lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenuks on vormistatud OÜ Halmet Metall osa müügihind; müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 149 lg 4 kohaselt pidi osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kui pooled sõlmisid seaduses nõutud notariaalselt tõestatud müügilepingu, milles määrati müüdava osa hind, siis saab kokkulepitud müügihinda muuta kooskõlas TsÜS § 77 lg 3 sätestatuga samas vormis, milles tehing on tehtud. Notar on pooltele selgitanud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped ja vastavalt
lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta ning seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega kui notariaalselt tõestatud müügilepingus on osa hinda kehtivalt muudetud, siis saab sellest tulenevat võlga ümber vormistada laenuks
Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et laenulepingu sõlmimisega muudeti OÜ Halmet Metall osa notariaalse ostu-müügilepingu tingimusi. Tegelikult sõlmiti ühel päeval kaks erineva sisuga laenulepingut: osa ostu-müügileping, mille eest oli tasutud juba varem ja laenuleping summas 500 000 kr, mille eest tuli tasuda osamaksetega ja mida kostja asus ka täitma, so ta aktsepteeris võlasuhte olemasolu. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas küll sõnaselgelt märkinud, et ta peab poolte vahel vaidlusaluse laenulepingu sõlmituks, kuid on otsuse põhjendustes sellest lähtunud; maakohus leidis, et laenuleping oli tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Kostja on järjekindlat väitnud, et laenuleping ei olnud sõlmitud, kuna tema sellele alla ei kirjutanud. Seda väidab ta ka oma vastuses apellatsioonkaebusele. Kolleegium leiab, et vaidlusalune laenuleping ei olnud sõlmitud.
lg.2 kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel juhul on tegemist
ÜS § 78 lg.1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud.
2 järgi, kui leping tuleb vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või poole taotlusele sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Hageja esitatud kirjalikule laenulepingule ei ole pooled, sealhulgas kostja alla kirjutanud. Sellel on üksnes kostja märge, mille kohaselt lisatakse laenulepingule protokoll, mis hõlmab erastamisega seonduvad tagatised. Nimetatud märget tuleb hinnata ettepanekuna läbirääkimisi jätkata, mitte aga võlatunnistuse andmisena. Kostja esitatud laenulepingu eksemplaril ei ole teksti järgi allkirjastamiseks ettenähtud kohtades samuti poolte allkirju. Sellel eksemplaril on hageja allkirjad laenu tagastamise 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.