hageja remonttööd 2005 aprillis. Kostja elas remonditavas korteris 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.